AIDAKE, Kuidas teha pilti liikuvast objektist?

Tahan teha pilte kukkuvatest tilkadest aga nad jäävad udused oleks vaja lelgemat pilti. Mul on Nikon D60 kit objektiiviga 18-55.
Milles võib udu põhjus olla.? Kas on selle objektiiviga üldse võimalik selget pilti nii kiiretest objektidest saada? Ma sain aru et peaksin kasutama võimalikult väikest säriaega, võimalikult väikse avaga ja vist kui liikumine toimub objektiivile väga lähedal siis ka jääb udune. Aga siis vist peaks lendama paar kilomeetrit päikesele lähedale, kus pilvi pole isegi eestis, et saada rohkem valgust?

Kui on objektiivis probleem, siis mis toru ma peaksin otsima?

(SiimP kirjutab): välku läheb sul eelkõige vaja, kiire säri ja kitikaga ava f8 siis saad enam-vähem teravad pildid. Ja teravusta käsitsi, autofookus ei leia never sul seda kukkuvat veetilka üles. Statiivi läheb sul vaja ja hea oleks kui veel distantspäästik ka oleks.

(throt kirjutab): Kusjuures ei ole vaja kasutada võimalikult väikest säriaega, vaid piisavalt kiiret, et tabada hetke.
Teoreetiliselt peaks olema isegi võimalik, et kasutad veidi pikemat säriaega ja liigud veepiiisaga kaasa, saades tausta liikuvaks (kasutatakse tihti mootorisporti pildistades nagu näiteks selline käeharjutus).
Isegi autofookusega on teoreetiliselt võimalik veepiisk kätte saada, kuid siis ei tohiks mitte fokusseerida veepiisale vaid sama kaugel asetsevale teisele objektile või selleks (fokusseerimise) ajaks keerama vee veejoaks ning lukustama fookuse.

(R.R. kirjutab): Autofookust võid ka kasutada, kuid pead esmalt teravustama nt sõrme vms väiksema abivahendi abil mille asetad tilga kukkumiskohta. Näiteks võid lasta autofookusel sõrmele ära fokusseerida ning seejärel manuaalteravustamisele lülitada eeldusel, et kaameraga enam edasi-tagasi ei sõida.

Otsevälk ei ole hea, välk/valgus peaksid tilgale langema tagantpoolt ning ka siis mitte otse vaid nt valgelt paberilt/kangalt peegeldununa. Kaamera enda küljes olevat välku otse peale lastes kaotad pildi ruumilisuses ja kontrastis ning varjudes, hea on näiteks mitmeks volditud paber v kaart panna välgu alla obje kohale, niiet välk otse tilgale ei lange vaid peegeldub taga asuvale peegelduspinnale.

Selleks, et tilgad langeksid õigesse kohta, kasuta nt veega täidetud kilekotikest mille sisse tee auk, siis saad tilgad enam-vähem samasse kohta langema ning pole fookusega niipalju muresid. Pead kasutama M režiimi kuna seadistada on vaja nii ava (f8-11) kui ka säri (1/160 - 1/250 on juba täiesti piisav). ISO ei maksa samuti väga kõrgeks ajada, kuna veest tahad ometi kristallselgeid pilte saada. Pole D60 müratasemetega tuttav, kuid oma K-x’iga kasutasin ISO 800 - 1600 (D60’l ära nii suuri vast ürita, proovi esialgu - 200-400).

Jutt sai nüüd pikk, kuid kui inglise keel suus, võid vaadata ka järgnevat videot - selgitab-näitab päris hästi nippe ja seadistusi.
http://www.youtube.com/watch?v=fwExpFDUC9Y

(SiimP kirjutab): http://www.youtube.com/watch?v=ODtFYyxYQWo&feature=related veel üks asjalik video sellest kuidas langevat veepiiska pildistada.

Midagi sellist ajad taga või?
http://www.digitest.ee/wp-content/uploads/2009/12/n1_tilk.jpg

Maroobjektiiv ja võimalikult rohkem valgust, et saaks kasutada väikest ava ja lühikest säri. Käsiseaded (teravustamine ja säri). See pilt on tehtud 1/180 sekundiga ja nagu sa näed, sulab vee liikumine ikkagi omajagu kokku. Ja palju kannatust peab olema, et saaks õige pildi kätte… mina näiteks esialgu proovisin üldse K20D (mis teeb 20fps) ja ehituslampidega, et ära näha, mida üldse on lootust välja võluda. Pärast läks mul ikka KAUA, et saada välkude ja tavalise pildistamisrežiimiga samasuguseid momente kätte (OK, tegelikult sain ma küll ühe hea kaadri ka kohe alguses koba peale aga see selleks).

Kui muu määriv valgus ära nullida ja arvestada , et automaatvälk annab minimaalsähvatuse juures säritusaja 1/30 000 -1/50 000 , siis annaks selle teadmisega miskit luua.

(Juss kirjutab): Margus Männik kirjutas:

… mina näiteks esialgu

proovisin üldse K20D (mis teeb 20fps)

Ehmatasin ennast peaaegu poolsurnuks, kas pentax tõesti selline kere mis tulistab 20 frame per second (ideaalne spodimehe kaamera ju siis) aga lähemal uurimisel selgus, et see konkreetne kere suudab siiski ainult 3 kaardit sekundis teha .

Parimatega,
Juss

20 kaadrit tulistab vähendatud suurusega jpg-d. tõstab peegli üles niing annab valu.

(rockograaf kirjutab): Ma proovisin 20 pentaksit sekundis märki visata - ei saand kurask, käsi ei liikunud nii kärmelt. 6 sain - rohkem mitte.

Tolgus on alkoholi ligi vist lastud või sai keppi üle pika aja.

(under kirjutab): 3k ja ma aitan sind :wink:

(martin kirjutab): Netist leiab näiteid, kuidas pildistatakse veetilka läbistavat püstolikuuli. Arvutiga sünkroniseeritud seadmed siis kasutusel.
Esimesena leidsin sellise:

http://www.dpreview.com/challenges/Entry.aspx?ID=109882&View=NewFirst&Rows=4

(aavo kirjutab): martin kirjutas:

Netist leiab näiteid, kuidas pildistatakse veetilka läbistavat
püstolikuuli. Arvutiga sünkroniseeritud seadmed siis kasutusel.

Esimesena leidsin sellise:

http://www.dpreview.com/challenges/Entry.aspx?ID=109882&View=NewFirst&Rows=4
viidatud pildi exif ütleb: Shutter speed: 1 sec ???

[%sig%]

väikeste asjadega olen niimoodi kõik paigale saanud, st kaamera välk eemale ja min võimu peale.

tasub peenikest kirja lugeda …
" Flash at 1/128 to limit drop and bullet motion."
Arvutiga aeti sünkrooni 4 eraldi kanali abil kaamera, välk (mitte kaamera peal), veekraan ja mähis, mille abil “tulistati” kuul välja.
Päris kõva jant …

kaamera on aeglane lüli, pimedas toas võib ta lahti olla pikemalt.
ülilühike välk peab olema õigesti sünkroniseeritud sündmusega.
aga väga imeliku kujuga püstolikuul oli pildil, midagi sellist pole kohanud

(martin kirjutab): “coil gun” ei ole jah püstol, vaid elektromagnetiline kiirendi. Ei lugenud ise ka alguses läbi.

vaadates juttu, mille ma just fotokala teemast kustutasin, tundeb teine variant tõenäolisem.

selge. laiskus ei lasknud mind ennast vist lugema :slight_smile: