(apeks): RAW töötlemine ProPhoto RGB-s (või Adobe RGB-s) ja RAW (või DNG) säilitamine

Tere
Kummitab 3 küsimust. Jõudumööda olen siinse foorumi postitustega kursis ja pisut olen googeldanud ka. Oleks väga hea, kui keegi viitsiks oma kogemusi jagada.

  1. Töötlemine
    Kuna olen siiani põhiliselt toimetanud sRGB-ga algusest lõpuni ja põhiliselt Bridge-ga, siis küsin üle, kas pildiprotsessi järjekord ProPhoto puhul on õige/mõistlik, kui:

    • kalibreeritud kuvaril avan Bridge-i, mälukaart RAW-failidega arvutisse, käsklus Get_Photos_from_camera koos linnukesega Preserve_Current_Filename_in_XMP
    • seadistan kuvari ProPhoto_RGB peale, avan Bridge-ga RAW-faili, allservas Workflow_Options panen ProPhoto_RGB peale (või ei ole see viimane oluline enne sRGB-ks konvertimist?)
    • töötlen pilti
    • konverdin pildi sRGB-ks
    • panen kuvari uuesti sRGB peale (,kui ProPhoto värvid häirivad; kas tohib olla kuvaril ProPhoto asendis lillakassinine toon peal, nagu mul on?)
      Kas on tegevuses midagi valesti, ülearu või võib mõne liigutuse ka hiljem teha?
      Kuidas Sina töötled?
  2. Säilitamine
    RAW töötlemiseks ja esma-vaateks kasutan põhiliselt Bridge-t. Aga kuna Bridge-ga saan pildi teravaks ainult 100% peal (internetist loen, et paljudel sama probleem), siis kontrollvaateks, (tärnidega ja värvidega) sortimiseks ja väljundiks kasutan Lightroomi. Jama selles, et sortimise värskendan pärast uuesti Bridge-s käsitsi üle ja
    kas on võimalus Lightroomis tehtud (tärnidega ja värvidega) sorditud failid lihtsalt kopeerida arvuti kausta, et sortimine Bridge-s oleks näha?
    Kus Sina säilitad?

  3. RAW või DNG vm?
    Millised eelised/puudused on DNG säilitamisel võrreldes RAW-ga?
    Mis formaadis Sina säilitad?

Kasutan Canon 6D, iMac 2013 27”, Adobe_Creative_Cloud_2018 (Bridge_CC, Photoshop_CC, Lightruum_CC).

Ette tänades!

[%sig%]

  1. mõtetult keeruline jura, mitte töötlus. Profoto on proffidele, kes sellest midagi välja oskavad võluda, sina ilmselt mitte.
  2. mina kasutan ka silda, aga kui sul on veel lisaks heletuba, siis ma ei saa su jurast üldse midagi aru. LR on sinu jaoks üks ja ainuke programm. Sild on šopi brauser, mitte midagi muud.
    3)mingit vahet pole, kui ongi siis pisipisides.

Tegelikult olen ma laisk ja lohakas, ei ole viitsinud värviruumi, dünaamilise ülatuse ja värvisügavuse bittide omavahelist suhet välja pinnida. Niisama sellest kuskil ei kirjutatagi. 6D on dünaamikaga nagu on, kas ülisuur värviruum aitab sellest viimast välja pigistada kui pärast selle jälle essergeebeesse viskad.

  1. kuvarit seadmine ProPhoto ja sRGB vahel küll õige tegevus ei ole. Kuvari kalibreerid ära ning selle tulemusel tekitatud profiil jääb monitori külge. Töötlustarkvarad toimetavad ise värvide mäppimisega tarkvarast monitori ekraanile lähtuvalt viimase profiilis antud kirjeldusele. Sinu (color) working space PS-is võib olla ProPhoto või AdobeRGB või sRGB. Rusikareegel on töödelda võimalikult laias ruumis (ehk siis ProPhoto) ning valmis jpg salvestada vajalikku väiksemasse ruumi. LR-is on oma sisemine working space, mis on Library ja Develop moodulites veidi erinev kuid sina selle üle mõtlema ei pea.
  1. see on sügavalt individuaalne valik ning sõltub paljuski milline fotograaf oled ja mida pildistad, seega ühte õiget viisi ei ole. Mina viskaks Bridge töövoost välja. Mälukaardilt RAW failid Lightroomi, valik ning märgistamine LR-is, samuti RAW töötlus. Hilisem Photoshopi töö LR-ist eksport PS-i ja sealt tagasi LR-i.
    Arvutis kataloogide tasandil ei tee muud kui määrad Lightroomi impordil ära, kuhu kaardilt arvutisse kopeerida ning edasine katalogiseerimine käib Lightroomi sees.

(apeks kirjutab): PS, tänud!

  1. ei ole proff, aga tahaks :slight_smile:
  2. hakkan Lightroom-iga katsetama …
  3. ok

[%sig%]

(apeks kirjutab): Ootan, et Canon ka normaalse hübriidiga maha saaks, ei jaksa objektiivide vahetuse ralliga kaasa minna.
Nendele piltidele, mis teistele lihtsalt vaatamiseks jagan /saadan /üles laen, peaks vist ikka veel sRGB-ks keerama?

(apeks kirjutab): erko, tänan!

  1. Väga head vihjed, hakkan katsetama.
    Jääb kripeldama küsimus, millal/kuidas saab kuvariga kaasas olevaid värviruume (peale sRGB) kasutada. iMac 2013 27" ProPhoto keerab kuvari värvid lillakassiniseks.

(apeks kirjutab): 2) tänud, hakkan katsetama

Ilmselt tuleb iga kuvari värviruum eraldi kalibreerida, või jääda ühe peale, mida ta näitab. Ma tegin oma töövoo lihtsaks, kõik jookseb srgb peal, ei näe midagi kadunud olevat, kuigi sensor lubaks nagu rohkem kui kuvar näitab.

(apeks kirjutab): Väike tagasiside.

  1. Bridge järgi enam vajadust ei tunne. Lightroom ei olegi vist nii keeruline, kui on hirmutatud. Lisaks LIbrary-moodulis näeb kohe teravat pilti (mitte ainult 100% peal), Develop-moodulis näitab ProPhoto_RGB värve ja Export-käsklusel saab värviruumi valida.
    Vt ka https://helpx.adobe.com/lightroom/kb/color-faq.html
  2. Säilitamiseks on kohe lõplikud kaustad olemas (koos (tärnide- ja värvidega sortimistega jne).
  3. DNG toimib igat pidi, RAW+xmp järgi enam vajadust ei tunne.

(ttt kirjutab): Juhul, kui olemasolev monitor katab ära AdobeRGB värviruumi ja on 10-bitine, kas siis oleks mõistlik kogu protsess teha AdobeRGB-s 30-biti sätetega?

(ttt kirjutab): Ja mis bitte puudutab, siis kas peaks töötluse tegema 16 bitiga, videokaardi väljundi valima 10-bitise: LR näitab nendest vaid 256 tooni, kuid PS-s näeb 65.5k tooniga 10-bitist pilti kanali kohta?

(ttt kirjutab): Saan jutust aru, et kui 8-bitise redigeerimise käigus “taevas ja põsepuna treppi lähevad”, siis see ikka oleks lõpp jpg-s näha ning tuleks kogu töötlust otsast alata? Kas poleks siis lihtsam teha kogu protsess alates kaamera 14-bitisest (?) RAW salvestisest kuni töötluse lõpuni võimalikult kvaliteetselt ning mingis keskonnas kasutamiseks mõeldud fail teisendada optimaalsesse formaati?

ttt kirjutas:

Saan jutust aru, et kui 8-bitise redigeerimise käigus \“taevas
ja põsepuna treppi lähevad\”, siis see ikka oleks lõpp jpg-s
näha ning tuleks kogu töötlust otsast alata? Kas poleks siis
lihtsam teha kogu protsess alates kaamera 14-bitisest (?) RAW
salvestisest kuni töötluse lõpuni võimalikult kvaliteetselt
ning mingis keskonnas kasutamiseks mõeldud fail teisendada
optimaalsesse formaati?

Ma üritan siin kaasa mõelda – kui sa töötlema hakkad, kas sa siis kohe algul ette ei ürita näha, kuhu lõpptulemus läheb?
Kui lõpptulemus läheb kuhugi netti laiale tarbijaskonnale siis on ta ikka 8-bitine sRGB ja ohutum on kohe algul esimese sammuna sRGB-sse keerata, et lõpus ei tuleks halbu üllatusi, põsepuna treppis ja ise ka aru ei saa, millisel sammul nihu läks kuna kogu pikk töötlus käis avaramas ruumis.
Kui aga tahad oma pilte näidata mingil wide gamut monitoril, siis jah kaval hoida töövoog 16 bitisena ja Adobe RGB.
(Muuseas uued iMac 4K ja 5K ning kuulu järgi kõige vingem MacBook pro monitor näitab P3 värviruumi, mitte Adobe. P3 on kuskilt servast veidi laiem ja kollakad rohekad toonid tulevad täpsemini välja. Kuigi selle eristamiseks on vaja naise silma, enamus mehi vahet ei märka :slight_smile:

Või ega sa ometi ei kavatse hunnikut poolvalmis raw töötlusi kuhugi kettanurka vedelema jätta, et kui ükskord läheb vaja, siis kohe sobivasse lõppformaati ära salvestada?


petslane

(ttt kirjutab): Pildistamist alustades ma veel ei tea, mis peale jääb, aga valik fotoaparaadi menüüs on juba tehtud. Töötlemist LR-i ja PS-i avades samuti mitte, aga seaded võiksid paigas olla . 8-bitiste sätete puhul lähevad pildid treppi päris tihti. Laual on juba 10-bitine monitor, mis katab ära AdobeRGB, miks ma peaksin kohe alguses värviruumi ahtasse sRGB-sse suruma? Ehk tahaks ise või keegi teine pilte ka paari aasta pärast vaadata, kui ei ole enam levinud 6-bitised TN paneeliga imepisikesed kuvarid vaid vähe suuremad ning kvaliteetsemad, Tehnika areneb üllatavalt kiiresti! Suurema osa toorikutest viskan kohe prügikasti ilma töötlemata, veebis vaatamiseks on pisikesed, printimiseks vähe suuremad sRGB 8-bitised jpg-d, paremad RAW-id vedelevad kettanurgas.

Mida ma valesti teen?

ttt kirjutas:

Pildistamist alustades ma veel ei tea, mis peale jääb, aga
valik fotoaparaadi menüüs on juba tehtud.

Kui sa fotoaparaadi menüüs värviruumi valiku teed, siis see kehtib fataalsena ainult fotakast endast tulnud jpg jaoks. RAW-le riputakse niikuinii fotoka enda spetsiifiline värviprofiil külge ja hilisem töötlus määrab, mis ruumis tulemust näidatakse. Adobe RGB raw jaoks lihtsalt näitab, sinu potensiaalset soovi tulemuse jaoks, aga kui tulemust vaja hiljem siiski P3-s või kasvõi ProPhoto-s, siis Raw on ikka samasugune. Sama nagu valgebalansiga – kui unustasid aparaadis tungsteni peale, aga klõpsid usinasti päikese käes, siis raw-s ei läinud midagi kaduma ja vaja ainult töötlusprogrammis märkide, et valgebalanss polnud hõõglamp vaid ikkagi päevavalgus.

Töötlemist LR-i
ja PS-i avades samuti mitte, aga seaded võiksid paigas olla .
8-bitiste sätete puhul lähevad pildid treppi päris tihti.

See siin küsimus ongi, kui sa töötlemist alustad, siis ju sul mingi arvamus on, kus seda näidata?

paremad RAW-id vedelevad kettanurgas.

Kui sa RAW kui algmateriali alles jätad, siis saad ju hiljem seda töötlust enam-vähem korrata erinevas värviruumis ja erineva bitisusega? Paned ainult uuemad täpsemad sätted värvidele, kui tulemus läheb sRGB asemel kuhugi eriti super-hüper meediale. Samas kui su vaated muutuvad, võid ka töötlusega täiesti otsast alustada ja midagi muud ei kaota, kui uuesti töötlemisele kulunud aja. Kuid tead siis juba palju täpsemalt, mida tahta.

Kui esimesel korral treppi läks, siis see nõks ongi, et tuleb kõik töötlussammud väljundi bitisuse ja värviruumiga teha. Nii kui treppi märkad, lähed selle sammu juurde tagasi, kus viga sisse lipsas.


petslane

PS kirjutas:

Treppi läheb jpg ka pakkimise peale, veel üks asi mida
jälgida.

8-bitine ongi põhimõtteliselt treppis. Lihtsalt kavalad jpg pakkimisalgoritmid peidavad tolle trepi nii hästi ära, et inimsilm seda eriti ei märka. Aga aeg läheb mööda, tulevad uued suurema ulatusega ning tihedama pixliga monitorid ja ajale jalgu jäänud failiformaadi trepp hakkab jälle rohke esile kerkima.

Tegelt ma ootan huviga seda aega, kui praegune tipptase 10 bitine ja P3 värviruumiga monitor on kontorirottidele ja profid vahivadki ekraanilt ProPhotot ja 12 või 14 bitist ulatust, mis on inimsilmale enam-vähem sama piir nagu 300 dpi reso.


petslane