(Beebikala): Millist fotokat osta?

(enn kirjutab): MetsJeesus kirjutas:

Täiskaader on lihtsalt parima hind/pilt suhtega sensor mis
TÄNA turult saada on.

Ja mis pagana suhe see siis on? Sensori hinna suhe pilti? Sensorite hindu nagu eriti ei avalikustata. Ja mis number seal suhtes peaks pilti iseloomustama?
Kui mõtlesid kaamera hinna suhet vastava kaamera DxOMark sensori hindesse (see on ainus numbriline suhe, mille ma suutsin kaine peaga välja mõelda), siis see ei klapi.
Nikon ntx
täiskaader
D850- hind ca 3000€, DxO 100, suhe seega 30
D750- suhe 15
poolkaader
D7500- suhe 11,6
D7200- suhe 10,3
Siililegi selge, et mida väiksem number, seda parem suhe.
Või on sul veel mingi Tambovi koefitsient, millega jagad või korrutad?

[%sig%]

enn kirjutas:

Kui mõtlesid kaamera hinna suhet vastava kaamera DxOMark
sensori hindesse (see on ainus numbriline suhe, mille ma
suutsin kaine peaga välja mõelda)

Siililegi selge, et mida väiksem number, seda parem suhe.

Kui saaks kommentaare hinnata nagu fotokala pilte, siis minult saad viis punni! :smiley:
Ja eelnev CC poole elu raiskamise komm saab samamoodi viis! :smiley:


petslane

Ma saan aru et fotoärika jaoks on KOHE täiekaadrilise ostnud klient sisuliselt kadunud klient. Poolekaadrilisele ostetakse juurde kõigepealt peotäis objektiive, seejärel täiekaadriline kere ja veel peotäis klaasi ehk praeguse p***ekukkund fotoäri ajastul natuikenegigigii käivet-katet.
Kui loosi läheb täiekaadriline kaamera siis on võimalik järelmüük mõni fixobjektiiv ja healjuhul ka välk.

See seletab ka räige-valulise reaktsiooni kui soovitatakse osta KOHE ja korralik kere – hulk ärikest jääb tegemata…

(henry kirjutab): Mul korra isegi käis peast läbi, et keegi nüüd lajatab keskformaadiga ja äkki mainiks selle ka ära. Jah, mul on olemas ka (filmi) keskformaat aga seda siiski võtan vast korra aastas välja kui tunne peale tuleb, ega restoranis ju ka iga päev söömas ei käi. Digi keskformaati liigub kasutatuna üldse väga vähe ja on kallis. Sul võib ju nö. tagavara kaameraks ka poolkaader olla, aga kui täiskaader on olemas, siis ikka enamasti kasutad seda. Parimad objektiivid on ju ka täiskaadrile tehtud ja milleks kaotada nende valgusest, teravusest ja teravussügavusest kolmandik.

Mida sa nüüd demagoogitsed, seleta ära, kuidas sinu arvates see poolekaadrise ostja kohe tuntavalt vähem pilti saab?

[%sig%]

(PicNoir kirjutab): Nagu ikka, algse küsimuse esitaja jääb paremal juhul nõutuks…
Arvan, et Metsjeesus sai kõige paremini asjale pihta ja toetan ta arusaama. Kõik sõltub ju mitte ainult ostja soovidest, vaid ka rahakotist. Kompromiss on vältimatu.
Kasutatud 6D saab kätte sama hinnaga, kui tuttuue 2000D jne. Kuid 7D, 77D puhul on vaja rahakotirauad rohkem avada. Näitena, klassika valdkonda kuuluv 5D pidas mul vastu kümmekond aastat ja loodetavasti teenib ka uut omanikku edasi. Praegu on selliseks klassikanäiteks kujunenud 6D.
Kvaliteetobjektiiv on uuena väga kallis, kuid kasutatuna leiab ka fotokalast. Seevastu vajadusel saab alati soetada kit-objektiivi, sest neid müüakse lausa hulgi.
Nii et piiratud eelarve puhul mina võtaksin eraldi ostetuna töiskaadri ja mulle vajaliku kvaliteetobjektiivi. Viimane ei pruugi alati olla L või muu tähega.
Kui aga tegemist on reisidega ning vajadusega omada väiksemaid mõõtmeid ning kaalu, siis tuleb leida uus kompromiss. Kuid ministuudio jaoks täiskaader oleks parem.

Kui tulla tagasi algküsmuse juurde siis oleks enda valikukriteeriumid:

  1. Täiskaader. Ükskõik mis sellele peale on kirjutatud ja ükskõik mis hala müügiosakonnast ei tule kuid fotograafia ALGAB täiskaadrist ja kõik see mis on väiksem kui täiskaader on fotograafia mängimine…
  2. Sony toodetud sensor. Canoni sensoriseppade sonss-soperdiste dünaamika ON nutune ja vanematel mudelitel eriti nutune. Kas kerele on peale kirjutatud Sony, Nikon või Pentax on maitseküsimus.
  3. Hübriidkaamera. Mattklaasi pilt võib olla nii ilus kui tahab kuid E-pildiotsija näitab seda mis läheb lõpuks mälukaardile. Lisaks Focus Peaking jms…

Seega eeltoodust vastab kriteeriumitele A7 kuid soe soovitus osta asi kas järelturult max 300€ eest (Rajalacameras maksab tuttuus ja garantiiga eksemplar 899 €-raha) või siis ülisoovituslikult raha juurde panna ja osta leitist-greitist A7 Mark III või äärmisel juhul kaubelda järelturult Mark II hinda…

(marek kirjutab): võsahullu teise punktiga nõus. nikon->canon->nikon läbi tehtud.
sony a7 https://www.miterassa.ee/sonycenter/et/sony-taiskaader-hubriidkaamera-a7-kere-must-ilce-7b
hansapost vms. pakkus äkki 100-150€ isegi odavamalt.

(mihk kirjutab): Fotograafia algab täiskaadrist - oled usku vahetanud ? Või on täiskaader nutitelefoni oodata (irw) ?
Igatahes väga asjalikud soovitused esimese kaamera ostjale. Seda enam, kui A7 sellises hinnaklassis juba saadav on. Ja algajale on EVF tõeline kingitus, kuna paljuski langeb ära aega, silma ja kogemust nõudev valguse-varju hindamine. Alustaja ei pruugi veel teadagi, et sensor näeb läbi objektiivi paljuski erinevat pilti sellest, mida inimene läbi optilise pildiotsija vaadates näeb.

(CC kirjutab): MetsJeesus kirjutas:

  1. Täiskaader. Ükskõik mis sellele peale on kirjutatud ja
    ükskõik mis hala müügiosakonnast ei tule kuid fotograafia
    ALGAB täiskaadrist ja kõik see mis on väiksem kui
    täiskaader on fotograafia mängimine.

Ää aja mõttetut titelalinat suust välja. 36x24 mm või suurema sensoriga kaamera kätte võtmine ei tee kellestki fotograafi.

(Marek kirjutab): Lasin ükspäev lõuendile välja 1500x600mm panoraampildi ühest putukast, mille pildistasin üles Fuji X-T1 kaameraga. Läks seinale ja on väga hea. Kas torman kaamerat välja vahetama, sest uued on paremad, ei.

Nutitelefonide kaamerad ja nende tarkvara on ülikiirelt arenenud ning tulemused on üsna hämmastavad. Kuid sellele vaatamata julgeksin ma sinu väites väga tugevalt kahelda kui fotode ekraanil vaatamise asemel need paberile trükkida. Ei ole vaja isegi suurt väljatrükki, 15x20 võiks juba vahe välja tuua.

MetsJeesus kirjutas:

Miks? Nutuföönid (st nutuföönide paremik) suudab oma
mitmete sensorite, ülivalgete fixklaaside, võimsa CPU ja
kõigel sellel rakendatavate softitrikkide ja trikikestega
produtseerida pilti mis hetkel on suht samal latil 1-toll
sensoriga ja/või FourThirdsiga kus ees f2.8 või pimedam
klaas.

[%sig%]

Niipalju olen siiski n6us v6sajeesusega, et marginaalsed mudelite uuendused on parajad loodus6nnetused - loodusreostamine. V6tku kasutatud täiskaader, millest kohe ruttu välja ei kasva, ei reosta loodust. Poodi minnes v6ib t6esti vana-tuntud frustratsioonimustri läpi käia , ja no kannatab ka loodus …

MetsJeesus kirjutas:

Olen suht korduvalt suht selgelt öelnud et seadeldis KAAMERA
tasub enda hinda, kubatuuri, kaalu, jasserdamist jms ära siis
ja alles siis kui selle kõhus on vähemalt täiskaadermõõdus
sensor.

Sulle peab ikka korduvalt selgitama elemntaarseid majanduse aluseid: Fotokaamera tasub ennast siis ära kui sellega tehtud piltide müügihind miinus maksud on suuremad kui kaamera hind. Alla selle on kõik kas isiklik kulu või firma raamatupidamise puhul kahjum.
Isikliku kulu puhul tasuvusest ei maksa otseselt rääkida, kriteeriumid on: 1) kas meeldib või ei meeldi 2) kas tõstab su sotsiaalset staatust või ei tõsta.
Mõne inimese puhul on poogen sellest täiskaadrist, tema väikese sensoriga pildid rõõmustavad vaatajaid ja upitavad piltnikku seltskonnas tähtsamale kohale. Mõne teise puhul peab täiskaader hea tunde tekitamiseks kõhu peal rippuma, pole tähtis kui lamedad kujutised selat välja tulevad, teatud seltskonnas on tehnika tulemusest tähtsuselt eespool…


:stuck_out_tongue:

(ph kirjutab): BS jutt et telefonikaameratega tehtud pildid on umbes sama head mis poolkaadriga. Vaatan oma aifööniga tehtud pilti ja kuigi ava on F2,2 siis bokehi pole ollagi, nii 5 kui 50 peal on kõik terav. Uvitav-uvitav miks küll?

erko kirjutas:

Mhm, selleks et tõestada oma väidet telefoni piltide
samaväärsusest 1 toll ja/või fourthirds sensoriga kaamerate
piltidele eeldad sa võrdlemisel parimaid tingimusi telefonile
ja kehvimaid kaamerale? Niimoodi kallutatult võib ju mida
tahes ära tõestada :slight_smile:

Selles on meie jeesukesel õigus, et lohakalt tehtud suvaklõps nutifööniga on enamasti kvaliteetsem kui lohakalt tehtud suvaklõps kalli kaameraga samast objektist samal ajal. Lihtsalt kontingent, kes kes nutifööne põhiliselt kasutab, teebki lohakaid suvaklõpse enamasti. Föön on sihukese sihtgrupi jaoks optimeeritud. Ja kui nüüd sellele kontingendile anda 1-tollise sensoriga kallis reisikaamera või kõige parem täiskaader, siis keeratakse see ikka panic programmi peale ning überkallis aparaat ei pane situatsioonile sobivat ava või säriaega ega ei vali automaatselt mitmest kaadrist parimat. Lihtsalt kalli kaamera tegijad eeldavad, et nupule vajutav tegelinski mõtleb ise ka midagi. Ning kui ei mõtle, siis avastab hiljem vale dof-iga või valesse kohta fokusseeritud kaadri, millel on tihtipeale taust terav ja subjekt udustatud käte ja jalgade ja suuga. Kui nüüd algaja kalli kaamera kasutaja õpib sellest midagi, siis kas mõtleb pingsamalt enne järgmist pildistamist või läheb kergema vastupanu teed ja ostab hea kaameraga nutifööni.
Aga telefoni ülimuslikkuse mantrat ei tasuks ikkagi kogu aeg korrata.


petslane

Laperdava plaadiga vana grammofon jookseb jälle oma ühes vaos ringi.

MetsJeesus kirjutas:

MIS siis ON sellesama kaamera eelis – kurikrõbeda hinna,
gravitatsioonimoonutusi tekitava kaalu, seljakotti nõudva
kubatuuri ja ränka operaatoritööd nõudva arhailise
kasutajaliidese juures?!?
NB! See siin on KÜSIMUS millele ootan väga selget ja
arusaadavat vastust!!!

Korraliku päriskaamera eelis on võimalus teha selliseid pilte ja sellistes oludes, millega telefonikaamera täielikult hätta jääb. Mul on selle näiteks terve hunnik hiljutisi reisipilte ja võrdlusmoment, kuidas seltskonnast erinevad inimesed klõpsivad samast stseenist pilte nii kallite mobladega kui ka suvakate nii uute-kallite kolakatega kui ka natuke aegunud taskukaameratega.
Näiteks ka uue ühetollise ja hea stabikaga päriskaameraga saab enam-vähem talutavaid pilte hämaras ruumis, kuskil kirikus või kloostris, kus välgu kasutamine pole sobilik ja statiivi pole kaasas. Moblaga saab sihukesest kohast ainult täpilise hägu. Päriskaameraga saab teleobje või korraliku suure avaga zoomi, saab eemal puu otsas lindu pildistada. Päriskaameraga saab väikese dof-i, ilma et mingit arvutiga kunstlikku udustamist vaja läheb – loomulik klaasist tulnud bokeh on tavaliselt ilusam kui arvutiga tehtud. Viimane võib imeliku mulje jätta isegi kui tehnilisi vigu eriti pole.
Paraku jah, päriskaamera pildid vajavad enamasti järeltöötlust ja üleüldse rohkem vaeva.

Aga telefoni ülimuslikkuse mantrat ei tasuks ikkagi kogu aeg
korrata.
Aga MIS on sellesama kordamise võimalik sanktsioon?!?

V: Sa muutud teistele tüütuks, sind ei võeta tõsiselt ja lõpuks vilistatakse välja.
Ma loodan, et selline vastus rahuldab sind ja ei ole tehniliselt vigane? :slight_smile:


petslane

MetsJeesus kirjutas:

MIS siis ON sellesama kaamera eelis – kurikrõbeda hinna,
gravitatsioonimoonutusi tekitava kaalu, seljakotti nõudva
kubatuuri

Mulle tuli veel mõte pähe leida elusloodusest analoogiat – sarnaselt nagu moblakaameratele ja suurtele kolakatele päriskaameratele, leidub looduses erinevaid silmi. Näiteks pisikese sensorgiga moblakaamerat võib võrrelda roti silmaga. Omas elukeskonnas põõsa all teeb roti silm väga head tööd, eraldab ivad sõkaldest ja vaatenurk on piisavalt lai, kui keegi selja tagant ründab, jõuab ehk plehku panna.
Samas on võib elusloodusest leida ka kotka silmi ja öökulli silmi. Nondel on väga suur eraldusvõime ja sellised silmad on väga kulukad, suhteliselt rasked ja suured võrreldes ülejäänud linnuga. Öökulli silmi võib võrrelda suure avaga obje ja väga tundliku sensoriga. Nii nagu päriskaamerate hulgas on keskformaat ja täiskaader ja poolkaader isendeid, leidub suuri ja eriti suurte silmadega öökulle, kes näevad peaaegu täiesti pimedas. Teisalt leidub ka üsna väikeste silmadega ja ise ka pisikesi öökulle, kes tegutsevad päeval hämaras metsas. Nonde silmad on piisavalt suured, et saakloomast paremini näha ja rott põõsa alt kinni püüda. Ja kotkaidki on mitmesuguseid, mõni näeb nagu parima lahutusega pikk tele – kilomeetri kõrguselt, millise mätta kõrval see jänes redutab, kõrvad värisevad. Teisel jälle nii pikka telet vaja pole, aga liikuva saagi jälgimiseks vaja väga kiiret teravustamist ja objekti träkkimist et jälgida, kuhupoole see lendav tuvi parasjagu põgeneb.
Igal asjal oma otstarve ja ei saa öelda, et supiks kõlbab ainult rott või kõige suuremate silmadega öökull.


petslane

(tom2 kirjutab): Reaalsus on hoopis see, et just telefoniga tehtud pilte ei kannata suurelt ekraanilt vaadata. Väikeselt telefoniekraanilt või väiksemalt monitorilt võib ju ilus paista.