Bracketing?

Tiit Veermäe wrote:

Osa kalu paneb ingliskeelseid nimesid piltidele, et vist
lamedus inglise keeles on peen. Kadakasaksluse variant.

Tiiduga üldiselt nõus. Samas - meenus repliik vist Fitzgeraldi “Sume on öö”-st. Kui jutt kahe tegelase vahel läks mingile momendil olulisele teemale (armastus :)?), siis üks pidas vajalikuks teiselt küsida, et mis keeles seda edasi arendada. (Nojah, nad võisid vabalt valida kolme keele vahel :)). Asi jäi meelde, kuna teadvustas seda, mida ise olin tajunud -, et samast asjast eri keeles rääkides on väljaöeldavad mõtted/tähendusvarjundid ja seega jutu areng tegelikult erinev. Vahel isegi üsna oluliselt.

Nii et - kadakasaksluse analoog küll, aga mõnel erandjuhul ehk siiski õigustatud/põhjendatud?

see haru-tüvi tundub mugavam õelda kui kahvel. kas keeleinimesed äkki oskaksid eri sufiksite (või misasjad nad on), abil sobivaid tegusõnu tekitada?

harusäri? säriharu?

Jan

(aivar kirjutab): teema jätkuks: särikahvel oleks ju normaalne öelda- mis sest et asja sisu võib vahest teine olla ( ISO;ava jne. ). Paljud ütlevad ju jooksususside kohta botased, kuigi tegemist peaks sellisel juhul olema mingi endise sotsalismimaal jooksususse tootvate tehastega! Ja kõik saavad aru, millest jutt

Heh,

lihtsalt vahemärkuseks - klassikaline kahvel ongi kolmeharuline. Mitte neljaharuline, see on suhteliselt uueaegne disain. Kuskilt "sci-fi"taevakanalilt jooksis just hiljuti lühisari söögiriistade ajaloost :-))) Päris huvitav oli.
Niiet, üks pauk - kolm auku. Ja augud eri suurusega.

BR, Margus

Hell oo,

jällegi täpsustav vahemärkus. Hr. Toomas Paul kunagi mingil istumisel mulle selgitas selle piiblitsitaadi tagamaid. See “ôndsad on need kes vaimust vaesed” on ebatäpne tôlge heebrea keelest, mida siiamaani Eesti Kirikunôukogu (oli vist sellise nimega see organ) pole suutnud sirgeks ajada. Lause môte originaalis on midagi umbes sellist, et ôndsad (need kes taevariiki pääsevad) on need, kes oma vaimu ajendil (môttelaadi poolest) kasinuses (teistega jagades ja mitte priiskava elulaadiga) elavad. Lollpeade ja hulludega pole siin mitte midagi pistmist.

BR, Margus

“Mist und Magik” oleks veel uhkem olnud :-)))

BR, [email protected] norib

saab ühe pauguga ka 9 auku (3-harulise kahvliga) ja 12 auku (4-harulisega).

… kui lööd kahvli läbi nina.

ja tegelt anatoomiliselt õigem nimetada kahvli poolt tekitet auku hoopis mulguks, sest anatoomias “mulk” nt luud läbiv “auk” ja “auk” nt tavainimese jaoks “lohuke” luu mingil pinnal. ladina keeles vastavalt fossa ja foramen.

point on selle ISOga kahveldamises vist see, et sul jääb ava/säri paika nii nagu su loomingulised või muud kavatsused on, muidu kaotad kas teravussügavuses või säri läheb pikaks või liiga lühikeseks. aga suht mõtetu mu meelest. kaldub rohkem teadusfotograafia valdkonda.

(Ints kirjutab): Näh, usu siis veel piiblit… :wink:

Tervist ja jätku särile!

Särikahvel, mis särikahvel - kena särav nimi mu arust.

Ja ilmselt siis “flash exposure bracketing” ehk FEB on lihtsalt “välgu särikahvel”, mida näiteks Canoni 550EX soovi korral teeb.

Mida sõbrad spetsialistid arvavad?

Parimad tervitused

Tõnu Ling

see iso muutmine ainult digikaamerate võlu, võrdub peaaegu filmivahetusega mõnikord.

Tere hommikust!

Ilmselt oleme juba kõik jõudnud silmapõhjasid särava päikese- (hmmm, kus see veel on) või lambivalgusega säritada ning päev on oma hoo sisse saanud. (Mõnele on esimeseks särituseks monitori helk :).
Paar mõtet, mis mulle endale huvi pakuvad. Nimelt lappasin eile õhtul Websteri sõnaraamatut ja leidsin “bracketing” kohta paar huvitavat definitsiooni:

  1. nimisõna “bracket” - a section of a continuously numbered or graded series (as age ranges or income levels)

    minu vabatõlge - lõik järjestikuselt nummerdatud jadast (näiteks 2, 3, 4, 5, 6, 7)

  2. to get the range on (a target) by firing over and short

    ja minu vabatõlge - lõpuks sihtmärki tabama korduvalt tulistades (või pommitades) kasutades erinevaid laskekaugusi

Ja siis sellele viimasele järgneb definitsioon:

  1. to take photographs at more than one exposure in order to ensure that the desired exposure is obtained

Nii et inglased on siis võtnud oma terminid militaarvaldkonnast. Nagu näiteks shot - lask. Shooting - tulistama. Bracketing - korduvalt tulistama, et pihta saada.

AGA, AGA

No ja mis siis?
Muidugi, ega me ei pea niisugused sõdijad olema.

Kahvel annab ka õige mõtte edasi, kui mõtled näiteks sellele, et tahad hernest taldrikult kätte saada. Haruline kahvel on selleks igati sobiv riist. Kuskile ikka kinni jääb.
Samas on kahvel või särikahvel või kahvelsäri (viimasest on ilusam tegusõna “kahvelsäritama”) vuntsim kui hargsäri või jadasäri, kuigi viimane kõlab ka hästi.

Toredat nädalavahetust

Tõnu Ling (lihtsalt tunneb huvi fotukraafia vastu)

Tervist!

Huvitavad ja toredad mõtted.

Arvujada - 2, 3, 4, 5, 6 jne (eri väärtused reas)
Säripraakega tegeleme alles valguslaua taga, mitte võttel. Ja eesmärk ka teine, mitte praak-kaadreid pildistada vaid õigele pihta saada.
Jalgratas ka nagu olemas juba - “kahvelsäri”.
continuous shooting - jätkuvsäritus, jätkusäritus (eriti popp väljend :).

Kas neid termineid pole kuskil kirjas, muidu kulutame niisama aega? Äkki keegi teab?

Kõige lugupidamisega ja alati parimat

Tõnu Ling (ammendunud hetkel ja suundub pildistama nii ruttu kui saab)

(unematja kirjutab): Vabandused võimalik, et vägagi rumala küsimuse pärast aga lihtsalt väike uudishimu tekkis, et mis variantidesse maa rahvas seda samust “zoom lens’i” on hakanud kohandama?
Ise olen silmaringi/kuuldekauguse piiratuse tõttu trehvand lisaks pääldises nimetatule veel ainult sellist looma nagu varioobjektiiv.

unematja

(unematja kirjutab): Ilmselt uhan teemast järjekordselt täiega mööda aga inglastel kurivaimudel on üldse kalduvus vähesega läbiajada (vähemalt mis sõnavarasse puutub). Kunagi sai tuvastatud sellisel häälitsusel nagu “structure” 38 erinevat tähendust ja kuuldavasti pidavat neil seal üldse ainult 300 000 sõna kasutuses olema (eesti keeles tulevat väidetavalt miljon täis). Grammatikat pole siinkohal vist mõtet puutudagi.
Kuidagi vägisi tuleb alati meelde see vana paks poeet Hyperionis, kes peale mõningast jahutamist korraldas oma elamist ja olemist ainult läbi seitsme sõna.

Loo moraal (kui seda siin kusagil on) peaks olema vast see, et tegelikult ei keela keegi ju uudis ja unarsõnu puhtalt kõla põhjal välja mõtlemast. Võib vast isegi enam täppi minna - (tegelikult ütles hr. Veermäe selle juba ju loo alguses ära, aga nähtavasti on mul hetkel tegemist lisaks verbigeratsioonile ka vaegsuhtlusega)

unematja (jahub niisama ajaviiteks maast ja ilmast)

tdx wrote:

IMHO peaks olema eesti keele kohta kaks allikat, ÕS ja VSL
(õigekeelsussõnaraamat ja võõrsõnade leksikon).

ÕS-is paistavad olema levinumad fotoalased sõnad küll, aga spetsiifilisi termineid ei ole ja vaevalt et tulebki. Särimõõdik ja säriaev on, särikahvlit pole (ja vaevalt, et keegi seal viitsib sellega oma pead üldse vaevata). Samas on suum ja ei ole mingit varioga seotud asja.

Eesti keele korraldamisega on üldse igavene segane lugu. Minu kogemused näitavad, et Riigikantselei keeletoimetajad ei tunnusta ühtegi sõna, mida ÕS-is ei ole (isegi kui seda kasutatakse ohtralt mingis spetsiifilises tähenduses) - seega pole seda sõna olemas? Samas teeb kurvaks see, et igasugu risu on ametlikuks kuulutatud, näiteks lubatakse vormi pensjonär jms. Ka nimetatud suum on päris jube. Ise pooldan kirjakeeles pigem konservatiivsust, mille kõrval võib släng olla, aga need 2 asja peavad siiski eristatud olema.

Aga uusi sõnu ei hakka keeleteadlased ja tõlkijad mingil juhul ära tegema, sest enamasti ei valda nad teemat. Kuna spetsiifilisemate terminite kasutajate hulk on meil väga väike, siis osa sõnu kindlasti jääbki ripakile ja õige vasteta või tekib mingi jõledus. (ise pidin ka kunagi mingi tõlke jaoks Õigustõlkekeskusele termineid välja mõtlema, appiappi kui hull ülesanne oli!).

Aga särikahvel on ok! ilus eestikeelne sõna ja pikapeale jääb meelde küll. Aga kui ei tule päris eestikeelset vastet, siis võiks pigem kasutada inglise keele lähedast terminit (zoom, mitte suum).

mingi tüüp, nime ei mäleta, tegi TÜs diplomitöö inglise-eesti (vòi oli vastupidi) fototerminite sõnastiku peale. pole veel seda ise kätte saanud, mingi osa oli liikvel, see oli suht jura. kaevame edasi.

(Ivo kirjutab): Ma pakuksin välja infotehnoloogias. On olemas lähtekoodi jagamise veebileht github.com. Selles portaalis kellegi teise poolt üles riputatud projekti oma kontole kopeerimist nimetaksin eesti keeles “kahveldamiseks”.Tõnu Ling kirjutas:

Tere!

Bracketing ja haarukointi on suht neutraalsed ja head terminid,
sest alati ei muudeta ju säri. Teinekord kahveldatakse avaga,
teinekord säriga ja nüüd EOS 1D kahveldab juba
tundlikkusega.
Minumeelest on tüvi “kahvel” hea (sest muud ei oska pakkuda,
ja nagu üle kahvli harude see asi justkui käikski), aga
kahvelsäritus ebatäpne ja varsti peab nagunii midagi välja
mõtlema, kui kõik digikatega ISO-sid kahveldama hakkavad.

Äkki sii “kahveldama”? :slight_smile:

Parimat ajuragistamist

Tõnu Ling (kah-veel tahtis midagi öelda) :slight_smile:

(marek kirjutab): Ivo, parem kirjuta miks ja kuidas käib KAHEKSATEIST aasta vana teema ülesse kaevamine :o :o ?

1 Like