Diapositiivide skännimine

Reso võiks filmilt skannides olla umbes 4000 dpi, sellega saad kõik info kätte. Iseasi kust sa sihukese skänneri leiad…
Raamis võivad asjad olla küll, kui väga hullusti ei kummita, loodetavsti su filmiskänner suudab täpselt teravustada.
Skännimise vastik probleem on tolm ja kriimud, tublimad skännerid oskavad sihukese asja infrapunaga ära skännida ja softis maha võtta (digital ice vms).
Omal ajal oli Vuescan väga tubli tarkvara selleks otstarbeks…

Kuuldavasti suudavad tänapäevased kõrge resoga digikaamerad filmilt pildi maha pildistada spetsiaalse hoidja ja valguslaua abil, töö käib kordades kiiremini kui skänneriga. Aga mul puudub selle digikaamera variandiga igasugune kogemus, nii et jagan ainult vihjeid mida otsida…


petslane

(Paavo kirjutab): Slaidi skaneerimiseks raamist välja võtma ei pea. Photopoint pakub soodsaimaks hinnaks 10x15cm 1818x1228 pikslit (25 või enam raamitud diapositiivi) - 0,35 €. Kõrgem reso - kõrgem hind. Optimaalne reoslutsioon sõltub sellest mis sa selle failiga pärast teha soovid. 10x15cm paberile ei kannata panna.

Panala kirjutas:

Mis oleks selliste skännimisel optimaalne resolutsioon?
Kas plastraamist tuleks välja võtta, kuna film kipub raamis
veidi kaarduma ja peaks kahe klaasi vahel skännima?
Või võib ka raamis skännida?

Kahe klaasi vahel kipuvad tulema newtoni rõngad ja minumeelest on see palju halvem probleem kui kummitava slaidi väikene ebateravus.
Lisaks on klaaside vahele toppimine üsna töömahukas ja tüütu.

Hetkel ei oma isiklikke tehnilisi seadmeid.
Võibolla peaks sellised ise hankima kasvõi kasutatuna?

Kui sul õnnestub kuskilt hankida (laenata või osta) Nikon Coolscan V, siis see oli omal ajal väga tubli riistapuu, Vuescan-i softiga loomulikult.
Aga endale osta 150-e slaidi pärast tundub overkill…


petslane

Üks huvitav link:
https://www.bhphotovideo.com/explora/photography/hands-on-review/the-franken-scanner-slide-and-negative-digitizer

Aga sellele on paratamatu eeldus väga hea tänapäevane digikaamera ja väga hea makroobjektiiv.


petslane

Selline raudvara, nagu pildil pole üldse hädavajalik, improviseeriminse ruumi on maajailm.

(AV kirjutab): Nii on.Peale kaamera ja 1:1 makroobjektiivi pole miski hädavajalik.kunagi ammu kui oli kiiresti vaja mõni slaid digiks saada sai kribinal käepärasest papist obje otsa lihtne torujas hoidik tehtud. Statiiv pole üldse oluline kui hoidik objele kinnitub- kuna pildistatav slaid kaamera suhtes ei liigu võid käest kasvõi kümnete sekunditese säriga pildistada.Heledasti valgustatud valge foon muidugi on ka vajalik. Asja ajab ära õhuke valge paber , pildistad vastu taevast mis pole just päris siniselge.

PS kirjutas:

Selline raudvara, nagu pildil pole üldse hädavajalik,
improviseeriminse ruumi on maajailm.

Su arvamus kõlab huvitavalt.
Kas sa arvad, et kui võtaks mingi uuema aja väga hea (vähemalt 25 MPix) digiseebika, ajaks sinna ette Raynox macro klaasi, teeks ise mustast papist slaidihoidja, valgustaks tavalise välklambiga läbi korraliku hajuti (ntx valge paber), siis sihukese arendusega saaks sama hea tulemuse kui mõne endisaegse CoolScaniga?
Mul tekkib seda lõime lugedes ka kihk vana hobi üles äratada, aga ei viitsiks enam tundide viis mingi üliaeglase skänneri taga vaevelda :slight_smile:
Klõpsiks kihku-kähku digikaamera kaardi slaidi koopiaid täis ja pärast vaataks arvutis, mis neist edasi saab või kui heaks viitsib timmida…


petslane

Olen lugenud foorumites, kus isegi seebikatega seda tööd tehtud… Mõned on kirjeldanud ka papi jms. materjalide kasutamist. Internetis on palju nõuandeid. Ise kasutasin Canon 6D pluss EF 100/2,8 makroobjektiivi. Puitalus kinnitusega kaamera jaoks. Ekraan ja valgustus dioodidel käsitöö. Aluse mõõdud piisavalt väikesed, pikkus alla 40 ja laius alla 10 cm. Ühes otsas kaamera jaoks kruvi ning teises väike ekraan. Igal juhul fikseeritud asend, mis võimaldas ka pikemat säriaega.
Valgus u. 3000 K ja seda sai hiljem töötluses arvestada. Kokku u. paartuhat diapositiivi, mälestusi ja lõbu kuipalju. Tolmu puhusin lihtsalt ära, retušeerimisega ei tegelenud. Kuid töötluse käigus (Lightroom) sai nii mõndagi parandatud ning üllatavalt ka tumedaid alasid välja tuua.

PicNoir kirjutas:

Ise kasutasin Canon
6D pluss EF 100/2,8 makroobjektiivi.

Just-just, kui parasjagu piisavalt kvaliteetset makroobjet pole, siis mind huvitakski, kas korralik tavaobjele ette keeratav makrolääts ajaks asja ära?
Ega igasugused teise obje tagurpidi ette ajamised lihtsamad pole ja ei tea ju, milline on kõige nõrgem lüli kvaliteediahelas…
Seda ma umbes kujutan ette, et slaidfilmi kaadrilt kogu info kätte saamiseks peaks umbes 25 Mpixline kaamera olema (20 on vist ka veel Ok). Aga milline on miinimum objekooslus, et sihukese sensori ära toidaks? Überkallid makroobjed pole mingi küsimus, aga kui tahaks odavalt või olemasolevate asjadega tehtud saada?

Puitalus kinnitusega
kaamera jaoks. Ekraan ja valgustus dioodidel käsitöö. Aluse
mõõdud piisavalt väikesed, pikkus alla 40 ja laius alla 10
cm. Ühes otsas kaamera jaoks kruvi ning teises väike ekraan.

Noh kui hullult ehitama hakata, siis minu jaoks oleks kindlasti odavam mingi valmis rakis ja valgusti osta, aeg on raha :slight_smile:
Too eelpool lingis mainitud Nikoni slaidiadapteri hind jääb veel mõistlikuse piiridesse, aga 500+ eurikut objesse ei tahaks investeerida kui muidu makrotada pole kavas…


petslane

Panala pildistab sellega, mis tal on, eraldi seebikat küll ostma ei peaks, nagu ei peaks muretsema makrolõõtsa ja seda tobedat valgustit. Ka nutifoniga tehakse. Normaalobjektiiv makrorõngastega + tavaline välk vastu valget ust päästab ka asja ära. Objektiivi filtrikeermesse või varjuki külge võib midaiganes aretada.

Korralik normaal koos vaherõngastega teeb asja ära. Paraku on praegu enamusel “normaalsetel” inimestel mingi kitikas zuum, need on ettearvamatud.
“lääts” mul ei andnud söödavat tulemust. Palju lähivõtteid normaal-kaugusest lähemalt ja kvaliteetselt tegin ühe vene mitmeläätselise komplektiga. Aga 1:1 ei venitanud välja.
Mingi 150 slaidi jaoks ehitad üheks õhtuks ka klotside peale rõngaste, välgu ja valge paberiga süsteemi kergesti ja väike õnn oma nutikusest pealekauba :slight_smile: Aga harilikult on inimestel palju sadasid kuskil vanemate karbist leitud.
Kui on mingi eriti vana ja väikse sensoriga kaamera, aga kannatab kahvlit teha püsivalgusega, saab kogu ulatuse hdr-ga kergesti kätte.

(t. kirjutab): Loen just 35mm.ee fb-s, et pakuvad filmi mahapildistamise teenust.

Skanneerimise oleme tänaseks asendanud valguslaua abil kaameraga maha pildistamisega! Soovi korral saate meilt ka RAW-failid!

https://www.facebook.com/35mm.ee

PS kirjutas:

Panala pildistab sellega, mis tal on, eraldi seebikat küll
ostma ei peaks, nagu ei peaks muretsema makrolõõtsa ja seda
tobedat valgustit. Ka nutifoniga tehakse. Normaalobjektiiv
makrorõngastega + tavaline välk vastu valget ust päästab ka
asja ära. Objektiivi filtrikeermesse või varjuki külge võib
midaiganes aretada.

Ma ei mõelnudki, et peaks uue seebika ostma. Aga kui kellegi on näiteks käepärast viimase peal Sony RX 100 ja tahab 24x36 mm slaidi 100% kaadrisse saada, siis ilmselt peab mingi makroläätse ette aretama…
Ja kui on mingi vahetatavate objedega aparaat, siis kas kõikvõimalikud zoomid taluvad vaherõngaid?
Aga eks ma siis proovin ükspäev Sony ees ära – vanast ajast Nikoni bajonetiga seibid äkki veel kuskil kapi põhjas alles ja nikon-e mount adapter ka olemas…
Vaatab milline kvaliteet tuleb :slight_smile:


petslane

t. kirjutas:

Loen just 35mm.ee fb-s, et pakuvad filmi mahapildistamise
teenust.

Skanneerimise oleme tänaseks asendanud valguslaua abil
kaameraga maha pildistamisega! Soovi korral saate meilt ka
RAW-failid!

Kõlab mõistlikult. Ühe kaadri hind võiks tulla ka odavam – kui skänn maksimum resoga teha siis on mahapildistamisel aja kokkuhoid üsna drastiline.


petslane

(Endel kirjutab): Ühest taadist jäi Minoltasid maha–ja Soligor zoom slide duplikator type II…ainult toru kahjuks,raamihoidjat ei näinud,kiri peal,nagu võimaldaks topeltsuurenduse.Tahad --anna teada 53821766.

Endel kirjutas:

Ühest taadist jäi Minoltasid maha–ja Soligor zoom slide
duplikator type II…ainult toru kahjuks,raamihoidjat ei
näinud

Selle jutu järgi googledasin natuke, leidsin: “Albinar Digital 35mm Slide Copier”
Suvaline enam-vähem ok 55mm filtrikeermega obje ja ongi kopeerija valmis. Valgustad välguga vastu valget ust ja tehtud.
Kas keegi viitsib ära tellida ja kogemusi jagada?


petslane

(Rauno kirjutab): Valguslaud.ee pakub samuti digimise teenust:
http://www.valguslaud.ee/ilmutamine/

(laiformaatik kirjutab): Kui slaidid juba plastraamis lainelised, siis lameskänneris jäävad kindlasti ebaühtlased. Isegi kallima preemium autofookusega skänneril võid fookuse kuskile paika panna, aga kõik muu jääb sellest slaidi kaadri “laineosast” ikkagi piisavalt fookusest välja, et üldmulje ära rikkuda vähegi suuremalt vaadates või väljaprindi tegemisel.

Sama ka digifotokaga (spets raami lahendusega) pildistamisel, sul on vaja makroobjektiivil f32 või väiksemat ava, mis on digikatel juba eristusvõimet takistav ava kui Sul just ülikallis keskformaat digikas pole, et kõike fookusesse saada kõveral filmil. Digifotokaga analoogfilmi pildistamisel (skaneerimisel) on ka väga häiriv digifotoka oma “aju” töötlus, see on alati olemas, isegi kui RAW-i tulistad - filmi tera tuleb ebardlik, sest müratöötlus, demosaic-ing, värvikanalite matemaatline liitmine jm algoritmid digikaameras teevad alati oma töö ja tõmbab originaalse analoogpildi väga steriilselt “digilikuks”. Vaatad luubiga filmi ja vaatad sellest digipilti, no ikka detail kuidagi kokku ei lähe, ühel tera “mahlane” ja päris juhusliku kuju/jaotusega, teisel meenutab piinlikult korrapärast O või 8-kujuliste plastikpudelite merd. Detailid on palju kontrastsemad ja kui miski detail on emulsioonil luubi all häda vaevu-sirge, siis digivõttel on nagu joonlauaga ideaalselt sirgeks tõmmatud (pikslite rida üle demosaic-i algoritmi), kõik on palju teravam ja selgelt üle (mikro-) kontrastne, ehk väga “petetud” pildi mulje jätab algelise originaaliga võrreldes. Hiljuti pildistas keegi punaste marjadega põõsast slaidilt, mis jäid piksel-paari suuruseks digipildil, no võta või jäta, hallis põõsas erkpunaseid marjasid pildil lihtsalt polnud ka RAW-is kõige madalama tundlikkusega pildistades. Põhjus lihtne, sest digifotoka aju pidas punaseid marju lihtsalt müraks, eemaldas need nagu neid poleks seal kunagi olnudki.

Kui soovid slaidid raamist välja võtta, on nad endiselt lainelised lameskänneris, mis kaadrit vaid külgedelt toetab. Enam-vähem saab vaid anti-newton töötlusega klaaside vahel skannerides (tavaklaasiga tehes tulevad vastukud Newton-i ringid), aga seal omad probleemid jõuga klaaside vahele pressimisel.

Kui soovid parimat tulemust, mida antud film pakkuda suudab, võid mõelda trummelskänni teenuse peale (ideaalilähedaselt sirge vedelikpaigaldusega trumlil ja digiteerimine käib üle fotokordistite piksel-piksel haaval).

http://4nalog.blogspot.com/p/drum-scanning.html

Tartus saab.

laiformaatik kirjutas:

Kui soovid parimat tulemust, mida antud film pakkuda suudab,
võid mõelda trummelskänni teenuse peale (ideaalilähedaselt
sirge vedelikpaigaldusega trumlil ja digiteerimine käib üle
fotokordistite piksel-piksel haaval).

Kui sul on karbitäite kaupa vanu mälestusi kuskil kapinurgas ja tahad neid enam-vähem OK kvaliteediga arvutiekraanilt vaadeldavaks saavutada, siis minumeelest on trummelskänner täiega overkill :slight_smile:
Aga üksikud šedöövrid – loomulikult trumlile!


petslane

Kas keegi foveoniga, st sigmaga, pole proovinud teha?
Sellel peaks teoorias igast silmast saama täis piksli, pole hullu cmosi parandusi ja bayeri kokkurehkendust oma tarkustega… iso 100-ga mäletan, et testides näitas väga kõva tulemust.