Diapositiivide skännimine

laiformaatik kirjutas:

Kui soovid parimat tulemust, mida antud film pakkuda suudab,
võid mõelda trummelskänni teenuse peale (ideaalilähedaselt
sirge vedelikpaigaldusega trumlil ja digiteerimine käib üle
fotokordistite piksel-piksel haaval).

Kui sul on karbitäite kaupa vanu mälestusi kuskil kapinurgas ja tahad neid enam-vähem OK kvaliteediga arvutiekraanilt vaadeldavaks saavutada, siis minumeelest on trummelskänner täiega overkill :slight_smile:
Aga üksikud šedöövrid – loomulikult trumlile!


petslane

Kas keegi foveoniga, st sigmaga, pole proovinud teha?
Sellel peaks teoorias igast silmast saama täis piksli, pole hullu cmosi parandusi ja bayeri kokkurehkendust oma tarkustega… iso 100-ga mäletan, et testides näitas väga kõva tulemust.

Ma ei ole saanud mahti teema arengut igapäevaselt jälgiga.

Panala kasutab m43 kaameraid ning parema otsa objektiive.
Kusjuures enamik m43 “kit” objede kohta on sõna “kitikas” eksitav.
Olen teinud korduvalt eri formaatide võrdlevaid katseid, kuid see on teine teema.

Antud teema oli mõeldud, et mis suurusjärgu pikseleid 40 aasta vanustelt diapositiivilt üldse võiks loota.
Suht tumedad teised.
Ja kas keegi pakub optimaalse hinna-kvaliteedi suhtega teenust või peab ise selle aja leidma.

Kõveruse kohta täpsustaks, et diad on raamis lihtsalt veidi kummis ega “laineta”.

Panala kirjutas:

Antud teema oli mõeldud, et mis suurusjärgu pikseleid 40
aasta vanustelt diapositiivilt üldse võiks loota.
Suht tumedad teised.

Kui kavatsed maha pildistada ja sul on mõni 20 või rohkem MPix Pana kaamera ja makroobjektiiv või vaherõngad, siis saad seda “skännerina” kasutada küll. Slaidihoidja tule kas osta, kui filtrikeermesse sobib või siis ise aretada ntx mingi tuubus varjuki külge.
Vähemate pixlitega hakkab infot kaduma minema, rohkematega saad “ilusama tera” kätte. Aga vaevalt sul need slaididki nõelteravad on?
Tumeduse vastu aitab pikem säriaeg või tugevam valgus (välgulaks).

Kõveruse kohta täpsustaks, et diad on raamis lihtsalt veidi
kummis ega \“laineta\”.

Sul makropildistamise kogemus on? Mida suurem suurendus, seda väiksem teravussügavus. 4/3 sensor on muidugi oluliselt väiksem kui täiskaader ja teravussügavus selle võrra suurem. Mul siin kogemus ütleb, et väike kummitamine üldjuhul probleem pole. Loomulikult, mida täpsemini fookuses, seda teravam. Aga jällegi, mis aparaadi ja kui terava objega nood slaidid ise on pildistatud? Kui ma oma nooruspõlve slaide vahin, siis nad on kõik väga pehmed mõne moodsa digika piltidega võrreldes.


petslane

(t. kirjutab): https://www.wrotniak.net/photo/m43/slide-copy.html

Kui on olemas korralik normaal või lausa makro, siis tublisti kummis slaidiga ( kui 5,6-8 ei anna kõike teravaks) tasub proovida hõõgvalgusega nn stäkkimist. Photoshopi sees olev programmijupp teeb selle arvatavasti väga korralikult ära.
Ava julmalt 22-32 peale keerates tuleb difraktsioon vastu ja teravus langeb tublisti.