Digifotograafia värvide loomulikkus

Tere!
Tegelen pildistamisega hobiks. Kasutan poolsensor kaamerat. Pildistan raw-e ja töötlen neid arvutis.
Üks eesmärk on olnud - loomulikud värvid. Näiteks on puude lehed kevadel väga kollased-rohelised. Praegu on tumerohelised - palju musta rohelises.
Digifotokas kipub tegema samu värve. Roheline jm värv kipub alati olema samasugune. Näiteks püüdsin pühapäeval saada pildile päikesevalguses tumerohelisi puid aga puud tulid ikka küllaltki helerohelised.
Lisaks ühtlustab värve. Näiteks kui puul on erinevat rohelist, siis kipub erinevust vähendama.
Lõpuks võib pildi töödelda ilusaks aga see pole loomulik. Saab ilusaid pilte aga mitte naturaalseid.
Näib, et praegune digifotograafia ei võimalda loomuliku pildi saamist. Teadaolevalt on osaliselt välistatud inimsilmale tajutav kogu valgus.
Praktiliselt on ikka nii, et vaid tipp maalikunstnik suudab valguse poolest realistliku pildi teha.
Mida arvab foorum!?
Hea nõu loomulike/naturaalsete värvide saamiseks on oodatud.

(K kirjutab): Säri paika ja valgebalanss ka paika, värve saad arvutis hiljem ka korrigeerida

(Sulev kirjutab): Mis on poolsensor?
See on ju tore, kui digifotokas teeb samu värve kui need on looduses, ja eriti rohelise värvi osas, mille üle sa eriliselt muretsed.
Võibolla aitaks sind mõni koolituskursus?
Võibolla tuleks kasuks kaameramargi vahetus?
Võibolla oled tavalisest inimesest sootuks erineva värvitajuga ja sarnase tulemusega digikaamerat ei leidugi? Teadaolevalt on inimeste värvitaju küllaltki varieeruv. Oskad sa anda mõne tippmaalikunstniku töö nime, mis sinu silma jaoks realistliku värviedastusega tundub?

(henry kirjutab): Mis programmiga töötled?
Mina lükkan kõigepealt säri keskmiselt paika, siis liigutan heledaid ja tumedaid alasid keskele vastavalt maitsele. Siis liigutan värvustemperatuuri ja tinti. Siis värvi juurde või maha. Ega päris naturaalset ei saagi.

Enne tehnilist täiuslikkust taga ajama asumist tuleks mõtlemises korrektiivid teha. Vaata oma pilti nagu vasikas uut väravat, aja silmad punni ja aja jalad risti. Nii iga pilti vaadates, igakord. Unusta see hägune mälupilt, mida arvad mäletavat. Vaata ekraani nagu kunstnik valget paberit, kuhu alles peab hakkama teos sündima. Sünnita oma klõpsust teos käsitsi, savi, mis selle koha peal oli pildistamise hetkel.

Yllo kirjutas:

Tere!
Tegelen pildistamisega hobiks. Kasutan poolsensor kaamerat.
Pildistan raw-e ja töötlen neid arvutis

Selle peale küsiks,millise programmiga sa oma pilte töötled, milline monitor ja milline on su toa taustvalgus?
Raw-st annab igasuguseid värve välja võluda ja enamasti palju rohkem, kui monitor suudab näidata…


petslane

Et siis programm pimesi annab miski jama värvi? mis programm, ja kas kaameras on seatud miski “creative” või muu sättimine?
Korralikud programmid annavad impordi sätteid panna täiesti oma soovi järgi (tean CapturOne ja Adobe asju).

Histogramm peaks näitama kogu ulatust väikeste “õlgadega” otstes. Kontrastsed asjad ei mahu dünaamilisse ulatusse ära. ja viimase kätte saadud heleduse värv mõjutab toone.

Väljas tehtud asjadele paneks alguses maitse järgi 5000 või 5500K peale ja siis vaataks asja. Auto on sihuke värk, mis paneb harilikult kõige heledama piksli valgeks ja võib puhta metsa panna kogu värvi.

“Loomulik” ja "naturaalne"on tegelikult igaühe sisemine luulu. Pole üldist õiget igas kohas ja alati.
Tehniliselt õige, lineaarne ja igatepidi õige balansiga ja täieliku dünaamikaga kipub väga hall ja kurb olema :slight_smile: Pilt tuleb raw-st ikka ise ehitada. Kõik, valgebalanss ja kontrastid-ulatused ja värvide toonid-heledused-intensiivsused on raw-st pildi tegemisel hoovad. Kui monitor õige ja alati õiges ühtlases valguses ja vahepeal silma värskenduseks kasti eest ära käia, saab hakkama. Läpakas iga kord suva kohas on õnnetuse hüüdja.

(mihk kirjutab): Digifotokatel on värviruumi ulatus väiksem kui inimsilma ulatus. Filmiga pildistamisel oli ju sama. Kindlasti pole fotoelementide spektraalne tundlikkus ühtlane kogu spektri ulatuses. Inimsilmal arvatavasti ka ei ole, aga aju töötleb võrkkestale tekkivat pilti automaatselt. Mõni on näiteks täiesti või osaliselt värvipime. Sensorite dünaamika on inimsilma omast kah väiksem, filmidel oli sama.
Ja siis muidugi see, kas vaatad digifotot peegelduvas valguses (st paberkandjalt või projektoriga) või vaatad valdust otse silma kiirgavaid miljoneid fooritulukesi (arvutiekraan).

Tere!
Tarkvarana kasutan Lightroomi. Monitoriks on Dell U2413. Taustvalgus on tubane, kui päike aknast otse ei paista. Talvel mingi led lamp põleb.
Maalikunstnikku kohe nimetada pole. Mõte tuli varasematest näituste külastamistest. Püüan leida.
Arvan, nagu Henry, et päris naturaalset ei saa. Samas on nägemine aju tegevus ja subjektiivne. Näiteks võib töödeldud pilt tunduda ilus aga järgneval päeval enam ei tundu. Ilmselt tuleb siin leppida mingi tegelikkuse lähedusega.
Vastupidiselt PS soovitusele püüan mäletada olukorra värve, kunsti tegemiseks on PS soovitused head.
Tiit Veermäe mõtted on huvitavad, proovin need ära.
Kaamera on adobe ja neutral peale sätitud aga need ei peaks raw-ile mõju avaldama. WB on paar astet külmem, kuna Canon teeb liiga sooje pilte. See WB setting mõjutab raw-i.

(henry kirjutab): Ei, kaameras pandud WB ei mõjuta absoluutselt RAWi, ainult JPGd.

(henry kirjutab): St, salvestab küll WB väärtuse RAWi infosse aga saad seda suvalt muuta.

lightroom ei hooli kaamerast tulevatest värviseadetest. Talle tuleb anda oma lemmik-seaded nn default-seadena kätte. Ja selle järgi teeb ta raw-st harutamise alg-variandi.
Kui oled oma standardi põhja umbkaudu selgeks saanud, harilik valgebalanss, teravustamine, meta copyright jmt kaasnev, siis saab salvestada paki default-seadena, mis alati impordil raw-le peale pannakse. Kui ei klapi, saad alati heeblite kallale asuda, aga iga pildi juures kõiki seadeid heebliga seada, ajab vihaseks mingi lühikese aja jooksul.

Kui monitorituppa kord paistab päike ja kord on pime ja teinekord sajab vihma väljas sinakama valgusega, siis see tausta värv ja heledus mõjutab pildi tajumist kohutavalt palju. Peaks olema alati ühtlane värv ja valguse tugevus ideaalis.

ühe tooni (nt rohelise) sees saad kollakaid ja külmemaid rohelisi toone eraldi veidi seada HSL-kastist, teisi toone ka, nagu kollaseid või siniseid toone.

Yllo kirjutas:

Kaamera on adobe ja neutral peale sätitud aga need ei peaks
raw-ile mõju avaldama. WB on paar astet külmem, kuna Canon
teeb liiga sooje pilte. See WB setting mõjutab raw-i.

Kui kaamera on adobe värviruumi peale sätitud ja kuskil töövoos jääb too adobe ka lõpptulemuseks “ilmutatud” jpg-le külge, siis hiljem paistab taoline pilt muudes programmides hall ja tuhm. Ohutum on kaameras määrata värviruumiks sRGB, sellega on kogemata möödapaneku võimalused väiksemad, peaaegu kõik monitorid on tehtud vaikimisi sRGB-d näitama. Ja kui raw-d teed, siis ei kaota ka midagi, sobiva värviruumi saad vajadusel hiljem külge panna alati.
WB aparaadis ei tohiks otseselt raw-d mõjutada, aga näitab su töõtlusprogrammile, millisena sa pildistamise hetkel tulemust aparaadi ekraanilt võisid näha. Kui see sind ei rahulda, siis muudad töötlusprogrammis WB ära ja hopsti on värvid teistsugused.
Ma “unustan” enamasti aparaadi WB päikesemärgi peale ja selle üle eritii ei muretse, enne kui raw töötlemisel märkan, et miski muu võiks olla ja siis muudan muidugi ära. Loomulikult on ka erandeid, ntx kui tahaks aparaadi ekraanilt paremat muljet saada sombuse ilmaga või aparaadi oma jpg-d kasutada mingil põhjusel, siis peab pilvekese peale keerama. Või kollase valgusega toas pirnikese peale.


petslane

Tere!
Eile õhtul oli aega muuta Lightroomis (LR) ühe pühapäeval tehtud pildi WB-d.
Auto WB oli 5400. Panin 5000 ja oh imet, pilt oligi küllalt loomulik, augustile omased puude mustjasrohelised lehed ja muud. Seega näib, et asi on WB-s, mida alati kasutasin Auto-na. Vahest oli vaja muuta LR-s WB-d, sest valgus oli täiesti paigast ära aga seda oli vaja harva teha, pealegi tuleb ka alumist rohe-puna heeblit liigutada, mis esialgu tundub keeruline. Näib, et pean nüüd hakkama mõtlema WB peale. Kas ehk keegi teab osutada veebi avarustes infole, mida lugeda WB puhul?
Püüan lähemal ajal proovida ka teisi nõuandeid.

AWB on ainult imelike värvi muutvate hallfiltritega kasutusel. Ongi kogu aeg päike ja jääbki. Ja polegi värvidega kunagi muret olnudki.

Kui autentne värviedastus on hirmus tahtmine ja elueesmärk, siis on erinevad värvihaldusrakendused, näiteks xrite colorchecker, abiks. Prooviks jändasin selle süsteemiga - aga lõpuks jäi ikka riiulile. Ei ole portreefoto mees, kus nahavärv on nii oluline, mis õigustaks seda lisavaeva.

[%sig%]

PS kirjutas:

AWB on ainult imelike värvi muutvate hallfiltritega kasutusel.
Ongi kogu aeg päike ja jääbki. Ja polegi värvidega kunagi
muret olnudki.

AWB on saatanast. Aga kui aparaadis on kogu aeg päike, siis järeltöötlusel ei tasu ju ometi kogu aeg päikest jätta? Või on sul siis erinevateks juhtudeks oma isiklik heeblite asendi komplekt salvestatud? Igal pildil ükshaaval käsitsi nullist alates värve timmida tundub hullult vaevarikas.
Kui softitootja on juba omad eelseaded nagu sinine pilv, kollane hõõglamp ja rohekas päevavalguslamp sisse ehitanud, siis tasub neid vahetevahel kasutada…


petslane

(henry kirjutab): m.o.t.t.

Sinu poolt loetletud wb settingud on ka töötlusprogrammis, sellises muide, kus saab sadu pilte korraga töödelda.