(enn): EOS 7D mk II

Nüüd siis väljas.

Samad mõõtmed, sama kaal, sama piksliarv, sama hind (OK, ligikaudu) kui EOS 6D. EF-S seeria objektiivide kasutusvõimalus ei anna ka palju juurde (st et oleks lai valik kergeid kvaliteetobjektiive). Crop faktor annab plussi pikemate torudega, aga laiemas otsas pigem miinuseks. Kuna ma kaamerat kuulipildujana ka ei kasuta, siis valiksin pigem 6D

[%sig%]

(Ardo kirjutab): Noh, samas võib teda näha ka kui 70D -ga sama sensoriga Canoni crop-kaadri lipulaeva, millel on (erinevalt 6D-st) väga hea teravustamissüsteem (mis on parem kui 7D, 70D, 5D1-2-3 -l) ja palju muudki ent samas võrreldes sama 70D (aga ka 6D ja 5D3 jt 1% asjadega) kehvemat ekraani - see keeratavus ja puutetundlikkus annab siiski üllatavalt palju juurde. Samas teistpidi võttes keeratav ekraan ei saa olla füüsiliselt nii tugev lahendus kui mittekeeratav… aga puutetundlik oleks ta võinud minimaalselt ikkagist olla (videos asendamatu). Pelgalt andmeid lugedes olen arvamusel, et ta on oma tööks täitsa hea kaamera… mis kahjuks aga tuli nii hilja turule, et kunagised 7D kasutajad on valdavalt täiskaadrile jõudnud ümber kolida ja poolkaadri eelistajad omavad 70D -d ja ei tunne väga vajadust viimast 7D2 vastu vahetada. Rikkad esmase peegelkaamera ostjad ja tänased xxx ja xxxx seeria kasutajad aga võivad olla küll üsna huvitatud temast :slight_smile:

(villy kirjutab): Njaa täitsa kena kaamera ju. 10fps ja äärmiselt hea autofookus koos suht põhjatu puhvriga. Ja video tegemiseks vaevalt keegi seda kaamerat ostab. Pigem ikka tippklassi spordikaamera.

Ma loodan, et Canonil see aeg on möödas kui kunstlikult poolvigastatud AF süsteemiga täiskaadreid pakutakse ala 6D. Miski täiskaader peaks neil arenduses olema ja oodatakse 2015 alguses uudiseid selle kohta.

7D II maandus õigele kohale, sest tegelikult 7D edu baseerus laias laastus sellel, et Canonil mõistlikku AFi poolekaadrisele varem üldse ei pakkunud. Ma võiks oma kogemuste põhjal väikese raamatu kirjutada selle kohta kus 7D AF üsna ebakindlalt töötab ja loodan, et II on ses mõttes korralikum. Tagantjärele tarkusena saan aru, et 7D näiline kiirus tulenes tihti sellest, et AF oli üsna “lõdva” standardiga üles ehitatud ja pigem lasti kaader alati kiirelt lahti kui et ta tingimata fookuses oleks.

Ehk siis 7D AF-i miinused:

  • One-shot seades kolmanda osapoolte torudega ebakindel (nt Sigma 50 1.4 fiks), aga ka Canoni enda fiksidega on vahel ebakindlust (50 ja 85). Sigma puhul oli rusikareegel see, et ca 50% piltidest oli seletamatul põhjusel kergelt fookusest väljas. Kaugemale fokusseerimine oli ka C 50 ja 85 fiksidega lahtise avaga ebatäpne. Sama Sigma töötas erinevate 1 seeria keredega üsna laitmatult.
  • Heas või keskmiselt heas valguses on 7D servo AF üsna hea, eeldusel, et subjekt liigub ühtlase kiirusega sinu poole või eemale. Algne fookus haagitakse kiirelt ja esimene kaader on üldjuhul terav, aga tihti ka alles teine kaader seeriast. Tracking töötab mõistlikult, aga mitte liiga hästi ja punkt läheb uitama isegi kui on piisav kontrast taustaga olemas.
  • Kehvas valguses läheb jamaks: vahel ei saa one-shot isegi valgusjõulise toruga fookust kätte või on ebaterav (samas, äkki ma eeldasin temast liiga palju :slight_smile: Servo mured ka võimenduvad, haagib küll kiirelt ja laseb pildi lahti, aga 50/50 pole esimene kaader terav isegi kui “focus priority” on sisse lülitatud. Servo ei oska hästi käituda subjektidega mis muudavad kiirust ja reageerib “üle” s.t. kui subjekt sinu suunas on aeglaselt liikuma hakanud jookseb servo fookusega “ette” ära ja esimene pilt on udune. Sama jama kui subjekt eemaldub muutuva kiirusega. See on tõsiselt häirinud, sest antud teemat ei saa kuidagi ka konfida, uues on vähemalt “acceleration/deceleration trackingu” seadmise võimalus olemas.
  • Äärmised tsoonid on ebamugavad kasutada - tsoonid on muidu väga abiks, aga äärmised tsoonid on liiga kaadri ääres kui tahaks subekti tsentrist natuke eemale jätta ja siis tuleb üksikute punktidega äärmise/keskmise tsooni servas balansseerida.
  • AF ala suhteliselt väike, eriti nurkades.

7D plussid:

  • See, et üldse midagi AF sarnast oli olemas alla 1 seeriat
  • Kere hind, eriti täna :slight_smile:

(Seiraja kirjutab): Homme lähen näpin päriselus seda uut kaamerat, eks siis pilt parem, otsused selgemad. Paberil näib linnupildistajale väga tubli abiline olema.

(enn kirjutab): Ma olen kaugel mõttest, et tegemist oleks kehva kaameraga. Suurepärane linnu/spordiaparaat. Mind hämmastas eelkõige hind - APS-C tipp pea võrdne täiskaadri low-endiga. Nikonil on siin märgatav vahe sees (D7100 vs D600). Eks poole aasta pärast paistab, mis sellest kirvest alles jääb…

[%sig%]

(Seiraja kirjutab): Aga miks peaks eeldama täissensoriga kaamera kõrgemat hinda? Nt sellesama linnupildistaja vaatest on 6d oluliselt kasutum tooriist, kui 7d2. Eks pildistamise spetsiifika tingib nouded kerele. Viimane omakorda mojutab hinda. Sensori suurus on ainult yks faktor.

(Mikk kirjutab): Ootasin pikalt selle 7d mk 2 tulekut. Pärast hinna teatavaks tegemist olen küll kahtleval seisukohal, et selle ostan. Eelistaksin siis juba korraliku täiskaadrit.
Ma ei saa päris hästi aru, et kui poolkaader nt 7d mk 2 kaamera on ideaalne spordi ja linnu kaamera, miks siis objektiive sellele ei toodeta? Enamus poolkaadri objektiivid on korraliku kit-i kvaliteediga.

Sulle on vaja paraleelset rida 4/500, 2,8/400, 2,8/70-200 jne ? Odavamad nad ei oleks kui objektiivi taha mask panna, et piirata kaadri suuruse järgi valguse langemist sensorile, pildiringist on niikuinii asi kaugel, teledel on see alati suur. Kui igatsed kvaliteetset klaasi, siis kaob odavuse ja kompaktsuse eelis, nagu kogemata saad ikka täiskaadri toru.

Eks vist sellepärast, et tootja müüks sulle heameelega mitu keret ühe asemel. Täiskaadriga saad head lainurgad ja kalde/tõstega optika, teled aga sobivad mõlemale nagu PS juba eelnevalt märkis.

Samas (harrastajate) turg on alati uuele mudelile halastamatu :smiley: Ükskõik palju sinna paremaid omadusi sisse on taotud, midagi keegi alati leiab, kui mitte muud siis vähemalt hinna kohta :wink:
Ei ole küll väga jälginud aga justkui AF süsteem on väidetavalt parem kui 1D X-il- uued protsessorid, rohkem punkte, laiemal alal ja kõik sensorid ristid… Katiku tööressurssi parandatud 50K võrra jne jne. Teistpidi oleks kohatu loota, et tuleb 7D hinnaga, üksjagu vett on merre voolanud ja hunnikud katteta dollareid juurde trükitud…

Mitte ainult dollareid.

(Seiraja kirjutab): Esimesed muljed Canoni uuest kerest 7d2, messist Photokina 2014

Canoni väljapanek oli minu arvates Photokina 2014 messi kõige süsteemsem ja parem. Tõsistest tööriistatest vidinateni; pildi püüdmisest selle väljatrükini. Teemadele olid eraldi alad: objektiiviväljapanek, EOS fotokaamerad, EOS filmikaamerad, trükkimine, muud eraldi lauad ja teemad: fokusseerimine pimedas, võltsitud kaubad jm. oli lava, oli vuti värav, kus pallur tegi trikke ja liikus ning kus sai ka 7d2 proovida. Lavalt jäi silma-kõrva loodusfotograafi Thorsten Milse esinemine. Loomulikult oli Lääne inimesele mõeldud totaalnaiivsusi, nagu tuulemasin nägude pildistamisega, mingid kummalised passid, millele sai tooteid registreerida, kuid mille edasine otstarve jäi hämaraks.

Ausalt öeldes, hommikul messi avamisel tuli Canoni väljapanekus loovida massides. Õhtu poole oli õhku natuke rohkem, kuid inimesi endiselt palju. Kummaline, et mõned teised proovisid oma tooteid Canoni suhtes võrrelda ja tõestada paremust. Panasonicu esindaja esinemises võrreldi, miks gh4 on parem lennufotograafiaks kui 5d3; nagu oma kesise saksa keelega mõistsin, siis Sony esindaja kuulutas lavalt, et hoopis neil on tõeline mark2.

Canoni peaesinejaks selgelt oli uus peegelkaamera kere 7d2. Stendi ümber käis lakkamatu tunglemine. Kaamera ise oli väliselt üsna sarnane esimesele 7d-le. Tasub kohe öelda, et ehituselt on siiski esimese seeria kaamera ja 7d kere vahel vaks vahet. Isegi 1dx katikuklõps oli inglise keeles väljendatuna “more convincing.”

Räägime 7d2 tugevatest külgedest. Loomulikult põhineb see mu muljetel piiratud ajas ja ruumis. Pärislooduses testimiseks võimalust polnud, samuti ei olnud võimalust keresse sisestada oma mälukaarti, kuna kere puhul tegu masstootmise-eelse mudeliga.

Okulaarist paistev pilt on kaetud teravustamissensoritega. Linnupildistajale annab see ülimalt hea võimaluse liikuvate objektide paindlikuks kadreerimiseks jälgivteravstamise reziimis. Erinevate teravustamismudelite vahel valimiseks on kere tagaküljele tekkinud juurde uus valits. See on hea. Jälgivteravustamine näib toimivat üsna nobedalt. Samas tuleb tõdeda kohapeal kujunenud mulje alusel, et siiski mitte nii nobedalt, kui 1dx puhul. Kardan, et suure ja raske teleobjektiivi puhul koorub erinevus välja veelgi selgemini, kuna väiksema kere aku lihtsalt ei toida objektiivi mootorit nii jõudsalt.

Viimasel ajal kirjutatakse, nagu kompaktide jälgivteravustamissüsteemid on juba peaaegu sama head, kui peeglitel. Tutvusin messil Sony a7s ja Samsung nx1 keredega. Mõlemate firmade väljapanekud võimaldasid mh teravustamissüsteemi testimist. Sony kere võib linnupildistamise jaoks prügikasti visata. Vabandust! Samsung oli oluliselt parem, kuid seeriavõte kiikuvast objektist andis ca 2/3 ebateravaid võtteid ja 1/3 fookuses kaadreid. See võis olla minu viga, kuna töötasin Samsungi kaameraga esimest korda elus. Usun, et tegelikkuses tuleb dünaamilistemates oludes veel tõdeda tuntumate ja arenenumate peeglite eelist. Mis ei tähenda, et viie aasta parast see teisiti ei pruugi olla.

Kuna 7d2 teravustamissüsteemi seadistamisest on juba igal pool kirjutatud, siis ei hakka seda üle kordama. Põhimõtteliselt 1dx ja 5d3 loogika. Seeriavõte oli päris kiire, klõbin tundus ivake valjem, kui senisel 7d-l. Mis on loogiline, kuna peegel liigub nüüd 10 korda sekundis senise kaheksa korra asemel.

Eriti tubli on aga uue süsteemi võime teravustada ava f8 juures, küll pelgalt keskmise punktiga. Fookuskaugusega 600mm objektiivi 2x telekonverteriga pikendades saame 7d2 kerega näitaja, mis on võrdne 1920mm fookuskaugusega täiskaadri ees. Sõbrad, see on teleskoop! Linnuhuvilistele tõeline maiuspala.

Üüratu fookuskaugus tingib pimedama pildi. See nõuab suuremat tundlikkust, kiiremat säriaega. Pildi puhtuses kõrgetel tundlikkustel näib, et 7d2 on eelis 7d ees. Kere vedelkristallekraanilt raw-st jpg-ks konverteeritud ja vahendatud pilti hinnates tundub, et saab töötada tundlikkusel iso1250. Täiskaadrite liigas veel ei mängita. Puhtalt kõhutunde ja mälu alusel järeldan, et uue kere iso1250 näis olema sarnane 1dx pildiga tundlikkusel iso6400. Katsetasin pöörast iso16000: pilti teeb, kuid korralikud valjatrükid on siin unistus. Foto on jahune. Jälle olen sunnitud kasutama ingliskeelset sõna: definition ei ole hea.

Uue kere hinnaks pidi euroalal saama stardiks 1699 eurot. Tavapäraselt võib eeldada, et natukese aja pärast hind nõudluse tõttu tõuseb veidi ja siis hakkab aeglaselt aga kindlalt langema kuni järgmise mudeli ilmumiseni. Esimene 7d vist startis võrreldavalt suurusjärgult.

Kas uut 7d2 kere tasub osta? Messil testitud 1dx sättis selge standardi nii teravustamissüsteemi “tugevuse”, kere ergonoomika kui ka kõrge tundlikkuse kvaliteedi osas. Profikere on aga tervelt kolm või isegi enam korda kallim võrreldes tänase kangelasega. Hinna mõttes vahepealse 5d3 olen linnupiltnikuna ärapõlanud, kuna seeriavõte on suhteliselt aeglane, teravustamissensorid liiga kaadri keskel koos ja aku nõrgavõitu. “Piksleid linnu kohta”, sensori lõikefaktor, kiire seeriavõte ja hea teravustamissüsteem, sealhulgas praktiliselt üle kaadri levinud teravustamispunktid teevad 7d2 aga väga tõsiseltvõetavaks tööriistaks nõudlikule amatöörist linnu- ja muu fauna fotograafile. Usun, et sama järeldus kehtib spordi jäädvustajate suhtes. Isiklikust kogemusest kinnitan, et ka 7d oli ja on väga võimekas kere, millega saab edukalt töötada just tugevama valguse tingimustes. Täna aga… annan oma 7d mõistliku müügihinna eest headesse kätesse!

Ääremärkused Photokina 2014 messilt:

  1. Nikoni populaarseim esineja teenitult oli D810.

  2. Ainsa Eesti firma Digital Sputnik stend oli inimestest tühi. What? Kõikjal mujal inimesed suhtlesid, messimelu. Meie omad olid müügitöös tavapäraselt agressiivselt passiivsed. Loodan, et need kaks korda, mil stendist möödusin, olid inimesed juhuslikult wc-s või muid vältimatuid toiminguid tegemas. Ning muidu oli kõik up and running.

  3. 4k paistab olema teema, eriti see pool, et üksikkaadritest saab päris korralikke väljatrükke teha. Muidugi ei tea, kui kaua 4k-d “lüpstakse” ja turule ilmub “veel parem” teema.

  4. Külastajatest valdav enamus olid saksakeelsed. Sekka ka inglise ja vene keelt.

Kuna pean väga lugu aususest, siis avaldan ja kinnitan siinjuures, et kasutan oma raha eest ja oma vabal valikul ostetud Canoni tehnikat, samuti on artiklis avaldatud arvamused kujunenud mu vaba tahte kohaselt. Canonil ega muul fotofirmal pole olnud mingit omapoolset mõju käesoleva artikli sünnile, v.a. nende firmade väljapanekud kõnealusel üritusel.

Väga kena kokkuvõte, aitäh!

Huvitav on muidugi see, et iso1250 tundus sama kui 1dxi 6400. Praeguse 7D ja 1Dxi müra vahe on ca 2 astet. Kui nüüd 7D2 on umbes samas augus, siis see tegelikult müra osas väga häid uudiseid ei tähenda. Aga eks pea laboratoorsed testid ära ootama ja hea oleks kui mõni spetsialist ta servo AFi loomkatsed ka ära teeks.

(villy kirjutab): imaging resource tegi korraliku stuudiotesti ära, seda küll jpegele aga siiski, kontrollitud keskkonnas ja sarnaste parameetritega. . Tulemused pea üks ühele 70D-ga.

http://youtu.be/lVYzLBJlUbg?t=15m36s

(Seiraja kirjutab): Nõus, et kõrgeil tundlikkustel tuleb rahulikult testida. Mu hinnangud selles osas tuginevad lcd pildil ja ajaline vahe piltide võrdlemisel ka.

Igast fullframest saab ühe näpuliigutusega croppida poolkaadri, 1" jms kuid näituseks 1"-st täiskaadri tegemine on tükk maad keerukam (kuigi tehtav hea statiivi, panoraamisofti ja poole liitri higiga)…

(Seiraja kirjutab): Kui tegutsed nö piiratud fookuskauguse tingimustes, millistes nt lindude pildistamisel tuleb praktiliselt alati loomulikes tingimustes olla, siis lõikefaktoriga sensorist on abi jäädvustatava objekti lähedaletoomisel. Väldime ka telekonverterit, mis lõhub pildi kontrastsust, teravust ning uimastab ning piirab teravustamissüsteemi. Lisaks on poolkaadril reeglina piksleid pardi kohta enam, mis võimaldab ka sealt tublit lõikamist.

See pole päris nii lihtne, et 18Mp täikalt lõigatud ca 11Mp pilt oleks alati sama detailirohke kui heas valguses korraliku 18Mp polkaga tehtud. Mängu tuleb ikkagi see, et kui palju infot pildi detaili kohta suudab üks piksel edasi anda konkreetses valguses. Kui valgusolud on kehvad, siis ilmselt tuleb mängu täika puhtam iso, mis detaili säästab, aga see, millise iso pealt pildi lõikamine või extenderi kasutamine täikal on mõistlik, sõltub juba konkreetsetest keredest ja valgusoludest.

See on tegelikult üsna keeruline otsus, mis on mõistlikum - kas keerata 1.4 extender täikale vahele või teha polka ees nt sama f2.8 toruga pikas otsas pilt ära. 1.4 extenderi kasutamine uimastab fookust, teeb pilti ühe astme võrra pimedamaks ja vähendab joonist, aga samas kui täika näiteks on polkast 2 astet parema isoga, siis müra mõttes võib 1.4 extender veel täikale eelise anda. Kui nüüd ikkagi linnupildistajatele mõelda, siis nemad tahaks iga extra millimeetrit välja venitada, et suuremat kaadrit saada ja nendele võib korralik 1.6 crop kere väga magus valik olla. Rääkimata sellest, et kui crop kerele panna sama toru 1.4 extenderiga vahele on see enam kui 2x extenderi kasutamine täikal ja üldiselt 2x extender enam midagi lõbusat pilditegemise mõttes ei tähenda.

Kroppfakingfaktor, mida arvutatakse isegi mitte fookuskauguse, vaid pildinurga võrdlemiseks, ei kõlba kuidagi sensorite pindalade, sealhulgas MpiX-ude võrdlemiseks. 18mpix sensorit 1,5x faktori järgi nudides jääb järgi kuskil 6-7 mpix-u. Kuskil veebis on ka täpsem valem kindlasti kirjas.

(Ardo kirjutab): Kas mitte nii ei või mõelda arvutuse osas:
täiskaader 24x36=864 millimeetrit,
poolkaader 16x24=384 millimeetrit;
suhe seega 384/864=0,44(4).
Soovides teada saada täiskaadrilt poolkaadriks croppimisel järelejäänud mpix arvu, korruta täiskaadri mpix saadud suhtega e siis 18mpix korral täiskaadrilt poolkaadriks croppimisel jääks alles 18*0,44(4)=8,00 mpix.