EOS R

(mx kirjutab): Dpreview tegi pmst maatasa selle Canoni uue R nikerdise

https://www.dpreview.com/reviews/canon-eos-r?utm_source=self-desktop&utm_medium=marquee&utm_campaign=traffic_source

Kokkuvõte on see, et Canoni meeleheitlik pingutus oleks olnud küll 5 aastat tagasi märkimisväärne, aga täna mitte. Eks asi taandub kokkuvõtteks hinnale, tänane 2 649€ kere eest on selge overkill. Täpselt poole vähema raha eest oleks kaamerat aga ilmselt juba piisavalt.

(mx kirjutab): > Ostsin just uue 5Dmk IV

Hea, kui mitte öelda parim valik Canoni lineupist, ei saa kobiseda!

Tiit Veermäe kirjutas:

Imelik lugemiste erinevus.
Lugesin seda ka, kuid ei märganud \“pmst maha tegemist\”.
Üsna rahulik mu meelest (vrdl metsaliste hüsteerilisi tekste,
imelikud seened piirituses). Kui arvestada, et dpreview on

Ma lugesin kah huviga ja minumeelest on kokkuvõte suht neutraalne.
Kui enam-vähem samaväärse Sonyga asi joonele panna, siis tõepoolest Sony lööb natuke üle peaaegu kõigis omadustes. Aga eks selline tulemus on üsna ootuspärane, arvestades, et Sonyl juba kolmas põlvkond peeglivabu täiskaadrikaameraid.
Huvitav, kas Canonil on nii ustavad fännid, et kallimast hinnast hoolimata margitruuks jäävad?
Kelle muuvi primaarne, see vaevalt nüüd esimeseks kaameraks tolle EOS R-i hangib, hobi korras seisvate kaadrite vahele mõni liikuv klipike võtta, selleks ilmselt kärab küll…


petslane

(mihk kirjutab): Eks näis, kas Canonil on piisavalt ustavaid fänne. Kas ostavad R-i ja vahetavad ühtlasi välja oma objektiivipargi. Või hakkavad olemasolevaid objesid adapteriga kasutama. Päris suured muutused, rahakotile mõeldes. Hoiame pöialt, et C ei muutuks Nokiaks.

(enn kirjutab): Canon on selle ju kord juba läbi teinud (1987, kui nad tulid välja uue EOS bajonetiga).

[%sig%]

Tiit,
kui ma tehnikainimesena vaatan, mis juhtub, kui peegel kaamerast välja visata siis põhimõtteliselt 2 olulist asja:

  1. Sa näed pildiotsijas just seda pilti, mis mälukaardile ja arvutifailiks jõuab
  2. Objektiivid lähevad paremaks

Ja see teine omadus on pikemas perspektiivis tähtsam. Objektiivid lähevad paremaks sellepärast, et enam pole klaasilihvijatel vaja paaniliselt igasuguseid moonutusi maha võtta, millega protsessoris olev programm kergesti hakkama saab – kromaatiline aberratsioon, tünn-padi, väike vinjett.
Nüüd objede projekteerijad saavad keskenduda tähtsamatele asjadele: parem teravus, parem kontrast, suurem ava, kergus ja zoomi puhul ka vähem elemente, mida edasi-tagasi liigutada.

Kui tähelepanelikum piltnik EOS R-i hangib ja loodab adapteriga endiseid peeglile mõeldud objesid kasutada, siis märkab varsti, et vanad objed uue süsteemi ees ei ole see mida oodatud ja tahavad ikka üsna varsti kogu klaasi välja vahetada.
Suure tõenäosusega jäävad Canoni-Nikoni praegused peegliga tippmudelid viimasteks dinosaurusteks ja nende ette mõeldud kallid igapäevaobjed leiavad koha riiulitel muu kola taga. Mingid tilt-shiftid ja muud erilised asjad püsivad adapteri abil kauem käigus.


petslane

(henry kirjutab):


http://i.imgur.com/RkHpIKx.png

(marek kirjutab): millega pilte teed looduses ja reisil ?

(mihk kirjutab): Sensorite ise tegemine tundub tore. Ainult teadustöö, tehnoloogia ja seadmed selleks on hullult kallid, lisaks vaja kogemust ja aega. Peegliga masina sensori on vähe lihtsam kui peeglita masina sensor. Kerel 3 või 13 juhtnuppu ei ole tehnoloogia küsimus, pigem hinna ja sihtgrupi vajaduste ehk läbimüügi-turuosa prognoosimise küsimus. Kui C tuleb peeglita täiskaadriga välja 5a peale S-i ja oma sensoriga, siis ta alles stardib ja hakkab reaalset kogemust omandama. Dpreview värske punktiskoor C uue R-i kohta on grammike väiksemgi kui esimese A7 kohta aastal 2013. Suuresti küll tänu videovõimekusele. Tehnoloogia valdamine määrab sensori kvaliteedi. OLED-telekaekraane toodab LG ja teised suured ostavad tema käest (ka Sony), kuna see on kasumlikum kui ise patente osta ja seda tehnoloogiat endal arendada. Lihtsalt äriliselt kasulik koostöö.
Lõppkasutajal on vast parem kui C ära ei kao ja nii C kui N mõne üksiku mudeli “laperdava peegliga” alles jätaksid ja edasi arendaksid. Et oleks ka tulevikus võtta nagu LP-mängija totaalse digisalvestuse ajastul. Ja mattklaasile tekitatava kujutise vaatamises on oma võlu, vähe vanema põlvkonna jaoks.

Tiit Veermäe kirjutas:

CaptureOne sees on võimalus valge kontrollkaadriga see jama
maha arvata sensori kujutisest. Üks põhjus, miks eriliste
kalliste suurte sensoritega ja ilma retrofookuseta
objektiividega askeldajad kasutavad just seda konverterit.
Lainurk-shift annab sensori mikroläätsede kaudu igas kaadri
ääres erineva värvi. siin rohekat ja seal purpur, iga riist
eri kaugustel erinevalt ja iga shifti ulatuse ja suunaga
erinevalt.

Noh küllap mõni firma ükskord sfäärilise sensori ka valmis teeb, kui see osutub oluliselt paremaks, kui praegused lamedad.
Aga kui CaptureOne-iga saab piisavalt hästi jama maha võtta, siis suudaksid ju kallimad aparaadid juba kere sees sama triki ära teha, kui aga tootja kvalifitseeritud kodeerijad tööle palkab?

Haiseb uue tööstusharu järele, kes hakkavad igale
sensor-objektiivi kombinatsioonile iga teravustamiskauguse
jaoks profiil-pluginaid tootma konverteritele. Mis teevad siis
need sellid, kes praegu fantastilisi kombinatsioone kasutavad
igasugu tunnustamata objektiividega, Heliosed ja jupiterid ja
kodus koostatud tripletid jne? hakkavad ise aberratsioonide
profiile tegema?

Jah, keegi teenib selle pealt raha. Aga olukord ei erine ju praegusest milllegi poolest? Ega nende olemasolevate tunnustamata objede töökaugus ei muutu, kui peegel vahelt välja visatakse. Ja kui tunnustamata obje osutub uue sensori ees kehvemaks kui mõne praeguse peegliga kere ees, siis on see lihtsalt paratamatu asjade käik – vastandiks võivad uued tunnustatud objed jälle paremaks muutuda :slight_smile:
Ning miks mitte profiilitreialitele natuke maksta, ku see säästab mu aega samalaadse profiili ise aretamise eest?

Mina igatahes olen rahul, et laperdav peegel mul juba mitmendat aastat riiulis tolmab ning uue ajastu pip teravustamine ning focus peaking toimivad nigu kulda. Ja Zeissi zoomobje on kurjalt teravam kui endine sama hinnaklassi Nikoni obje.
Loodan, et Canon teeb oma R asjad varsti sama korralikuks ja kui ükskord peaks uut aparaati vaja minema, siis on valikuvõimalust rohkem ning hinnad madalamad.


petslane

Zeissil on Batis ja Milvius seeriad.

Peegli ja peeglita kaamerate sensorite suurim vahe on AF punktide olemasolu.
Parimatel Pentudel on Sony sensorid sees.

Tiit Veermäe kirjutas:

Ma kahtlustan, et sfääriline sensor peaks ka olema õige just
ees oleva objektiivi \“südamepunkti\” suhtes. st praeguse
möllu seest võetud lainurga ette panemisel pead vahetama ka
sfäärilise sensori.

Jah, ma arvan, et sa ei pea sfäärilist sensorit obje küljest lahutama. Kui ükskord välja tuleb, siis igale objele oma sensor.
Miks peaks sensor kere küljes olema? Kui vaja vahetada, siis võtad obje koos sensoriga eest ja paned teise. Bajonet tuleb ka oluliselt odavam :slight_smile:

Zeissi samas hinnaklassis obje Nikkoriga? zeissil pole mu teada
af-i. st kui ta on sama hinnaga, siis ta võrreldav hind on ju
ligi topelt…

Eks neid Zeissi siniseid logosid lüüakse igasugu indo-hiina odavatele plast-topsikutele peale, aga ikkagi on nad teravamad kui sama hinnaga eelmise põlvkonna Nikkorid, vähemalt poolkaadri ees :slight_smile:


petslane

(mihk kirjutab): Kui pildistatav ei liigu, siis pole näiteks A9, A7R3 jt pea üle kogu kaadri ulatuvad mitmedsajad faasitundlikud punktid olulised. MK4-l on ca 60 faasituvastusega punkti ja MK3-l faasituvastusega punkte sensoril polnudki. Samas on pildisensorist saadava info pealt fokusseerimise kiiruse ja täpsuse osas küllalt kena areng toimunud. Sport, lapsed, loomad, reportaaž jms on happy. Sest mis kasu on tõsisel asjaarmastajal täiskaadrist ja heast optikast, kui fookus on pidevalt natuke või rohkem mööda läinud.

Tiit Veermäe kirjutas:

dpreview review virisemine oli tegelikult ainult koduvideo
teemaline.

Dpreview, DxO ja muud sarnased võrdlussaidid on tegelikult väga kasulikud infoallikad. Aga ise peab ka mõtlema. Kui keegi kirjuatab EOS R-i kohta arvustuse, et 4K video on lollilt lahendatd oma crop sensorialaga, siis mul pole ju alust sellele faktile vastu vaielda? Võtan teadmiseks, et kui mulle on täiskaadri video oluline, siis ma seda kaamerat lihtsalt ei osta. Aga kui see omadus pole mulle oluline, siis pole ju midagi kobiseda ka. Kui hind ja muud kvaliteedinäitajad rahuldavad, siis probleemi pole.
Või mille üle me siin üldse vaidleme jeesukese tasemel? :slight_smile:

Minu teadmine piirdub praegu selle erinevusega, et üks raiskab
akut vaid võttel ja teist köetakse pidevalt, st pidev
sensori küte pluss monitori (või pildiotsija) ekraani toide,
st sensori kuumenemise vaevad ja aku kestvus.

Paraku jah, igal heal on ka vead.
Aga peeglivaba sensori teravustamispunktid peaksid teoreetiliselt ikkagi kiiremad ja täpsemad olema. Plus automaatika jaoks kahekordne kontroll – faasidetektor ja kontrastidetektor samalt sensori pinnalt. Kaovad ära igasugsed mured nagu mehhaanika täpsus ja kalibreerimine.
Minul siin käepärastest asjadest on parim lahendus Panasoncu pip – teravustamiseks näidatakse suure kaadri sees teravustamisala suurendust e täiesti intuitiivne visuaalne kontroll.

Aga kelle sensoreid kasutavad Panasonic ja Pentax(Ricoh)?
Euroopas oli ka üks suurte sensorite tootja mõni aasta
tagasi. Kas Samsung tegi oma sensoreid? Mis Huawey sees on?

Küsi parem kes teeb Leica kõige kallimate mudelite sensoreid?
Google teab niikuinii…


petslane

Ma ei viitsi täpsustada, 5M.IV-l on kindlasti ka sensoril faasituvastupunkte pistetud. Laivviuu ja video tarbeks. Pildiotsijas näed sa punkte, mis asuvad peegli all kere põhjas. Varem peeglitel sensoril AF punkte polnud, üritati kontrasti mõõtmisega laivviuud ja videot kätte saada. Hübriidide eeskujul pannakse nüüd AF punkte ka peeglite sensorile. Põhimõtteliselt peaks 5M.IV ja R videod ühesuguse autofookusega olema, sensor ju sama. Uuemad Sony sensorid tõesti oskavad teravustada. Mu teada pole Canon ühtegi päris hübriidi sensorit teinudki. M-u sensor on ju ka polka pelka küljest.

Ma ei tea, mida nad objektiivide taguotstega teevad, aga Sony torudel pole sinu kirjeldatud sündroomi. Tagumine lääts on kuskil 18mm sensorist. Vanematel Leica ja Leicale tehtud Voigtländeritel oli see jama, ma siiamaani vihane seepärast. Ja tagulääts on umbes 28mm. Ja see sündroom lõi välja Sony-de peal, Leica digi M ei saanud miskit aru. See teema on juba vähemalt viis aastat foorumitest maas. Vanemaid isemõtlejate kiljumisi pole mõtet tsiteerida.

Canoni TS torud on saavutus omaette. Miski ei sega neid ka hübriidi ees kasutada. Läikivate sisepindadega adapterid tuleb lihtsalt välja vahetada või korda teha. Üksainus huvi mul R puhul ongi adapterite siseküljed, kuidas see lahendatud on. Sony ise eriti rõngaid ei tee, kui teeks, siis poleks arvatavasti ka muresi, nagu hiinlastega.

Kui keegi mõtleb omale välja sellise töövoo, et ainult laivviuud peegeldiga kasutab, siis kulub aku nagu hübriidil. Aga milleks siis üldse peegeldi oma sita autofookusega laivviuu reziimis ja videos. Uutel Sony-del on täiesti korralikud akud.

(mihk kirjutab): Kromaatilise aberratsiooni tarkvaraga olematuks korrigeerimine ei ole teoreetiliselt võimalik, võimalik on mõningaid tema ilminguid vähendada. Üha rohkem läätsesid on kallites objedes madala dispersiooniga materjalist (erinevad fluoriidid) , ei panda neid sinna lihtsalt lustist, kui tarkvaraga lihtsalt korrigeerida saaks. Ei maga läätselihvijad midagi, rohkem madala dispersiooniga klaasi ja üha rohkem asfäärilisi pindasid läheb ühe korraliku objektiivi sisse. Tahetakse saada väiksemaid, kergemaid ja teravamalt joonistavaid objektiive, eriti just täiskaader 40+MP kaamerate ette. Ja pärast vaadata tulemust 60-tolliselt 4K+ ekraanilt poole meetri kauguselt, et kas kallis objektiiv tegi ikka nõelterava pildi. Aga füüsikas on omad reeglid…

(henry kirjutab): //Ma ei viitsi täpsustada, 5M.IV-l on kindlasti ka sensoril faasituvastupunkte pistetud. Laivviuu ja video tarbeks. //

mida jahute nüüd, canonil on sensoril iga piksel faasituvastusega (dual pixel) alates 70D-st ja ka 5Dmk4-l

https://improvephotography.com/53668/dual-pixel-autofocus-what-is-it-and-what-cameras-have-it/

ja seda infot salvestatakse ka raw-i, mis võimaldb pärast fookuse mikroparandust teha
https://www.imaging-resource.com/PRODS/canon-5d-iv/canon-5d-ivDUAL_PIXEL_RAW.HTM

mihk kirjutas:

Kromaatilise aberratsiooni tarkvaraga olematuks korrigeerimine
ei ole teoreetiliselt võimalik, võimalik on mõningaid tema
ilminguid vähendada.

Justnimelt. Meil on erineva kategooria objektiive, mõned on ülikallid, üliteravad ja potensiaalselt rasked kolakad, kus tähtis on maksimum. Klaasiinsenerid peavad pead vaevama asfääriliste läätsedega ja krt. teab millega veel, et moonutused maha võtta.
Siis tulevad igapäevaseks kasutuseks mõeldud reporteri tänavaobjektiivid, reisiobjektiivid, odavad “kit” objektiivid, millel pole nii kõrgeid nõudmisi. Ja kui nende lihtsamate objede kromaatilise aberratsiooni saab kergesti vaevumärgatavaks korrigeerida, siis muutuvad selle kategooria objed oluliselt “paremaks”
Mul on siin paar eksemplari kallimaid “seebikaid”, millel väga kompaktne, aga suure avaga zoom ees. Kui nende kaamerate raw-d vaadata ilma obje profiili korrektsioonideta, siis on pilt lihtsalt jõle, nurgad värvirõngastega jms. Aga kui võtta kaamera enda soft või CaptureOne või iseg Apple Pictures, :slight_smile: siis tuleb pilt täitsa kompu. Nii, et softis korrigeerimine täidab oma eesmärki. Kui oleks vaja teha sama kompaktne ja sama suure avaga obje, kus asi korrigeeritakse juba klaasis, siis poleks see lihtsalt füüsiliselt võimalik. Ja mattklaasilt pildiotsijast ei tahaks keegi sellist totralt moondunud pilti näha :slight_smile:


petslane