EOS R

(AV kirjutab): Huvitav miks dziisus oma propagandaga ei etle mõnes moblapedede foorumis. Niisukesi ju on.Pakuks et siinse foorumi ülejäänud rahvas ikkagi teeb päris pilte päris kaameraga ja taoline hälin nagu eelnev on sügavalt pohh. Vanasti öeldi- loll aga visa.

mobiili müügimehele:
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewforum.php?f=32
https://www.elfafoorum.ee/forums/10-Mobiilifoorum

(t. kirjutab): 70Mpix on küll selge ülepingutus.

https://www.canonrumors.co/rumors-next-eos-r-will-feature-with-70-mp-sensor-and-ibis-coming-later-2019/

(mihk kirjutab): Miks käid fotokala foorumis lällamas, mine nutikala foorumisse. See müüb ju palju paremini.

Kõigil on savi, kuipalju keegi mida müüb. Kingi sotsialistliku hoogtöö aruanne on sul käimas? Ma loen lehest, milliseid vingeid tooteid minu lemmiktootja iga päev välja laseb, jõuaks ainult kokku osta, müüja pärast ma ei muretse üldse.

(t. kirjutab):

RP-l on kõva kukkumine, ei tea kas sellest , et lubati veel ühte odavamat keret

(aivar kirjutab): Hübriidid ei lähe kaubaks ja kogu lugu.Mis oli ka ootuspärane sest võrreldes peegliga olulist muudatust paremusele ei ole.

(klaas kirjutab): Kas on kõrvale panna usaldusväärset statistikat viimase aja peegelkaamerate müügiarvudega ? Või peale N ja C poolt täiskaadrihübriidide ja nende jaoks uute klaasiseeriate tootmise käivitumist on peeglite müügiarvud kukkunud nii madalale, et enam statistikale huvi ei paku ? Kui tootjad enam ei panusta peeglite arendamisele, siis loodetavasti jääb peegel vähemalt nišitooteks, st kõiki peegliliine kohe-kohe kinni ei panda.

(enn kirjutab): Täpsustusi selle graafiku kohta neile, kes pole vastavat DPR-i artiklit lugenud. Võrreldud on vaid TÄISKAADER HÜBRIIDkaameraid ja seda ainult JAAPANI turul (ajavahemikul 11.03-08.04 sel aastal). Püstteljel on toodud turuosa protsentides (st A7iii ca 42% on ikka osa, mille ta moodustab nendesamade täiskaader hübriidide Jaapani turust)
Oluline on pigem see, et A7iii müüakse rohkem kui järgmist nelja kokku, kusjuures ta on RP-st märgatavalt kallim. Ilmselt pole hind põhiargument. Nikoni Z7 muide ei pääsenud üldse esiviisikusse.
Kõikvõimalikke müügiandmeid leiab huviline muidugi CIPA kodulehelt:
http://www.cipa.jp/index_e.html

[%sig%]

(mihk kirjutab): Eks nad kõik teevad pildi tulevikust, st pildiotsijas nähtav on fotoga võrreldes alati minevikus. Vaatad ja otsustad, et NÜÜD teen ja vajutad nupule - mõttest nupulevajutuseni kulub ka treenitud näpul kümme-kakskümmend millisekundit ikka ära. Tavainimesel omajagu rohkem. Peale nupule vajutamist kuluvad jälle millisekundid, kuni katik avaneb.
Peegli puhul kulub lisaks aega peegli eest ära keeramiseks. Hübriidi puhul lähevad millisekundid pildi maha kirjutamiseks ja pildiotsijas kujutamisele, aga peegli ära keeramise aeg on null. Ei hakanud kaevama, kui pikk on viivitus pildi sensorilt pildiotsijani jõudmiseks ja kui palju võtab aega peegli keeramine. A9-l on värskendussagedus 120 korda sekundis ja ta on orienteeritud spordile/kiirusele. Hindajad oma võrdlustes C ja N kiirete kaameratega ei pea vajalikuks välja tuua pildiotsija ajalist viidet kui reaalset tööd mõjutavat faktorit. Ilmselt 20-ni kasvanud sarivõtte kiirust elektroonilise katikuga peetakse olulisemaks.

Kas kuskil ei olnud variant, et kui vajutad päästikule, siis kaamere salvestab enne 12 kaadrit ja pärast 12 kaadrit või midagi sellist?

(mihk kirjutab): Millisekund on ikkagi tuhandik sekundist. Mõnda millisekundit vast ikka ette ei aima. Ette aimata tuleks summeeritud aeg alates silmast info saamisest, läbi aju laskmisest, otsustamisest, lihasteni käsu jõudmine-täitmine, päästiku reaktsiooniaeg, peegli liikumise aeg, katiku avanemise aeg. Kui EVF-i viite olulise vähendamise jaoks on piisav turunõudlus, küll siis pannakse tema jaoks eraldi protsessor vms. Miks peaks 10 või rohkem kaadrit sekundis hübriidi elektroonilise katikuga tehtud pilt olema lihtsalt sellepärast halvem, et tehakse mitu pilti ja ei ole peeglikolksu ja katiku häält kuulda ? Toimetaja saab ikka üks-kaks pilti. Kui tehnika võimaldab, siis miks mitte tehnika võimalusi kasutada ? Märkusena, et pilti teen ise puhtalt enda, pere ja sõprade jaoks, auväärse pilditoimetajate klubiga kokku ei puutu ja kohalikke klantspiltidega ajakirju reeglina ei osta.

Digipeegeldi omanikud arvavad vist, et näevad ja saavad kõik ühes ja ühehoobiga. Kohe, kui kaamerad läksid elektri peale, tekkis päästiku viivis. Teleka järgi pildistades on viivis lihtsalt suts pikem. Ainult kogemus aitab sellest üle ja ümber.

Leidsin youtubest selle kohta, pro capture on see asi - https://www.youtube.com/watch?v=8zUrh5Kk7QA

(mihk kirjutab): Kaevasin netis. EVF-i viide Fuji viimasel kaameral on 5 millisekundit, A9-l andis üks jutuubis olev katse displei pildile viite 7ms. Sisuliselt juba tänagi praktiliselt olematud viiteajad. Neid tasuks võrrelda selle ajaga, mis kulub inimesel silma kolvikestest-kepikestest tulevast infost pildi moodustamiseks ajus. Ka see pilt ei moodustu ilma viiteajata. Tundub, et EVF-i viite teema on vähemalt uuemate kaamerate puhul unustatud teema ja peegli eelistamise puhttehnilise põhjusena enam ei päde, vähemalt mitte tsiviilfotograafias.

Tiit just seletas ära, miks see ei ole võimalik, e mõttekas. Sa hakkad jälle otsast peale.

Tiit Veermäe kirjutas:

Aga liikuva kaameraga oli päris kurb,
isegi panoraam puki pealt videost võtta pildiks oli udune.
Kusjuures videona tundus täiesti korralik. Kaadri särituse
pikkus ja miski ridade liitmise tehnika kaadritest tegid asja
lootusetuks vist. Kui särituse pikkust vähendada, muutus
jälle video imelikuks.

Vanakooli kinu oli tehniliselt seisvate kaadrite jada pikal filmilindil. Ja neid seisvaid kaadreid mõjutas säriaeg/ava/kaamera liikumine.
Nüüd digiajal on samamoodi, aga pakkimismeetod on inseneritehniline lisanüanss. Sellest ridade ja kaadrite liitmisest peaks saama aruvutustehte abil üksiku seisva kaadri tagasi piisavalt ilusana. Aga va kuradi insenerid petavad – parema pakkimistiheduse saamiseks viskavad osa infot välja, selle osa mida inimaju liikuvast kaadrist märgata ei jõua. Ja kuna väljavisatud infot pole võimalik enam kuskilt tagasi võtta, siis on tulemus seda kehvem. Ja kui algne säriaeg/ava/kaamera liikumine polnud ka seisva kaadri jaoks kõige parem, siis ongi tulemus lausa kohutav.

Tegelikult nii kohutav polegi, ma olen proovinud hea kaamera karmilt pakitud 4K videost üksikuid seisvaid kaadreid välja võtta – 10a ajas tagasi oleks olnud üsna ok seebikapilt :slight_smile:


petslane

MetsJeesus kirjutas:

  • Jutt aja peatamisest ON tore kuid aja peatamiseks peab
    säriaeg olema tõeliselt lühike.

Kui füüsikud räägiksid nähtava valguse lainepikkusel “aja peatamisest”, siis peaks olema säriaeg alla 2-e femtosekundi, siis ei jõua footon veel “lainetada” ega pilti uduseks teha :stuck_out_tongue:


petslane

(t. kirjutab): Eesti keelne arvustus
https://tarmohaud.ee/essays/2019/06/canon-eos-r/

Mõtlesin huvi pärast arvutada kui kiiresti peeglil kujutis tekib. Lähteandmeteks võtsin: kaugus sensorist 10 m ja valguse levimise kiirus umbes 300000 km sekundis. 0,01 km jagatud 300000 on tulemuseks 0,00000033 sekundit, mis on umbes 10000 korda kiirem kui televiisori reageerimise aeg. Kas inimene saab kogeda neid kiiruste vahesid?