EOS R

Kas kuskil ei olnud variant, et kui vajutad päästikule, siis kaamere salvestab enne 12 kaadrit ja pärast 12 kaadrit või midagi sellist?

(mihk kirjutab): Millisekund on ikkagi tuhandik sekundist. Mõnda millisekundit vast ikka ette ei aima. Ette aimata tuleks summeeritud aeg alates silmast info saamisest, läbi aju laskmisest, otsustamisest, lihasteni käsu jõudmine-täitmine, päästiku reaktsiooniaeg, peegli liikumise aeg, katiku avanemise aeg. Kui EVF-i viite olulise vähendamise jaoks on piisav turunõudlus, küll siis pannakse tema jaoks eraldi protsessor vms. Miks peaks 10 või rohkem kaadrit sekundis hübriidi elektroonilise katikuga tehtud pilt olema lihtsalt sellepärast halvem, et tehakse mitu pilti ja ei ole peeglikolksu ja katiku häält kuulda ? Toimetaja saab ikka üks-kaks pilti. Kui tehnika võimaldab, siis miks mitte tehnika võimalusi kasutada ? Märkusena, et pilti teen ise puhtalt enda, pere ja sõprade jaoks, auväärse pilditoimetajate klubiga kokku ei puutu ja kohalikke klantspiltidega ajakirju reeglina ei osta.

Digipeegeldi omanikud arvavad vist, et näevad ja saavad kõik ühes ja ühehoobiga. Kohe, kui kaamerad läksid elektri peale, tekkis päästiku viivis. Teleka järgi pildistades on viivis lihtsalt suts pikem. Ainult kogemus aitab sellest üle ja ümber.

Leidsin youtubest selle kohta, pro capture on see asi - https://www.youtube.com/watch?v=8zUrh5Kk7QA

(mihk kirjutab): Kaevasin netis. EVF-i viide Fuji viimasel kaameral on 5 millisekundit, A9-l andis üks jutuubis olev katse displei pildile viite 7ms. Sisuliselt juba tänagi praktiliselt olematud viiteajad. Neid tasuks võrrelda selle ajaga, mis kulub inimesel silma kolvikestest-kepikestest tulevast infost pildi moodustamiseks ajus. Ka see pilt ei moodustu ilma viiteajata. Tundub, et EVF-i viite teema on vähemalt uuemate kaamerate puhul unustatud teema ja peegli eelistamise puhttehnilise põhjusena enam ei päde, vähemalt mitte tsiviilfotograafias.

Tiit just seletas ära, miks see ei ole võimalik, e mõttekas. Sa hakkad jälle otsast peale.

Tiit Veermäe kirjutas:

Aga liikuva kaameraga oli päris kurb,
isegi panoraam puki pealt videost võtta pildiks oli udune.
Kusjuures videona tundus täiesti korralik. Kaadri särituse
pikkus ja miski ridade liitmise tehnika kaadritest tegid asja
lootusetuks vist. Kui särituse pikkust vähendada, muutus
jälle video imelikuks.

Vanakooli kinu oli tehniliselt seisvate kaadrite jada pikal filmilindil. Ja neid seisvaid kaadreid mõjutas säriaeg/ava/kaamera liikumine.
Nüüd digiajal on samamoodi, aga pakkimismeetod on inseneritehniline lisanüanss. Sellest ridade ja kaadrite liitmisest peaks saama aruvutustehte abil üksiku seisva kaadri tagasi piisavalt ilusana. Aga va kuradi insenerid petavad – parema pakkimistiheduse saamiseks viskavad osa infot välja, selle osa mida inimaju liikuvast kaadrist märgata ei jõua. Ja kuna väljavisatud infot pole võimalik enam kuskilt tagasi võtta, siis on tulemus seda kehvem. Ja kui algne säriaeg/ava/kaamera liikumine polnud ka seisva kaadri jaoks kõige parem, siis ongi tulemus lausa kohutav.

Tegelikult nii kohutav polegi, ma olen proovinud hea kaamera karmilt pakitud 4K videost üksikuid seisvaid kaadreid välja võtta – 10a ajas tagasi oleks olnud üsna ok seebikapilt :slight_smile:


petslane

MetsJeesus kirjutas:

  • Jutt aja peatamisest ON tore kuid aja peatamiseks peab
    säriaeg olema tõeliselt lühike.

Kui füüsikud räägiksid nähtava valguse lainepikkusel “aja peatamisest”, siis peaks olema säriaeg alla 2-e femtosekundi, siis ei jõua footon veel “lainetada” ega pilti uduseks teha :stuck_out_tongue:


petslane

(t. kirjutab): Eesti keelne arvustus
https://tarmohaud.ee/essays/2019/06/canon-eos-r/

Mõtlesin huvi pärast arvutada kui kiiresti peeglil kujutis tekib. Lähteandmeteks võtsin: kaugus sensorist 10 m ja valguse levimise kiirus umbes 300000 km sekundis. 0,01 km jagatud 300000 on tulemuseks 0,00000033 sekundit, mis on umbes 10000 korda kiirem kui televiisori reageerimise aeg. Kas inimene saab kogeda neid kiiruste vahesid?

(mihk kirjutab): Peegli tekib kujutis ülikiiresti, silma võrkkestale ka. Aga edasi - sealt ajju ja teadvusesse pildi moodustamiseks, siis otsustamine ja otsuse täitmise reaktsiooniaeg, Inimfaktor. Seejärel nupulevajutuse hetkest alates aparaadi sisemine viide kuni katiku avanemiseni.

(Tiit Veermäe kirjutab): “inimese süsteemisisene” otsustamise-näpuliigutuse aeg on ainult peegliga vaadates?
Ma siis seletan vahet veel korra.

Kui ma peegliga liigutan kaamerat pildiotsijasse vaadates ja teise silmaga vaatan tegelikkust, siis mõlemas silmas on sama moment. Kui ma televiisorisse vaatan samuti, ja liigutan kaamerat edasi-tagasi, siis tegelikkuses tagasi liikumise ajal kaamera alles näitab eelmises suunas liikumist.

st tegemist pole mingi ajavahega valguse jõudmisest sensori või kolvikeste-kepikesteni, vaid venimisega elektroonikas signaali lugemisest läbi rehkenduste televiisoris näitamiseni. Ja tulemuseks on ajaloo foto, st asi on möödunud, kui sulle näidatakse. Siis hakkad oma kolvikeste-kepikestega asja lugema ja otsuseid tegema, kunagi vajutad päästikut. Aga peeglivend sai info ammu varem kätte ja tal on eelised.

Tegelikult ei pildista keegi kiirete asjadega harjunud fotograaf siis, kui näeb asja pildiotsijas. Pildistatakse varem. Kaalikas kasutab kogemust võistlejate silmavaadete jm arusaamatute signaalide tajumisest tuleviku nägemiseks.
Aga kui sulle ülipromotav tehnikaime ja loodetav müüginumber näitab asju hulk aega hiljem tegelikkusest, on mäng siiski niru.

Kusjuures ajafaktori hindamine pildiotsijas on erinev, kas amatöör pildistab rannast purjeregatti ja nimetab ennast spordifotograafiks (kõik kaameraomanikud on ju fotograafid? :), või elukutseline nt poksile spetsialiseerunud spordifotograaf. Internett on täis mullivendade õnnest kiljumist televiisorit vaadates, aga nad ei tea, millest jutt käib.

Asi otsustub lihtsalt. Kui näete, et kiiretel aladel võistlustel profireas on televiisoreid pooled, siis on riistad tasemele jõudnud. Kuni seal pole ühtegi (või üks makstud kloun), on lihtsalt tehnoloogia-vaimustuses amatööride soovmõtlemise müra internetis.

Aga taolist footonite läbimise aega objektist peeglini-sensorini ja millekski seda numbrit kasutada saavad marketingi-osakonnad internetis ainult. Kui kaua nn valguse nn lainelisel “komponendil” kulub sama tee läbimiseks? Äkki ta jõuab lopergust aegruumi kasutades sirgelt tulevatest footonitest ette? Ja kas inimesele antud lihtne lineaarne aeg on üldse stopperiga mõõdetav valguse kiirusel? st kas on mõtet valguse kiirust argipäeva tuua.

reede õhtul on veidi aega pikka möla ajada :slight_smile:

Aga ärme mitte vaata televiisor-pildiotsijasse, mis selgelt hilineb. See ei saa õige olla. Mõõdame aega, millega footon jookseb 10 m sensorini ja arvutame, ja sellega tõestame midagi kuskil blogis …

Tiit Veermäe kirjutas:

Tegelikult ei pildista keegi kiirete asjadega harjunud
fotograaf siis, kui näeb asja pildiotsijas. Pildistatakse
varem. Kaalikas kasutab kogemust võistlejate silmavaadete jm
arusaamatute signaalide tajumisest tuleviku nägemiseks.
Aga kui sulle ülipromotav tehnikaime ja loodetav müüginumber
näitab asju hulk aega hiljem tegelikkusest, on mäng siiski
niru.

Sa alahindad selle kaalika ettenägemisvõimet :slight_smile:
Kaalika reageerimiskiirus on teadlaste poolt ammu välja uuritud, üle mõõdetud ja elektroentsefalograafia abil risti-põiki läbi analüüsitud.
Kui nüüd too fotoka tagaküljel asuva teleka viide lisab sinna ahelase veel 10% aega juurde, siis kaalikas peab lihtsalt natuke kohanema ja veidike veel varem nupule vajutama. Loomulikult on sellisel viite ülesel ettenägemisel mingid reaalsed piirid, aga praegustel parematel kaameratel viide umbes paarkümmend millisekundit ei tohiks kaalikat küll lühisesse ajada. Kasutad mõnda aega ja harjud ära.
Iseasi, et too pildiotsija viide võib eri seadetes muutuda. Ntx eri resodel või elektroonilist zoomi või kurat teab millist keerukat lisafunktsiooni kasutades läheb viide ootamatult suuremaks. Aga sihuke asi on juba kaamera või tema tarkvara vilets tehniline disain – valid kas parema kaamera või kannatad ära.
Seepärast arvan, et Su peeglis pildi reaalajas vaatlemine soov on pigem puritaanide probleem kui tegelik takistus :slight_smile:
Palju hullem minu meelest, et too EVF koos oma edevate lisadega sööb aku kähku tühjaks. Aga sellega harjub ka ära, lihtsalt peab kotiga laetud akusid kaasas olema.


petslane

(Nõutu kirjutab): Aga viitsiks keegi ära lahti seletada, et miks see ilma peeglita e EVF -ga kaamera parem olla võiks kui peegelkaamera? 1/4 väiksem suurus e tavapärase poolekaadrilise suurus ei ole kindlasti asi, mis korda võiks minna - jube ebamugav tööd teha. Aga peale selle?

(t. kirjutab): 1. kui vaja vaikselt pildistada, ei tee peegel kolakat

(Vahur kirjutab): Nõutu kirjutas:

Aga viitsiks keegi ära lahti seletada, et miks see ilma
peeglita e EVF -ga kaamera parem olla võiks kui
peegelkaamera? 1/4 väiksem suurus e tavapärase
poolekaadrilise suurus ei ole kindlasti asi, mis korda võiks
minna - jube ebamugav tööd teha. Aga peale selle?

EVF võib teha suuremaks kui optilise pildiotsija.
EVF näeb kohe, kui valgusmõõtmine puusse paneb ning saab korrigeerida juba enne pildi tegemist. Ka histogrammi kuvamine pildiotsijas abiks.
Võimalik pildi osa vajadusel suurendada, näiteks käsitsi teravustamise puhul.
Hämaras pildistamisel näeb paremini, mida pildistada.
Võimalik sündmuse eelnev pildistamine: kaamera teeb võtteid päästikut poole peal hoides, kuid hoiab need mälus. Päästiku lõpuni vajutades salvestab teatud hulga eelnevalt tehtud kaadreid ning teatud hulga kaadreid pärast päästiku vajutust. Aitab paremini tabada momenti, mille täpne toimumine ei ole teada.
Hääletu pildistamine.
Kiirema pildistamise võimalus, peegliga on max. kaadrite arv sekundis vist 14 või 15, peeglita 60 ilma vahepealse teravustamiseta, teravustamisega kuni 20.

(t. kirjutab): Huvitav omadus RF 35mm f/1.8 IS STM, mida ei ole varem kohanud objektiividel, või on mõnel veel?
Video reziimis teravustab aeglasemalt-sujuvamalt ja vaiksemalt, fotoreziimis kiirelt.
https://www.youtube.com/watch?v=_5cxU7CWCcQ

(t. kirjutab): see oleks vist esimene objektiiv, mille juurde ostaksin

(t. kirjutab): Kas tõesti on canon tagasi toomas silmaga juhitavat autofookust nagu oli EOS-3-el?
https://www.canonnews.com/canon-patent-application-eye-controlled-focus-for-mirrorless-cameras

(t. kirjutab): R kaameratega peaks saama ka vanad M39 objektiivid korralikult tööle.
https://www.ebay.com/itm/M39-screw-mount-LTM-lens-to-Canon-EOS-R-RF-mount-full-frame-mirrorless-adapter-/183738105147