EOS R

Kas laetav, nagu S esimesed mudelid, või ka töötav, nagu S viimased mudelid?

KUI kaamera on löödud pritsmekindlasse kasti SIIS võib teha tagasihoidliku oletuse et seesamune apastraat on mõeldud maastikule. Kas töötamiseks või maastikukujunduselemendiks on iseküsimus

Maastikul TÖÖTADES on 21. sajandil suht iseenesestmõistetav et pildiga pannakse kaasa ka pildistamise koha geokoordinaadid. Vähemalt nutuföönid teevad nii. Väga kõhna korpuse, väga arvestatava aku tööaja ja väga märkimistvääriva pildikvaliteedi juures.

Canoni ja ka NIkoni üüberhaibitud hübriidid paraku EI sisalda GPSu. Võimalik et nende firmade elukogenud juhmkonnale pole see uus sõna veel selgeks saanud, võimalik et seadeldised ongi algusest peale disainitud maastikukujunduselementideks…´

PS. Väga teoreetiliselt saab (kui kaamera ja app toetavad) kasutada välist nutuföön-GPSu ja väga teoreetiliselt saab (kui kaamera ja app toetavad) pildid kohe WiFiga ära bäkkappida kuid keresisese stabika puudumine Canoni nurgas on küll Fopaa ^ ämber…

Sama ka siin – EI OLE asendamatuid – BRÄNDE…

Kui minna häda-apteri teed siis VÕIB ära kukkuda:

  • Keresisene stabikas. Cänoni hĂĽbriidilaadse toote puhul – pole stabikat – pole probleemi…
  • Mingi ai-ai-autofookus-automaatika. HĂĽbriidi kõige põhimõttelisem eelis ongi päkk-tuu-manuaalfookus ehk TaevasTänatud…
  • Mingi säriautomaatika. HĂĽbriidi järgmine põhimõtteline eelis on võimalus ilma silma tõstmata näha plõksu tulemust ning kui midagi nihu saab ka kohe korrigeerida…

Selle kõige peale on bränditurundajatel loomulikult kerge kakajahenemine sest 3-osapoolte, kohati üllatavalt hea klaas, valguspark vms on kasutatav ilma suurema peavaluta…

(mihk kirjutab): Jo siis ei olnud oskust tänapäevast stabikat teha ja teda koos obje stabikaga tööle panna. Või polnud keres ruumi või polnud raha sisse ostmiseks. Põhjuseid palju, see valik puhtalt C äriline otsus. Eks turg näitab, kas oli õige otsus. Kui C kunagi järgmise aparaadini jõuab, siis äkki on juba stabikas sees ja võibolla isegi GPS. Oota Jeesuke rahulikult viis-kuus aastat, äkki jõuad ära oodata.

(henry kirjutab): 4K video juures kasutatakse sensori keskmist osa täpselt 4K resolutsiooni suuruses, tuleb lihtsalt arvestada 1,7x laiema toruga, näiteks EFS-10-18 läheb adapteriga ette ja filmib ilma vinjetita.

(enn kirjutab): H.P. kirjutas:

6D tasemel? Vaadake parem AI arengut. Sensori numbrid on
tyhine neuroos :slight_smile:

Ja mis pagan on AI?
Artificial Intelligence (tehisintellekt)?

[%sig%]

MetsJeesus kirjutas:

Järgmine teema on konkurents mirrorless turul. Suht kaugele ON
näha et vahetatavate objektiividega kaamerate turg on
konsentreerunud täiekaadrilise juurde, kus nišitootena on
mõned reporteri-digi-tele-konverter poolekaadrilised ning
teiseltpoolt mõned kunstniku-keskformaadikaamerad. See
tähendab et tootjad saavad oma mudelirivi lühendada,
konsentreerida R&D (kui ON midagi konsentreerimisväärilist)
suht väiksemale arvule täiekaadrilistele ning ilmselt tekib
ka mingi massiefekt. Kuna hĂĽbriidkaamera on bydefault
tehniliselt oluliselt lihtsam siis on hindades ka omajagu
õhuruumi…

Ei saanud su mõttest aru. Alustad mirrorless turu konkurentsist ning siis paned edasi kogu ILC turu jutuga. Kumba mõtled ning on sul selle turu täiskaadri kontsentreerumise väitele mõni allikas ka tuua?
Ma julgeks su väite tõele vastavuses tõsiselt kahelda. ILC turgu tervikuna peaksid valitsema poolkaadriga kaamerad. Nii mirrorless kui täiskaader dSLR on vähemuses. Hetkel veel.

MetsJeesus, miks sa värdjalikult kirjutad Nii-Konn, Can-Onn… ?

(henry kirjutab): R-il on paar nuppu vähem kui 5D4-l aga on 2 lisa vidinat, objektiivil seadistatav ring ja pildiotsija kõrval seadistatav puuteriba. Kuidas nendega harjuda ja kui kasulikud nad on, saab alles näha. Aga hea, et mingeid uusi mõtteid prooviks välja tuuakse. Võiks öelda, et see on esimene testkere.

(henry kirjutab): Hinnavõrdluses:
Canon EOS R + RF 24-105mm f/4L IS USM 3699 €
Canon EOS 6D Mark II + 24-105mm f/4L IS II USM 2799 €

Vahe on 900€, võit objektiivi pikkuses 2cm, peab vist aastakese veel ootama, et hind langeks ja näeks mis suunas Canon üldse R-iga edasi läheb.

(Sulev kirjutab): AI on tehisintellekt. See tähendab ennekõike masina oskust ennast arendada. AI-ga fotoaparaat küsib kasutajalt, keda või mida ta täna pildistada tahab ja annab siis varasemale kogemusele ning sensoritest ja välistest infoallikatest saadud infole tuginedes soovitusi, kuidas parima tulemuseni jõuda. Näiteks metsa põtra pildistama minnes soovitab, kuhu põdra leidmiseks pöörata või kas üldse on lootust sellise ilmaga põtra leida. Teel põtrade juurde peab ta sinuga harivat vestlust põtrade bioloogiast, annab ülevaate, mis laadi fotosid põtradest kõige rohkem tehtud on, ja millised on kõige efektsemad.

(tom2 kirjutab): Henry kirjutas:

R-il on paar nuppu vähem kui 5D4-l aga on 2 lisa vidinat, objektiivil seadistatav ring
ja pildiotsija kõrval seadistatav puuteriba. Kuidas nendega harjuda ja kui kasulikud
nad on, saab alles näha.

Väga mugavad asjad, samuti on mugav läbi pildiotsija vaadates samal ajal pöidlaga ekraanil AF punkt sobivasse kohta vedada.

Canoni suurematel peegelkaameratel pikki aastaid peal olnud nupurea kadumine tahab siiski veidi harjumist.

(henry kirjutab): Põhiline kiun käib igalpool foorumites 1 kaarti ja 4k cropi kohta. Kui sul on vaja 2 kaarti ja croppimata 4k siis see kaamera ei ole sinu jaoks, vaata teisi marke aga ära vingu. Selle kaamera klientideks on mõeldud asjarmastajad kellele piisab 1 kaartist ja cropitud 4k-st, mitte proffid. Küll tuleb ka proffidele vastav kere.

(mihk kirjutab): Jo siis Canoni sõbrad-asjaarmastajad ootasid oma lemmikbrändilt, et kui lõpuks tuleb, siis tuleb “Vau !”. Aparaat tuli, aga “Vau !” jäi tulemata.

(klaas kirjutab): Õige, mida need HÄDAÄRIKAD nagu Sony, Nikon ja Canon jt trügivad oma uute suurte kaameratega 21.sajandi pildimasinate turule, kui neil isegi GPS-i ei ole. Ja aparaadid on neil ka arusaamatult suured ja mitte lapikud nagu nutitelefonid. Ja objektiivid on sama suured kui üle-eelmisel sajandil. Täielik antikvariaat !

(mis kirjutab): klaas kirjutas:

Ja aparaadid on neil ka

arusaamatult suured ja mitte lapikud nagu nutitelefonid.

Nagu ka Maa. :slight_smile:

(henry kirjutab): on sul ikka raske elu, iga päev pead sony müügitööd tegema ja vist tasu ka ei saa:)

(veel üks mõttetu mees kirjutab): Ei maksa unistada, et mingi KohalikÄrikas saab kunagi teada, miks suurtes korporatsioonides midagi kuidagi otsustatakse. Isegi kui mõni foorumikülastaja osaleb vastavatel strateegilistel nõupidamistel, on tal kohustus vaikida. Võime vaid spekuleerida.
Näiteks on teatud sotsiaalne grupp, kes soovib valetada selle kohta, kus nende müüdavad pildid on tehtud ehk neil on vaja mööda hiilida ostja nõudest „kui kaamera võimaldas, siis peab metainfos olema asukoht.“
Või viimaste EL isikuandmete töötlemise regulatsioonide valguses, vabalt võib mõne riigi seadus varsti sätestada „kui tehniline seade salvestab kasutaja asukohta siis peab kasutaja olema sellest selgelt informeeritud“ st igal päästikuvajutusel hoiatus „GPS on siselülitatud, kas jätkan?“ – see on see suund, kuhu maakera pöörab.
Teiselt poolt, kui suur on see kontingent, kes üleüldse viitsib asukohainfole mingit tähelepanu pöörata? Peale reisiblogijate ei tule nagu kedagi meelde ja nemad nii suurt kaasas nagunii ei tari.
Mobiiltelefonides on GPS hoopis teistel ajenditel, seal oli kõnede õigesse keskusesse suunamiseks asukoha teadmine algusest peale hädavajalik. Vahepalana, kui kunagi Eestis ühena esimestest maailmas juurutati triangulatsioonil põhist positsioneerimisüsteemi, siis oluliseks argumendiks oli hädaaabi kõne tegija asukoha kiire määramise vajadus ja siis kõik õhkasid härdalt: „aga ükskord muutuvad GPS seadmed nii väikeseks ja odavaks, et neid saab panna telefoni sisse“ (pildistamisvõimalusest hakati unistama aastaid hiljem).
Lineaarselt mõtleva MüügiJuku jaoks on muidugi lihtne – rohkem lisafunktsioone, rohkem parseldamisargumente, aga pärisinimeste maailmas kaalutakse otsuseid erinevate vaatenurkade valguses.
Mulle isiklikult emotsionaalselt kahtlemata meeldiks, et keegi salvestaks mu piltide juurde nende tegemise asukohad, et olla toeks vanainimese mälule, aga reaaselt vaataksin seda arvatavasti üliharva.

Mis ma tegelikult tahtsin öelda: vanasti kujutlesid psühhopaadid, et nad on kuningad, täna et tootaearendusjuhid - paradigmade muutus, ei enamat. Vabandust, see ei olnud vastus sellele küsimusele vaid arvamus, miks ei ole mõtet küsida.

veel üks mõttetu mees kirjutas:

Ei maksa unistada, et mingi KohalikÄrikas saab kunagi teada,
miks suurtes korporatsioonides midagi kuidagi otsustatakse.
Isegi kui mõni foorumikülastaja osaleb vastavatel
strateegilistel nõupidamistel, on tal kohustus vaikida.

Suurtes korporatsioonides istuvad nõupidamiseruumides tavalised väikesed inimesed, keda saatus on viinud suurkorporatsiooni vastvale positsioonile. Ja nende kohustus vaikida on täpselt samasugune nagu igal pool mujal: firma siseinfot ei levitata, vastasel korral saad kinga. Nad otsusavad täpselt nii hästi, kui nende grupi IQ lubab. Kui seal ei juhtu olema mõnda erilist geeniust ja visonääri, siis tulevad otsused banaalselt tavalised: proovime otsustada nagu teised ootavad või nagu keegi on juba enne teinud.

–
petslane

(henry kirjutab): autofookuse kohta sai asja selgemaks kĂĽll