Filmiga fotokaamera kohta küsimused

(enn kirjutab): Tartus peaks slaide ilmutama ülikooli Multimeedia talitus (vähemalt oma kodulehel nad väidavad seda)
https://www.ut.ee/et/ulikoolist/foto-video-multimeedia
Filmikaamera laenutust otsida on sama mõttetu, kui otsida hobulooreha laenutust :slight_smile:
Ostes odava vene filmifotoaparaadi, tuleb juurde muretseda ka valgusmõõtja, kuna slaid nõuab täpsemat säriaega kui tavaline C41 värvifilm.

[%sig%]

(AV kirjutab): Fotoluksis saadaval E6 ilmutamise keemia. Võtad ja ilmutad ise- mis see tühi mehe käes:) Muidu otsi kes teeks. Ja kunas.Kunagi jupp aastaid tagasi sai just sellepärast slaididega jamamine lõpetatud et kui leidsidki koha kus lubati teha siis ooteaeg-kuna neid filme oli masina töölepaneku jaoks vist vähe- venis kuudesse. Vaevalt praegugi teisiti on.

Aitäh vastuste eest!
Oli mõte üheks kingituse osaks teha, niiet viitsimises ei ole küsimust, aga seekord jääb midagi muud. Kuid nendest vastustest kumas läbi, et tegu päris haruldase asjaga, niiet sain veel rohkem inspiratsiooni kunagi midagi sellist ette võtta. Kui meeles on, tulen teen siin ka kokkuvõtte, kas ja kuidas ainult digimaailmas pildistanud inimene sellega üldse hakkama saab.

(enn kirjutab): Jättes ingliskeelse jura kõrvale, on kohalikud fanaatikud maha saanud toreda lehega ,mida tasub kindlasti tudeerida:
https://klaasihunt.ee/

[%sig%]

(t. kirjutab): siukse hinnaga 16.90€ rull küll enam ei tasu jamada

(Klaasihunt kirjutab): Aitäh meie lehekülge hea sõnaga mainimast! Kui eesmärgiks on lihtsalt mõned pildid filmile saada, siis oleks parim lahendus vast natuke uuem, ka automaatset säri ja fookust pakkuv filmipeegel. Minulgi peaks olema üks selline 28-80mm objektiiviga Minolta (Dynax 5), mis tuttava käes mõni aasta tagasi edukalt pilti tegi ja mille laenamises küllap kokkuleppele saab. Kahjuks olen ise Tallinnas ja slaidi ilmutada laskmise osas jäävad kogemused ka juba mitme aasta taha (vist käisin siis Fotomeistris).

Väga suures osas saad kemikaalidega kokkumäkerdatud kilenärakaga väga suure harjutamise ja väga suure jändamise peale kätte midagi niisugust mida keskmine digikaamera teeb suht keskpärasel juhul ühe klõksuga.

Kuna filmi reaalsed eelised on olematud ja reaalne vaev märkimistvääriv siis ongi asi muundunud nišitooteks. Kui sa tahad luitunud värve siis tee fototarkvaras KLIKK, kui tahad kriime-kraame siis KLIKK jne jne jne. Lihtsalt kvaliteetse digitoorikule saad sa alati anda sisseküpsenud filmi väljanägemise, sisseküpsend filmist kvaliteeti väga välja ei võlu…

Nüüd ongi miljoni tugrikui küsimus – kuhu tasub aega investeerida. Jahh filmi peale pildistamine ja edasi protsessimine ON Kunst. Suure K-ga kunst (mida ma ise PÕHIMÕTTELISELT selgeks õppinud EI ole). Küsimus on aga kuiväga sedasama Kunsti õnnestub reaalselt müüa ehk kas tehtud vaevast paistab ka mingi reaalne tulu (kui tegemise rõõm välja jätta)?

6x7 ja suuremat formaati , look & feel ei tee sul üksi digi, m6istliku raha eest.

(külaline kirjutab): MetsJeesus kirjutas: Küsimus on aga

kuiväga sedasama Kunsti õnnestub reaalselt müüa ehk kas
tehtud vaevast paistab ka mingi reaalne tulu (kui tegemise
rõõm välja jätta)?

Raha eest tehakse tööd, mitte kunsti. :slight_smile:

(enn kirjutab): Miks inimesed jamavad akvarelli või guašiga, kui sama välimuse saab digipildile paari klikiga?
Miks purjetatakse jahiga, kui mootorpaadiga saaks kiiremini ja odavamalt kohale?
Miks tegeletakse alpinismiga, kui enamuse mägede tippu saab helikopteriga väiksema vaevaga?
Last but not least- Miks pagana pärast sa siin foorumis kommenteerid? Kas sulle makstakse selle eest? Või milline reaalne tulu sulle sellest paistab?

[%sig%]

miks miks miks

Teeme nii et ei võrdle võrreldamatut

FOTO on siiski valguse jäädvustus.
Digi on odavam, mugavam, kiirem, film väga palju aeglasem ja vaevanõudvam. Kallim kaa (mis seletab MIKS aeg-ajalt kostab sealt-siit ohjeldamatut haipi erakordsetest värvidest, erakordsest elamusest, erakordsest gunstist jms). Eelmainitud Large Format on tõesti näide kus filmi kasutatakse puhtmajanduslikel põhjustel – tuleb odavam. VEEL. Paraku on päewa-piltnikul tavaliselt kaasas la mõni kabedam digikaamera – suuresosas valgusemõõtjaks kuid ka selleks et saada mingigi kaader olukorras kus sai oskuslikult ära kasutatud kasvõi üksgi gaziljardist võimaluselt filmitegu p***e keerata.

Tuleme aga tagasi antud threadi teemasse – kinofilmi-mõõdus-fotograafia ning selles mõõdus näitab film kõiki laibastumise sümptomeid. Paraku.

Large Formati look ja feel – Ilmselt on siin teemaks DoF, bokeh ja objektiivi kallutamine-nihutamine et mängida teravustasandi ja perspektiiviga. Võta lihtsalt valgem klaas, mis samuti keeratav-pööratav ja tulemus läheb samasse nurka. Alternatiiviks fookuse virnastamine. Perspektiivi looki ja fiili annab mistahes digikere + lühem klaas (nt nutu-föön) – säti oma objekt-subjekt soovitud geomeetrilises projektsioonis kaadri nurka, pildista ja lõika mittevajalik osa lihtsalt maha. Kaotad ca 2/3 möga-pixelitest kuid saad soovitud geomeetra. IGA kaameraga…

Miks pagana pärast sa siin foorumis kommenteerid? Kas sulle makstakse selle eest?
Arvamuse väljaütlemine siiski EI ole siinmaal karistatav. Seda ERITI juhul kui see EI õhuta ei vihkamist ega vägivalda ning EI sisalda otsest ähvardust kellegi ellulise ja terviselise seisukorra osas. Mis kõikse hullem – igati seadusepärane on välja öelda soovitus jätta mingi üleshaibitud plämmi ostmata. Vastik on see riik ja see seadusandlus kuid midagi pole parata, soovitus ÄRA OSTA tuleb müügimeeskonnal kuidagi alla kugistada. Sellega võib kaasneda vastik ägin ja õõksumine kuid elu on karm kuid selle eest ebaõiglane…

Ei teagi kas päris troll v6i kogemata troll :smiley:

(t. kirjutab): filmi võib tugevalt üle valgustada ja ikka ei põle heledada välja, digi põletab heledad ära

Vat ei tegele filmiga. Kunagi peeti filmi dünaamiliseks vahemikuks 6 stoppi, diafilm 5 stoppi. Vb nüüd on imefilmid välja tulnud…

(t. kirjutab):

Igasugu mõõtmisteks on vaja teada tulemust, siis töötatakse vastav metoodika välja selle saavutamiseks. Kuidas neid otsi määratakse 5 ja 6 astme saavutamiseks. Digifirmad kindlasti tellivad teisi tulemusi, kui filmi poolelt?

Filmi väljapõlemine on sujuvam, mitte ühest laksust äkki plink, nagu 8-14 bitisel digil tänapäeval.
Ei tea seda füüsika ja elektri asja nii täpselt. Kas seotud sensori enda järsu küllastumisega või ei suuda digitaaliks arvutada piisava täpsusega.
Võibolla, kui kunagi tulevad 32-64-bitised seadmed, tekib ka sujuvam ots. Praegu on digifotos enamus eristusest suunatud heleda kesktooni alasse, ülejäänud on ju mõttetu :slight_smile:

Otsesele küsimusele, “Miks pagana pärast sa siin foorumis kommenteerid?”, vastad, et pole karistatav?

Kas sa tõesti ei ole võimeline õhtuti nii lihtsat küsimust ära seedima, vaid hakkad jälle klaasistunud pilguga telefonimüükari kristalliseerunud teksti poole kalduma? Mis see põhjus on pidevalt samasse vakku keerata? Ikka on pinnuks silmas igasugu mitte-telefoni-müükarid. Ja kõik on konkureerivad müükarid. Sendi kaotamise kõlkse kajab alateadvusest tekstis…

Jeesuste taktika on juba selge, kui liiga selgelt vastust vaja, kaob lihtsalt ära. Arvates, et kõigil on haugi mälu ja ununeb. Natukese aja pärast tuleb sama lalinaga süüdimatu idioodi kombel uuesti lavale.

Taevas on ju filmiotsal läbi põlenud, detaili ei ole, skänner on sinna mingi halli udu joonistanud.
Selliseid digi vs film, tegelikult skänner võrdlusi pole ammu tehtud, see ka mingi muldvana digi algusaegade soperdis.

Saame aru puhttehnoloogilistest iseärasustest:
Film kannatab suht rõõmsasti ülesäritamist (kui kannatab, mingite filmide dünaamika on isegi s***m kui känn-onna poolekaadrilistel tehnokatastroofidel) kuid alasäritatud filmist suurt nahka ei saa.
Digi kannatab suht rõõmsasti alasäritamist kuid ülesäritamise tulemuseks on lootusetu sissekõrbemine.

Mingid vennad on viitsinud testida ja testitulemused üles riputada. Õpetlik lugemine:
https://petapixel.com/2019/05/02/film-vs-digital-this-is-how-dynamic-range-compares/
https://petapixel.com/2016/03/29/exposure-affects-film-photos/

Siit tulenevalt ongi operaatori TÖÖ sellesama asjaolu arvestamine ja vastavalt digikaamera sättimine pigem alasärile ja filmikaamera sättimine pigem ülesärile. Pole midagi ülemõistuseliselt keerulist.

Praktiline tulem:
Ülesäri tähendab pikemat säriaega ja/või suuremat ava mis omakorda tähendab äravõdistamist / subjekti äraliikumist või fookusega möödapanemist ning sinna juurde tonni flaresid, glaresid, ghoste, spherocromatismi, comat, cromat jms ammuli-mulgu-hädasid ehk suuremat tõenäosust pildi p***ekeeramiseks ja/või lihtsalt sitema tulemi saamist.

Alasäri tähendab lühemat säriaega ja/või väiksemat ava, mis omakorda tähendab vähemat värinat / äraliikumist ja/või suuremat DoF-i (loe: suuremat tõenäosust fookusega pihta saada) ja oluliselt paremini performivat klaasi ehk annab suurema tõenäosusega parema pildi.

Seega müügiargument: kannatab ülesäri on pehmeltöeldes naeruväärne. Palun proovi nüüd MÕELDA – algatuseks näituseks 10 sek järjest. Ok, see võib olla füüsiliselt valus, kasvõi 3 sek järjest ja tulla välja mõne natukene vähem naeruväärde müügiargumendiga…

Kokkuvõte – igasugune filmiga mökerdamise isu vähenes veelgi. Oluliselt.

Fotograafia peensusi ma ei valda. Küll olen aga pildistanud nii filmile kui ka digiaparaadiga. Hiljuti digiaparaadiga üle pildistades vanu slaide täheldasin vahel uskumatult häid värve ning tumedate alade “parandamisel” leidsin üllatuslikult head dünaamikat. Oleks tahtmist ja aega, oleks huvitav jälle proovida. Ainult et, filmiga pead sügavalt mõtlema enne pildistamist ja digiaparaadiga kaua mõtlema peale pildistamist.