Fotosuurendi pirn

nüüd võta see hõõglamp ja pisa endale suhu. aitäh, sinu postiusest oli abi!

(mammut kirjutab): Eks see koos elektrifitseerimisega tuli. Pole kuulnud, et kunagi oleks suurendi taga akud olnud kuigi raadiote taga ju olid.

(enn kirjutab): mammut kirjutas:

Eks see koos elektrifitseerimisega tuli. Pole kuulnud, et
kunagi oleks suurendi taga akud olnud

Lihtsaim lahendus autoaku + 12V suure sokliga pirn (või hõõglamp, kuidas soovite) suurendisse.
Erinevaid võimalusi vt ntx siit
http://photo.net/black-and-white-photo-film-processing-forum/00ahEg

[%sig%]

Milleks?

(enn kirjutab): PS kirjutas:

Milleks?

Peeter, erinevalt Tallinnast on maal selliseid ruume, kus elektrit ei ole. Keegi näiteks tahaks kuuri alla pimiku sisse seada. Vett saab pangega tuua, aga elektrit mitte…

[%sig%]

Maal pole inimesed pikendusjuhtmest kuulnud?

(enn kirjutab): No olgu, nimekaim & PS. Täiesti mõttetu asi. Aga äkki kellelgi läheb vaja (nagu hiidlasele lõpnud varest :))

[%sig%]

UPA::UPA! räägiks parem objest,mille sinna külge krutid…valgustusejaotus niikuinii kehvake,Krokusel mõõdeti nurkades kuni 45 prossa vahe keskosaga…milleks noorust raisata vene hädapärast tehtud asjale…jõule saabuvaid!

(joosep kirjutab): mis objed mõistlikud ja mõistliku hinnaga on tänapäeval? on kellelgi kogemust?

Pirn 60W, mattklaas, Industar 50. Need olid tavalised vahendid. 100W pirn on liiast.

(enn kirjutab): Kui täpne olla, siis Industar 50u (Индустар 50У), mis on spetsiaalselt suurendile tehtud.

[%sig%]

500W pirne kasutasime mõnuga, kes eelistas matti pirni muidugi. Säriaeg on ikka tähtis, üle sekundi läks, siis juba hakkas pimedas igav. Punktvalgusega 100W halogeen tegi sama ära.

Kõlab nagu muinasjutt

Ikka roodenstokk või Nikkor-vana mälu järgi…vene I-50Y.50Y-1.,I-96Y Suurendi obje nagu helitehnikas kõlar-MAC-!0-st õiget häält ei tule…

Täpselt samad võimud olid mul. + 300w ülepinge lamp dimmeriga igapäevaselt. 500w või punktvalgus suuremate või väga tera rõhutavate asjade puhul. Aga see oli Krokusega, millel suht suur korpus, mitte UPA.

Tegin aastaid Krokustega. Kindlasti saab piisava rumalusega suurendaja kallal askeldades ka 4 astet ja rohkem vahet nurga ja keskkoha mõõtmiseks :slight_smile:
Paljud virisejad muide ei teadnud, milleks Krokusel nii palju kondensori läätsi tarbetult kaasas on.

Objektiiv kukub ka nurgas astme tumedamaks lõdvalt.
Praegused super-kaamerate objektiivid on reaalsuses tihti nurgas kaks astet pimedamad, mis digipildil objektiivi profiiliga heledaks arvutatakse.

Tore oli Krokuse objelauda õigeks timmida–iga nurk ise kõrgusel…suurendile tehti ka Vega-nimelist objet.

Ühe korra reguleerid kruvidest ja väänad jõuga ja ega rohkem enam ei vaevanud need paralleelsused. Aga sama hinnaga polnud muud midagi, Durst sama vigase kvaliteediga oli kordi kallim. Aga korralikud Durstid olid lihtsalt kättesaamatud siis.

Vega oli mul ka. Ma muretsesin talle hiljem mingi rodenstocki või schneideri keskmise klassi suurendus-objektiivi, ei olnud maa ja taevas parem. aga ava ühe liigutusega kinni keeramise hoob üksi tasus hinna ära :slight_smile:

Kõige selle threadi peale kerkib mul tagasihoidlik küsimus – äkki on lihtsam pildistada vanad negatiivid makroläätsega üles, tulemust pisut shoppida ja lõpuks printerisse saata. NõuProbleem vinjettimiste, moonutamiste jmsiga.

Kogu see fotosuurendamine oli ju vaheetapp – aegade alguses tehti pilt suureformaadilisele fotoplaadile ja sealt 1:1 kontaktkoopia paberile, praegu toimetatakse digitaalselt, milleks veel üldse analoog-fotosuurendiga jännata kui digitaalselt saab asja kordades lihtsamalt ja funktsionaalsemalt ära tehtud?!?

Kurb aga tõsi, hetkeseisuga makstakse raha siiski TULEMUSE eest ja kasumit teenitakse EFEKTIIVSUSEGA.

Fotosuurendi – nukker lugu – ei paku suurt kumbagi. Jahh aururong oli nunnu ja tegi uhkelt GRRÖÖÖÖÖÖ. Jahh fotosuurendi on samuti nunnu ja üllatavalt võimekas kuid elektri- või diiselrong on EFEKTIIVSEM. Printer on samuti EFEKTIIVSEM…