Google android laeb fotod luba küsimata netti

(Aimar kirjutab): Google Photos rakendust ei saa kasutadagi enne, kui sellele on antud luba fotodele juurdepääsuks ja kõigeks muuks. Ehk siis kasutajad ilmselt ei mäleta lihtsalt et nad selle loa on ise kunagi juba andnud. Mina enda telefonis seda luba pole andnud ning rakendust käivitada seetõttu ei saagi. Küll aga saaks seda soovi korral desinstallida.

Aimar kirjutas:

Google Photos rakendust ei saa kasutadagi enne, kui sellele on
antud luba fotodele juurdepääsuks ja kõigeks muuks. Ehk siis
kasutajad ilmselt ei mäleta lihtsalt et nad selle loa on ise
kunagi juba andnud. Mina enda telefonis seda luba pole andnud
ning rakendust käivitada seetõttu ei saagi. Küll aga saaks
seda soovi korral desinstallida.

Arvatavasti sõltub see google fotode äpi käitumine androidi versioonist.
Mu mobla on nii vana, et seda foto äppi polnudki veel algul. See installiti mõne androidi üldise uuenduse käigus. Võibolla olid seal mingi 100 lk androidi üldtingimusi, mille 76. lk teises pooles oli kirjas, et kasutaja nõustub kõigi google poolt kaasa topitud lisade ja nuhkvaradega, stiilis võta või jäta: kui üldtingimustega ei nõustu, siis androidi uuendust ei saa. Ei viitsi mitu aastat jälgi ka taga ajada, millal tuli, vahepeal on mitu androidi uut versiooni tulnud.
Igatahes ma pole seda foto äppi ja tema settinguid näppinud kunagi. Deinstallida ka ei luba, ainukesed valikud on “force stop” ja “revert to original version”. Õnneks sai originaalversioonile “disable” panna.
Ma isegi ei teadnud, et sihuke äpp on olemas, piltide vaatamiseks oli ja on Album.


petslane

(henry kirjutab): Mul täpselt sama seis, olen varem Albumi vaadanud ja Photos deinstalli nuppu ei ole ja midagi ei küsitud kui seda eile esimest korda otsisin ja avasin. Samas ma eriti mobiili ka pildistamiseks ei kasuta, mingid test pildid on algusest ja paar tootefotot kaupluses tehtud.

henry kirjutas:

esimest korda otsisin ja avasin. Samas ma eriti mobiili ka
pildistamiseks ei kasuta, mingid test pildid on algusest ja
paar tootefotot kaupluses tehtud.

Mulle tuli meelde kunagi loetud nupuke Samsungi teleka kohta, kus keegi kahtlustas, et Samsung saadab ilma loata andmeid. Sai asjale kinnitust umbes nii, et tekitas mälupulgale tekstfaili, pani sellele nimeks home_porno.mp4, lükkas mälupulga telekale taha ja siis monitooris võrguliiklust, kuidas fail ilma igasuguse krüpteerimata samsungi poole teele läks :slight_smile:
Aga nüüd peaks andmekaitse seaduste järgi ka suurfirmadele olema võimalik vastu päid ja jalgu anda, kui su andmeid varastavad?


petslane

(Sulev kirjutab): Minu telefonidesse ei ole uuenduste käigus küll salaja mingeid Google Photo äppe paigaldatud. Mul on 4 erineva Androidi versiooniga telefoni, ei uuendanud ükski pilte ise üles laadima.

(henry kirjutab): Sulevi mobiiliga on kõik korras, järelikult ei ole kellegi mobiiliga mingit probleemi, ainult ise lollid. Tüüpiline …

(Sulev kirjutab): Tüüpiline on hoopis see, et mõni laeb ise enda telefoni kõik, mis ette satub, nõustub läbilugemata kõigi tingimustega, mis paigaldamisel ette visatakse jä pärast vingub.

Kui see probleem oleks üldlevinud, esineks see kõigil sama marki sama põlvkonna Androidiga telefonidel, millele on uuendusi tehtud.

(Sulev kirjutab): Tüüpiline on see, et mingi probleemi üldlevinuks pidaja varjab kiivalt seda, mis telefonimudeli ja mis androidi versiooniga on tegemist.

Sulev kirjutas:

Tüüpiline on see, et mingi probleemi üldlevinuks pidaja
varjab kiivalt seda, mis telefonimudeli ja mis androidi
versiooniga on tegemist.

Sulev, kas sa oled osa sellest tuimast massist, kes arvab, et privaatsus pole oluline, mul pole niikuinii midagi varjata?
Või oled hoopis mõne suurfirma või riigi esindaja, kelle suhtumise järgi võibki võõraid andmeid varastada ja koguda?

PS Antud juhtumi raames pean ma oma mobla mudelit ja versiooni privaatseks informatsiooniks, mida selle teema alla ei ole sobilik postitada.
Kõigi märkide järgi on taoline andmevargus google poolt kaalutletud otsus: ei peagi too foto äpp igal mudelil automaatselt sisse lülitatud olema. Piisab, kui mingil piisavalt suurel protsendil “kogemata” sisse ununes. Kui kisa tõuseb, siis on kergem välja vabandada: “näe juhtus pisike viga, kõik niikuinii süngivad, kui enam ei taha, lülita välja”.


petslane

(enn kirjutab): Otsustasin kapist välja tulla ja teatan avalikult, et minu mobiil on Samsung GT-S7230E ja tarkvara bada 1.1 Ma ei saa küll hästi aru, kuidas selle info avalikustamine minu privaatsust kahjustab (vast ehk see, et kõik näevad, kui vana mobla mul on, aga mis mul tollest). IMEI-d ja MAC-e ju ei olegi keegi küsinud, neid ma ei avalikusta kah…

[%sig%]

(Sulev kirjutab): Eksid, minu jaoks on pivaatsus väga oluline, mistõttu kontrollin hoolega, milliseid äppe ma endale paigaldan ja milliseid mitte. Vaatan ka hoolega, milliseid õigusi need nõuavad ja sageli olen rakenduse uuendamisest loobunud, kui rakendus nõuab juurdepääsu õigustele, mis minu jaoks tunduvad põhjendamatud. Ma ei kasuta Facebooki ja muid enesepaljastuse võrgustikke. Aga mul pole privaatsusevajadus välja arenenud paranoiaks, et ma loobiks alusetuid nuhkimissüüdistusi. Ma ei usu ka, et keegi, kes tahaks mõne inimese taga salaja nuhkida, riputaks väljanuhitud info just selle inimese enda kontole nähtavale kohale. See on peamine põhjus, miks ma sinu hädakisa tõsiselt ei võta.

Kui ma teatan avalikult mõne elektroonilise vidina tarkvara probleemist, siis reeglina ikka koos mudeli ja tarvara versiooni ära nimetamisega, et inimesed, kellel on samasugune seade, saaks minu teate peale oma seadet kontrollida ja kas probleemi kas kinnitada või ümber lükata. Minu jaoks tundub selline käitumine ratsionaalse lähenemisena, mis võimaldab probleemi olemasolu kõige tõhusamalt kontrollida ja täpsustada. Ilma seadet, selle operatsioonisüsteemi ja probleemset rakendust täpsustamata nuhkimiskaebus tundub minu jaoks kontrollimatu hädaldamisena, mille eesmärk ei ole probleemi lahendamine vaid masside mõjutamine ilma ratsionaalse tõendamiseta.

Jah Sulev, sa oled õigesti aru saanud, see lõim siin foorumis on propaganda. Ja ma võin ilusti ära põhjendada, miks minumeelest antud juhul pole seadme tootja ega tarkvara versioon olulised. Olen pidanud vähemalt viimased 10a google globaalset andmekogumist, nuhkimismeetodite arendamist ning andmeanalüüsi üheks suuremaks ohuks tavainimeste netiprivaatsusele. Seepärast olen ka proovinud minimiseerida minu isikuga seotud andmete jõudmist google karvastesse kätesse. Ja personaalseid fotosid, mis pole mõeldud avaldamiseks, pean ma kindlasti vägagi privaatseteks isikuga seotud andmeteks. Eriti kui nendele fotodele rakenda isikute, objektide ja asukohtade automaatset tuvastamist.
Mul on kahtlemata põhjust avaldada nördimust, kui google leidis meetodi, kuidas minu fotodele küüned taha ajada, kuigi ma olen seda proovinud igati vältida.
Jah, ilmselt ma tegin mõned väikesed vead, lasin oma hoolsust lõdvemaks: hankisin androidiga mobla, millele polnud head alternatiivi tol hetkel. Samuti lasin uuendada androidi tarkvara, ilma et ma ülipõhjalikult uuriks, milliseid minu jaoks kasutuid või privaatsusele ohtlikke lisasid kaasa topitakse. Netist põgusalt otsides, leidsin, et ma pole üksi, neid juhtumeid on piisavalt palju, kus sama nipiga fotod googlele lekivad, Kui see oleks juhuslik tarkvaraviga mingis versioonis, siis 3-e aastaga oleks võinud ju tarkvara ära parandada, lekke kinni keerata ja kasutajaid teavitada. Mitte, et ma peaks probleemi juhuslikult halva üllatusega ise avastama.
Aga kui ma seda hala siin ei avaldaks, siis ma nõustuks tuima massiga, kelle jaoks privaatsus pole oluline. Nemad on google põhiline kasumiallikas. Minu käputäis lekkinud pilte ei muuda suures plaanis midagi. Google balanseerib kogu aeg lubatavuse piiril, kui palju privaatseid andmeid tohib kokku rehitseda, ilma et sellest suuremat kisa või kulukaid kohtuasju tekiks. Mainekahju ja usalduse kadu on google jaoks suurim oht. Kui tuim mass ükskord märkab, et privaatsus on oluline, võibolla tõmmatakse googlelt vaip jalge alt ära. Aga v.o. vahetatakse millegi veel hullema vastu.
Igatahes tänud sulle Sulev, et võtsid vaevaks vastuargumente esitada, vaidluses sünnib tõde :slight_smile:


petslane

(Sulev kirjutab): Äkki Sa viitad mõnele tuntud turbeteemalisele veebilehele, mis seda leket objektiivselt lahkaks? Või pead end esmaavastajaks ja turbeeksperdid pole end veel jõudnud teemaga kurssi viia? Või on nad kõik Google poolt kinni makstud? Kui seal oleks midagi tõsist taga, siis oleks see juba suurte tähtedega meedia esikülgedel!

Minule tundub, et ei ole seal mingit tarkvaraviga. Praegu paistab, et fotode Google kontole sünkroniseerimine käivitus sul ainult sinu enda teadmisel ja nõusolekul. Ja kuna mingit leket polnud, seega ei ole Googlel põhjust seda ka kinni keerata. See, et otsinguga leiab “kaaskannatajaid”, ei näita midagi. Kahjuks ei saa paljud kasutajad aru, mida nad arvutis või telefonis teevad. Siis võitlevad, ei tea millega, oma parooli valeks keerates ja muid absurdseid trikke tehes.

Mainekahju Google jaoks? Võibolla siis, kui mõni tõsiseltvõetav turbeekspert seda probleemi kinnitaks…

Minu arvates on näiteks palju tõsisem probleem see, et Youtube üles laetud privaatse video puhul ilmub sellele kiirelt märge autoriõiguste rikkumise kohta, kui videosse kostab siise mõni kuskilt raadiost lastav Tanel Padari või mõne teise autoriõiguste ühingu katuse all oleva artisti lõõritamine. See tähendab, et isegi privaatsed videod nuhitakse läbi, kuigi isegi see autoriõiguse rikkumise teade ütleb, et oma tarbeks võid seda kasutada, küll aga rakendub video monetiseerimise keeld. Ma saaks aru, kui nuhitaks kas või osaliselt (nt otselingi kaudu) avalikuks tehtud videotes, aga nuhkimine 100% privaatsetes videotes, mis nähtavad vaid sisseloginud kasutajale endale, ei ole küll ilus, sest kuidas sa sellist videot ikka monetiseerid?

Sulev kirjutas:

Ma ei usu ka, et keegi, kes tahaks mõne
inimese taga salaja nuhkida, riputaks väljanuhitud info just
selle inimese enda kontole nähtavale kohale.

Vaata mastaape ja õiguslku tausta. Antud juhul on loata fotode üleslaadimine küll privaatsusreeglite rikkumine. Aga kasutaja kontole nähtavale kohale paigutamine just nagu legaliseeriks sellise tegevuse – kohtus raskem süüdistust esitada. Samuti paistab saljane vargus rohkem vargusena kui avalik vargus, kui probleem ilmsiks tuleb

täpsustada. Ilma seadet, selle operatsioonisüsteemi ja
probleemset rakendust täpsustamata nuhkimiskaebus tundub minu
jaoks kontrollimatu hädaldamisena, mille eesmärk ei ole
probleemi lahendamine vaid masside mõjutamine ilma
ratsionaalse tõendamiseta.

Tegemist on Androidi operatsioonisüsteemi ja Photos äpiga, mis on välja antud, uuendatud või seade müüdud ajavahemika 2015 kuni 2018.
Mul praegu pole võimalik täpsemalt uurida, millise tootja mis seadmed on mõjutatud. Igatahses pilt on selline, et androidi üldseadetest on piltide sünkroniseerimine googlesse keelatud, aga äpp saadab ikka. Isegi kui selline seadete vastuolu on tehniliselt korrektne, siis kasutaja jaos on tegemist eksitamisega. Ja arvestades tausta, pean ma seda google poolt omakasupüüdlikuks eksitamiseks.


petslane

(Sulev kirjutab): Kuidagi pidi see Photos äpp sinu telefoni sattuma. Mitte ühtegi minu telefoni miskipärast ei ole sattunud. Google Play tutvustab seda äppi nii: “Google Photos is a new photo gallery from Google, made for the way you take photos today. YOUR PHOTOS AND VIDEOS WILL BE AUTOMATICALLY BACKED UP AND ORGANIZED, so you can find and share them faster - and never run out of space on your phone.”
Minule piisas nende paari rea lugemisest, et seda äppi mitte paigaldada.

Sulev kirjutas:

Minule tundub, et ei ole seal mingit tarkvaraviga.

Jah, seda ma tahangi väita, et tarkvara töötab google seisukohalt veatult, asi on teadlikult selliseks disainitud.

Praegu
paistab, et fotode Google kontole sünkroniseerimine käivitus
sul ainult sinu enda teadmisel ja nõusolekul.

Hmm, kui ma väidan, et ma enne selle probleemi märkamist ei teadnudki, et moblas on hunniku pahna keskel ka Photos äpp ning juhuslikult piltide vaatamiseks kasutasin äppi nimega: Album, siis sulle ikka tundub et probleem tekkis minu enda teadmisel ja nõusolekul?

.Kahjuks ei saa paljud kasutajad aru, mida nad arvutis
või telefonis teevad.

Kas sa pole kunagi selle peale mõelnud, et taoline olukord on loodud tarkvara tootjate poolt taotluslikult? Et sogases vees on parem kalu püüda?
Põhimõtteliselt käib kasutajatele üle jõu kõikide seadete ja võimaluste kontrollimine või aru saamine. Ka kõige teadlikumale kasutajale – inimese aju ressurss on üsna piiratud. Ja kelmuste sooritamiseks on kaval see piiratud ressurss etiti üle koormata.

Siis võitlevad, ei tea millega, oma
parooli valeks keerates ja muid absurdseid trikke tehes.

Paljud kasutajad kleebivad oma läpaka kaamera ka kinni, selle asemel, et ülipõhjalikult tarkvara turvalisust kontrollida. Nii on ratsionaalsem, füüsiline blokeering on kõikidest turvaseadetest tuimalt üle.
Sarnane lahendus on google konto parooli muutmine, ku mul parasjagu sealt midagi vaja pole, siis seadmed ei saa salaja minu teadmata minu google kontoga andmeid vahetada. Või kui ikka vahetavad, siis ei saa google kindel olla et need on minu andmed.


petslane

Sulev kirjutas:

Kuidagi pidi see Photos äpp sinu telefoni sattuma. Mitte
ühtegi minu telefoni miskipärast ei ole sattunud.

Ma oletan, et see äpp pandi kaasa mingi androidi ülduuendusega. Kuna kolme aasta jooksul on androidi uuendatud üsna mitu korda, siis mul on väga raske välja selgitada, millisega nimelt. Väga tõenäoline, et sellise automaatse paigaldamise reegleid on muudetud aja jooksul mitu korda, nii et veel raskem on välja selgitada, millal konfiguratsiooni sattus linnuke, et fotosid automaatselt sünkroniseeritakse.
Igatahes teadlikult ja vabatahtlikult ma seda äppi tõmmanud ei ole. Ja mul polnud isegi aimu, et selline äpp üldse olemas on. Ma tavaliselt versiooniuuenduste järel ei jaksa kõike tootja poolt kaasa pandud äppe ja seadete muudatusi üle lugeda.


petslane

(Sulev kirjutab): petslane kirjutas:

Jah, seda ma tahangi väita, et tarkvara töötab google
seisukohalt veatult, asi on teadlikult selliseks disainitud.

Loodetavasti keegi ei tee tarkvara ilma teadliku disainimiseta. Kasutaja valik on, kas ta paigaldab enda telefoni automaatse sünkroniseerimise tarkvara või mitte.

Hmm, kui ma väidan, et ma enne selle probleemi märkamist ei
teadnudki, et moblas on hunniku pahna keskel ka Photos äpp
ning juhuslikult piltide vaatamiseks kasutasin äppi nimega:
Album, siis sulle ikka tundub et probleem tekkis minu enda
teadmisel ja nõusolekul?

Ma kasutan Samsungi telefone ja neil ei ole Google Photos olnud eelpaigaldatud. Võibolla mõni teine tootja paigaldab selle vägisi. Aga kahtlen´väga.

Kas sa pole kunagi selle peale mõelnud, et taoline olukord on
loodud tarkvara tootjate poolt taotluslikult? Et sogases vees
on parem kalu püüda?

Tarkvaratootjad taotluslikult teevad kasutajad rumalaks? Ma ei saa su mõttelõngale pihta!

Põhimõtteliselt käib kasutajatele üle jõu kõikide seadete
ja võimaluste kontrollimine või aru saamine. Ka kõige
teadlikumale kasutajale – inimese aju ressurss on üsna
piiratud. Ja kelmuste sooritamiseks on kaval see piiratud
ressurss etiti üle koormata.

Arvata võib!

Paljud kasutajad kleebivad oma läpaka kaamera ka kinni, selle
asemel, et ülipõhjalikult tarkvara turvalisust kontrollida.

Minul on läptopi kaamerad olnud kinni kleebitud esimesest kaameraga läptopist peale. Kleepsu olen eemaldanud vaid videokonverentsideks.

Nii on ratsionaalsem, füüsiline blokeering on kõikidest
turvaseadetest tuimalt üle.

Jah, kleeps on kaamera pimendamisel tugevam kui tarkvara.

Sarnane lahendus on google konto parooli muutmine, ku mul
parasjagu sealt midagi vaja pole, siis seadmed ei saa salaja
minu teadmata minu google kontoga andmeid vahetada. Või kui
ikka vahetavad, siis ei saa google kindel olla et need on minu
andmed.

See aga on ülikoomiline väide!

Sulev

(Sulev kirjutab): petslane kirjutas:

Ma oletan, et see äpp pandi kaasa mingi androidi
ülduuendusega.

Kas need kaaskannatajad ei ole avaldanud, kuidas neil õnnestus see endale hankida?
Ülduuenduste korral oleks see praktiliselt kõigil sama versiooni kasutavatel kasutajatel. Ja uudis “Google poolt kasutajate telefonidesse istutatud nuhkvarast” meediast ammu läbi käinud. Ja Googlel järjekordsed hiigeltrahvinõuded Euroopa Liidult kätte saadud.

(enn kirjutab): Sellest epopöast võib teha vaid ühe praktilise järelduse- pildista kaamera, mitte moblaga.
Paroolivahetuse trikk meenutab rohkem mandlite opereerimist tagumiku kaudu. Eks proovi seda teha (s.t. paroolivahetust), kui meiliprogrammiks on Gmail.

[%sig%]