(henry): Panasonic täiskaader kaamera

Leica SL mount

(henry kirjutab): Tundub jah, et SL mount aga saame näha.

Information on Media Preview Day, September 25th, 2018
12.30 p.m. Panasonic Congress-Centre North, Konrad-Adenauer-Saal English

(mihk kirjutab): Tühja sellest mount-ist. Aga kui aga GPS on peal, siis on MetsJeesus kohe käsi, sest C, N ja S on gepsuta.

SINA võid pilte samamoodi edasi teha – lihtsalt küss kas TURG on nõus seda samamoodi edasitegemist piisavas ulatuses kinni maksma…

(henry kirjutab): Öeldakse, et proffidele, järelikult tuleb kallim kui Canon ja Nikon kuna nemad ei julgenud öelda, et proffidele.

(AV kirjutab): Ei tea ,tuleb prohvidele või mitte ,enne ikka mune, siis kaaguta. Ja miks pidanukski N ja C omi consumer klassi kaameraid profiriistadeks kiitma kui nad pole.

(Prohv kirjutab): Eks see asi nii käib, et pilte mitte teha oskavad algajad internetis muudkui targutavad kaamerate üle, sel ajal kui proff 10 aastat vana kaameraga edukaid pilte teeb.

(enn kirjutab): Prohv kirjutas:

Eks see asi nii käib, et pilte mitte teha oskavad algajad
internetis muudkui targutavad kaamerate üle, sel ajal kui
proff 10 aastat vana kaameraga edukaid pilte teeb.

Kas sinu arvates on siinsamas foorumis innukalt EOS R ja Nikon Z üle arutlevad Tiit Veermäe ja Peeter Sirge (PS) ka pilte mitte teha oskavad algajad?

[%sig%]

(Prohv kirjutab): Ei, nad on proffid, kes teevad FED-ga ka parema pildi kui enamik teistest siinsetest.

(henry kirjutab): See on jah riskiga seotud, nimetada esimest kaamerat kohe proffikaameraks. Siis peab ka hind vastav olema ja see kitsendab kohe ostjate ringi. Canon oleks võinud ka hinna alla 2tuh. jätta.

(enn kirjutab): Prohv kirjutas:

Ei, nad on proffid, kes teevad FED-ga ka parema pildi kui
enamik teistest siinsetest.

Mina polegi selle vastu vaielnud. Ainult FED pole nende igapäevane kaamera. Ma vaidlen vastu sinu väitele, et profid pildistavad 10 aastat vanade kaameratega.
Ega ikka ei pildista küll. Nimeta mõni kutseline fotograaf, kellel on PÕHIkaameraks 10 aasta vanune kaamera (5DmkII, EOS50d, D3x, D90 vms). Need on ikka prohvide, mitte proffide kaamerad. Kusjuures kindlasti saab eelnimetatutega teha suurepäraseid pilte, ainult profid valivad veidi teiste kriteeriumite järgi.
Sõnaga, ära põe, kindlasti teeb sinu 10 aasta vanune kaamera suurepäraseid pilte, millega võib konkursse võita ja ka aastaid edasi pildistada. Ära ainult professionaalide nimel sõna võta, seda sa ju ei ole (mina muidugi ka mitte).

[%sig%]

https://photographylife.com/news/the-l-mount-alliance-a-full-frame-storm-is-coming

Täna sattus rõõmus promolaul sellest ette. Sealt tundus, et too “täiskaader” on tegelikult “kinomeeste fullframe” ehk praktiliselt aps-c lähedane poolkaader kaamera.
Panasonic ongi rohkem video-spetsialist olnud.

täiskaader on tegelikult kinomeeste fullframe ehk praktiliselt aps-c lähedane poolkaader kaamera.

Kust selline info?

Kaugele ON näha et hetkel räägitakse täiskaadersensorist, täiskaadersensorist, veelkord täiskaadersensorist. Vahelduseks ka keskformaadisensorist. Miks? Nutuföönid ON niivõrd head ja kaamerad niivõrd kallid, kobakad ja kohmakad et selleks et keegi ostaks kaamera PEAB seesama kaamera andma piisavalt tuntava eelise nutufööni ees. 1-toll on hetkel on-parr, 1 1/3 tolli (või 4/3 tolli) eelis on suht olematu (eriti f3.5-f5.6 kitiklaasiga). Poolekaadriline juba nagu mõikaks kuid täiekaadriline on esimene kus eelis on juba väga reaalselt tuntav ja väga tõenäoliselt jääb väga reaalselt tuntavaks vähemalt mõneks aastaks.

Mis edasi? Nutuföönid saavad ilmselt külge terve kaamerate patarei – mustvalge, 3 värvi, kitsanurga-mustvalge (värvid võetakse nt laiema nurga värvikaameratest), veel laiem nurk jne ehk sensorite arvu (ning koos sellega sensori pindala) suurendamiseks on ruumi küll ja enamgi veel. Pole palju lisada et sellesamuse kaameramooduli omahind on mõnikümmend raha ehk $500 föönile võib noid isuga külge laduda.

Kui müük käib alla ning pooletoobised hübriidkaamerad siin midagi ei paranda, siis võivad kapinurgast välja tulla prismasplitterid, erineva tihedusega värvifiltrid, 100+ Mpix sensorid jms Sinna juurde nutuföönide softitrikid ja kasutajaliidesed.

Kuna turg konsentreerub suht väikesele arvule formaatidele ja mudelitele siis on ka hindadel omajagu kukkumisruumi ning päeva lõpuks VÕIB uuesti kohale jõuda kaamerate müügibuum. Omaette küsimus vaid, kas needsamad kered on disainuitud Japside, Jänkide või Hiinlaste poolt…

Lugesin vist mitu asja kokku jamaks tollest S1-st.

Aga mis metsjeesuslik lalin jälle telefonide teemal? Ja aina sama jama väikeste modifikatsioonidega. Kes tellis su hariliku oodi nutiasendajale jälle esitada?

Seniil esitab alati oma lihvitud komplekti igal sünnipäeval? Igal ätil on mingi sarnane kolm juhtumit, mida igal võimalusel esitatakse. Kas mingit rohtu pole arstid soovitanud?

Kuule isehakanud kaameraturu ja -tööstuse analüütik, ära aja lolli juttu palun. Kaamera, isegi APS-C kaamera, on ikkagi oluliselt enamat kui sensor. Saad ju aru küll et kaamera koos objektiiviga moodustavad süsteemi ning sedavõrd funktsionaalsema kui mingi telefoniplönn seda kunagi olema hakkab.
Pealegi, need ei ole üksteist välistavad süsteemid. Kuigi mul on taskus P20 Pro, on mul ka hästi varustatud kaamerakott dSLR ja mitmete objektiividega.

MetsJeesus kirjutas:

… Miks? Nutuföönid ON
niivõrd head ja kaamerad niivõrd kallid, kobakad ja kohmakad
et selleks et keegi ostaks kaamera PEAB seesama kaamera andma
piisavalt tuntava eelise nutufööni ees. 1-toll on hetkel
on-parr, 1 1/3 tolli (või 4/3 tolli) eelis on suht olematu
(eriti f3.5-f5.6 kitiklaasiga). Poolekaadriline juba nagu
mõikaks kuid täiekaadriline on esimene kus eelis on juba
väga reaalselt tuntav ja väga tõenäoliselt jääb väga
reaalselt tuntavaks vähemalt mõneks aastaks.

MetsJeesus kirjutas:

Kaugele ON näha et hetkel räägitakse täiskaadersensorist,
täiskaadersensorist, veelkord täiskaadersensorist.
Vahelduseks ka keskformaadisensorist. Miks? Nutuföönid ON
niivõrd head

Jajah, ma just kraamisin nutufööni jutu kõrvale välja 10a vana Pana LX3-e, puhusin tolmu pealt ära, tegin paar pilt – ja siis prooviks ka iPhone 8-ga millel pidavat olema “niivõrd hea” kaamera. Ülla-ülla, too LX3 on ajaproovile vastu pannud ja ma eelistaks teda ikka veel teatud olukordades…


petslane

Aitähh Petslasele et viitsisid teha praktilist kodutööd! Siitpoolt algatuseks pisut Puhast Matemaatikat:
LX3 sensor on 1/1.63 tolli (46.24 mm2), klaas seal ees on 24mm ekvivalendis f2.0; 60mm ekvivalenti zuumitult f2.8.
I-föön 8 sensor on 1/3 tolli (17.30 mm2), klaas 28mm ekvivalendil f1.8; 56mm ekvivalendil f2.8.

Sensorite pindala on 1,42 stoppi Pana kasuks, ava on laias nurgas 0,25 stoppi I-Fööni kasuks, kitsamas otsas võrdne. Seega on Pana valgustundelisuse teoreetiline eelis I-Fööni ees laiemas otsas 1,17 stoppi, kitsamas otsas 1.42 stoppi. Isegi kui kanda kõikide sensoriarendus- ja softitrikkide ning vähema elementidega fixklaasi kontole stopi täiendavat tundelisust, on Panal siiski veel kuni pool stoppi eelist. I-fööni ees…

Paraku on i-Föön 8 hetkel moblakaamerate kategoorias suht hall keskpära – Huia-Weia viis oma P20-ga lati uuele tasemele (kuhu nt Nõu-Kiia oma VIIE kaameraga krabinkribin järgi kablutab) ning enda võrdlused on tehtud justnimelt HuiaWeia lati levelilt!

Lõpuks PALVE Petslasele – kui vähegi võimalik siis riputa kuhugi mõned shootout-pildid – tänavakanjon kontrastses keskpäevapäikeses, tume hoone heledate pilvedega taeva taustal, öine vanalinn, portreefoto jpm. Mõtteid saab kaameraföönide reviewdest.
Suht kõhutunde pealt SPEKULEERIN – Päevavalgel ja dünaamikas teeb I-Föön panale ära nii et tolmab, hämaras ja 56-60 mm peal näitab Pana aga I-Föönile et vanaisa on kohati veel vinks-vonks-vormis…

PS. Kui võrrelda 2008.a. suht kobakat, 265g kaaluvat ning suht monofunktsionaalset LX3-e ja pildi poolest suht ekvivalentklassis olevat 2017.a. siledatsaledat, 148g kaaluvat ja väga-väga-multifuntsionaalset I-Fööni siis areng ON tegel suht MEELETU. Paraku jahh – seesama areng on toimunud kategoorias nutuföön…

(mihk kirjutab): LX3 objektiivil on selgelt kirjas 1:2,0-2,8/5,1-12,8. Laiemas otsas fookuskaugus 5,1mm ja suhteline ava 2,0. Kui nüüd “puhtast matemaatikast” rääkida, siis esitatud väide, et /klaas seal ees on 24mm ekvivalendis f2.0/ on lihtsalt vale. 35mm ehk täiskaadri ekvivalendile taandades tuleb taandada ikka mõlemad, nii fookuskaugus kui ka ava. Ja siis pärast rehkendust vaata, mis kirbukaka nutufööni uhkest 1,8 avast järele jääb. Lohutuseks ainult niipalju, et isegi 1-tollise sensoriga kaamera puhul jääb reklaamitavast 1,8-st avast 35mm-le taandades järele ekvivalentne ava kõigest 4,9.

(mihk kirjutab): No näed siis, nututelefoni ekvivalentset suhtelist ava välja arvutada küll ei tahtnud, aga tunnistad, et paljukiidetud nutufööni pildimasina puhul pole DoF-i praktiliselt olemas. No kuidas nutuföön olematu DoF-iga juba poolekaadrilistele ja varsti täiskaadrilistele kanna peale astub ? Et progeme DoF-i jaoks äpi ja ongi õnn õuel ?
“AVA teisendadatakse täiskaader-ekvivalendile siis ja ainult siis kui teemaks DoF ja bokehh.” - on see tsitaat MetsJeesuse enda piiblikoolist ? Tegelikult oledki ju sunnitud tunnistama, et mida suurem sensor (ja kaasnevalt suurem optika), seda parem pilt tuleb. Kas täiskaadersensoriga nutufõõn oleks unistuste tipp ? Või on unistuste tipp nutuföön, mille tagaküljel on 10 pisikest kaamerat ?