(J): MIlline kaamera osta loodusfotode jaoks kasutatuna

(em kirjutab): henry kirjutas:

Enamusele piisab ka mobiiliga pildistamisest, paljudele
poolkaadrist aga paljud on ka jõudnud arengus sinna maani, et
vajavad täiskaadrit, selle peab ise ära tunnetama. Kui su
põhi eesmärk on võimalikult kaugelt pildistada, siis võidki
poolekaadrilise juurde jääda.

Ah et kaadri suurus näitab enda arengut. Nüüd ma mõistan neid täiskaadrimehi, kes poolkaadrit eimilleskski peavad, peab oma “arengut” välja näitama ju. Samas kaadri suuruses on veel arenguruumi ju, täiskaader pole maksimum võimalik, nii et nendel täiskaadrimeestel veel arenguruumi on. :smiley:

(JV kirjutab): Looduse, lindude loomade pildistamiseks valiks esmalt objektiivi ja siis sellele kaamera, mis töötab.
Olen sellega kokku puutunud, et ostan kaamera ja siis jääb pildistamine just objektiivi taha - manuaalset teleobjektiivi ei soovita.
Kaamera juures tuleb kasuks, kui on hea võimekus ka hämaras teravustada - faasi või kontrastteravustamine, risttüüpi teravustamine jne.

(AV kirjutab): Kui ntx loodust pildistada põhiliselt enda jaoks ja nõuded toodangule pole ülearu kõrged siis praegusel ajal obje puudumise taha küll ei peaks innukas alustaja takerduma. Mingi papp muidugi peab olema. Näiteks sigma 60-600 praegu kanis kiidetakse.
A mis puutub manuaaltorusi siis- minuvanustel on seegi kogemus- kuna siis muud saada polnudki. Kujutan ette et ntx põdra teeks manuaalfookusega ära küll.

(em kirjutab): Manuaalteravustamise õnnestumine sõltub ka valgusest ja kaamerast. Pimedas on niikuinii halb teravustada, pimeda ja kehva pildiotsijaga kaameraga on iga ilmaga kehv teravustada. Pika objektiiviga liikuvat objekti raske iga kaameraga ja valgusega. Üldiselt ei soovita. Kui ikka ühel päeval on õnne näha looma, mida väga harva kohtad ja manuaalse teravustamisega head pilti kätte ei saa, siis ei jõua end
ära kiruda pärast- nähtud-tehtud. :slight_smile:

AV kirjutas:

Kui ntx loodust pildistada põhiliselt enda jaoks ja nõuded
toodangule pole ülearu kõrged siis praegusel ajal obje
puudumise taha küll ei peaks innukas alustaja takerduma. Mingi
papp muidugi peab olema. Näiteks sigma 60-600 praegu kanis
kiidetakse.

Sigma 60-600 ei ole selline objektiiv, mida “mingi papiga” saab. Sigma 100-300 ehk kõlbaks sinna kategooriasse.

(mihk kirjutab): Arvestades kui palju on Sony raha, teadust ja aega sensorite arendusse ja nende tootmise tehnoloogiasse sisse pannud, on selline käitumine igati ootuspärane. Nende kõige uuem-moodsam sensoritehas seisis käivitumise ja ca aastase töötamise järel Jaapani 2016 maavärina tõttu pea pool aastat. Karm värk.

(mihk kirjutab): Paraku on hind ja kvaliteet omavahel seotud, ei saa sellest kuidagi üle ega ümber. Nii hinnatase kui ka soovitav kvaliteeditase on puhtalt tegija enda valik, vähemalt amatööri puhul. Ei oma ise digi-täiskaadrit, aga loodan vast aasta jooksul soetada. Eelkõige vähese valgusega olukordadele mõeldes.

(AV kirjutab): Pimedas teravustamisel võib ju LCD-d ja luupi kasutada. Abiks ikka. Ja muidugi oleksMF toru täna hädaabivahend. Kui pappi ikka põle aga hirmsasti põdrapilti tahaks. Muidugi, ega piiiikad vanakooli MF teletorudki Ebays teab mis odavad pole.

(em kirjutab): Poolkaadriga põdra jms pildistamiseks peaks 300 mm-st iga kell pikkust jaguma. Kui raha vähe, kasvõi Tair-3. :slight_smile:

(em kirjutab): Ja Tair-3 joonistab kvaliteetsema pildi kui odavama otsa 75-300-d jms.

(mihk kirjutab): Tänases päevas teeb staadioni parima pildi vast ikka 400-2,8GM A9 või A7III ees. Või mullused Canoni uued 400-2,8 v 600-4,0 kui neile oodatav uuema sensoriga kere taha tuleb. Või ca 4 aasta taguste Nikon-i pikkade torudega. Ei ole lootagi, et staadioni servas jahti pidavad kutselised fotokütid M4/3 Oly-le üle läheksid. Füüsikaseadustest ei saa üle ega ümber. Parem hoia oma miljon dollarit alles.

(AV kirjutab): Võimalik et vana vene fix odavsuumist paremini joonistab. Iseasi kas juunior ilma abistava käeta oskab seda adapterdada ja kasutada. Lumehelbekesed ei saa ülilainurkagi MF variandis pruugitud, samas foorumiski noid nähtud kel manuaallainurkse mainimine näo krimpsu kisub.

(Sulev kirjutab): Telefoniäri hakkab ka läbi saama, MetsJeesuse ärike looja minema: http://forte.delfi.ee/news/digi/nutitelefonitootjate-aeg-on-labi-saamas-ka-samsung-teatas-kehvadest-majandustulemustest?id=85201139

(JV kirjutab): tänapäeva 75-300 on juba teravamad, kui see Tair ja fookuse tabamise kiirus sõltub lisaks objektiivile ka palju kaamera võimekusest. (Näiteks kui mu Canon 60d ei saanud hakkama, siis Canon 7D-le oli see kerge ülesanne.)

(em kirjutab): No loomulikult 75-300-sid jms on saada erinevate hindade ja kvaliteetidega, ma rääkisin samas hinnaklassis olevatest. Ei mäleta mis tähistusega see täpselt oli, aga mingi odav 75 (või oli see 70)-300 oli kunagi, mis maksis isegi veidi rohkem kui Tair, aga pildi kvaliteedis ja ka valgusjõus jäi alla.

(tom2 kirjutab): Ja veel kõige olulisemaks tuleb põtrade pildistamisel tunnistada lennukipileteid. Kui Eestis terve metsloom inimest märgates harilikult kaob nagu rakett, siis Kanadas või USA-s metsloomad eriti ei karda inimest. Ma ei tea, millest see tuleb, võib-olla on indiaanlased loomadega pikka aega sõbralikumalt koos elanud kui eurooplased. Igatahes kitsele, hirvele või julguse korral ka põdrale, piisonile või karule (grislikaru jätaks siiski rahule) väga lähedale pääsemine ei nõua erilist pingutust.
Päris katsuda pole õnnestunud ja pole püüdnudki, aga 3-10 m kaugusele metsloomast pääseb tihti küll ja auto lasevad veel lähemale kui jalgsi kõndiva inimese. Objektiivi nö suur silm muudab mõned loomad siiski rahutuks.
Et siis unustage ära 500mm objektiiviga põtrade pildistamine, lennukipiletitest ja 16-35mm objektiivist piisab. :slight_smile:

(em kirjutab): Ja-jah, ja kalameestel soovita kalakasvandusse minna kala püüdma, õnge pole vaja ja kalu saab palju. :slight_smile:

(AV kirjutab): Ja-jah:) Selle loogika järgi võiks ju samahästi koplis veiseid pildistada. Yellowstones või Evergladesis jne. on jänkid lihtsalt loomad ära rikkunud ja õige fotojahimees taoliste pildistamist suurt ei hinda. Küll ka meil iga loom kes iga jumala päev puutuks kokku tuhande lolli aga võrdlemisi ohutu turistiga õpiks neid pikapeale lihtsalt ignoreerima. Nagu meil Veskimetsa elukad. Neid hulle kes suurt looma lainurgaga pildistama ronivad saab usas ikka aegajalt otsa ka.

(tom2 kirjutab): AV kirjutas:

Küll ka meil iga loom kes iga jumala päev puutuks kokku tuhande lolli aga võrdlemisi ohutu turistiga õpiks
neid pikapeale lihtsalt ignoreerima. Nagu meil Veskimetsa elukad.

1 km2 suurust loomaaeda Kanada või USA rahvusparkidega võrrelda ei ole kohane.
Võtame kasvõi Denali rahvuspargi, mille pindala on üle poole Eesti pindalast ja kus käib aastas ca 700 000 inimest, keskmiselt ollakse vast 2-3 päeva. St korraga on seal ehk ca 5000 inimest. Kujuta nüüd ette, et Eestis oleks 10 000 inimest. Kas varsti oleks kõik loomad rikutud, sest näevad iga päev tuhandet lolli inimest?
Ei pea ka tingimata ainult rahvusparkide piiridesse jääma. Enamasti on ümbruses veelgi suuremad inimtühjad alad. Ja isegi rahvusparkides on väga palju inimesest puutumata loodust, kui vähegi viitsid eemalduda hallist turistide massist.
Hõreda taimestikuga piirkondades jääb pinnas peale lume sulamist talvise külmakerke tõttu kohevaks ja jäljed on väga hästi nähtavad. Mõnikord võib veel suve lõpupoole nädalate kaupa niimoodi ringi liikuda, et ei kohta ühtegi inimest, ei näe ühtegi inimese jälge ega mingit märki tsivilisatsioonist ja vähemalt nooremate loomade jaoks, keda kohtad, oled tõenäoliselt esimene inimene, keda nad näevad.

Kalapüügist rääkides - ma ei usu, et väga paljust ilma jääd, kui mõne mägijõe ääres käega lõhet veest välja viskad, võrreldes sellega, kui võsastunud ja porise kaldaga Emajõe ääres pool päeva sääski söötes paari parasiite täis haugi püüad. :slight_smile:

(enn kirjutab): Kindlast on ka Kaljumäestikus palju haaravamaid vaateid kui Haanja kõrgustikul, aga Munamäest tehakse ikka pilte edasi…

[%sig%]

Eestis on ulukite arvukus inimese poolt kontrollitud, s.t. jahimeeste teha. Kümnete loomapõlvede vältel on nende inimesekartus aina süvenenud ning lausa geenides järeltulijate jaoks.
Kuid algsest küsimusest on saanud jututuba ning nüüd on lausa sportlik huvi- kas peab aasta lõpuni vastu?