(J): MIlline kaamera osta loodusfotode jaoks kasutatuna

(enn kirjutab): Pandres kirjutas:

Nikoni ette leiad suht soodsalt kasutatud Sigma või Tamron
150-600 ja saad põdra pildi peale küll ja isegi enam-vähem
teravalt. Mis sa Sony ette keerad selleks otstarbeks?

Tamron 150-600mm on nii Nikoni, Canoni kui ka Sony tagumikuga…

[%sig%]

(tom2 kirjutab): Mihk kirjutas:

Nii Nikon-i Z- seeria kui Canoni R-seeria aparaatidel pead samuti hakkama adapteritega mässama

Ei ole adapteriga mingit mässamist. Paned adapteri kaamera ette ja võid ette kujutada, et kaameral ongi lihtsalt pikem objektiivikinnitus. EF -> RF Adapter annab vajadusel hoopis võimalusi juurde (rõngas ava või millegi muu seadmiseks, filtripesa).

uute bajonettide tuleku tõttu hakkab vanade objede turg mõne aja pärast üle ajama ja hinnad langevad oluliselt.

Hea objektiiv on ka aastakümneid hiljem väärtuslik ja vilets objektiiv maksab järelturul ikka vähe. Isegi valgusjõulised FD objektiivid maksavad endiselt üsna palju, seda vaatamata autofookuse puudumisele ja piiratud kasutusvõimalusele uute kaamerate ees. Mõni pime kolmanda tootja zoom maksab Ebays $1.99 ja ikka keegi ei taha.

Kogu see vahepealne poolkaadri värk tekkis ju lihtsalt asjaolust, et täiskaadri sensorite tootmine oli ebamõistlikult kallis

Kas poolkaadri filmikaamerad tekkisid ka kallite sensorite tõttu? :slight_smile:
Kui poolkaadri filmikaamera kaadrist saab seda praegu sisse skaneerides tõepoolet vähem infot kätte kui sama kadreeringuga täiskaadrikaamera fotost, siis mis reaalne vahe on näiteks 24 MPix poolkaadrikaamera ja 24 MPix täiskaadrikaamera fotol, kui jätta kõrvale hämaras väiksem ISO müra ja erinev teravusulatus (mis mõnel puhul võib hoopis poolkaadrikaamera eeliseks olla)? Uus ja hea sensoriga poolkaadrikaamera teeb hea objektiiviga mõnes mõttes paremat pilti, kui mõni vanem täiskaadrikaamera.

(Pandres kirjutab): Nii piinlik, ongi. Sony versioon on küll vist ilma VC-ta, vähemalt G2 puhul, mis võib tähendada väiksemat stabika efektiivsust, aga kas see praktikas midagi loeb, on iseasi muidugi.

enn kirjutas:

Tamron 150-600mm on nii Nikoni, Canoni kui ka Sony
tagumikuga…

(Pandres kirjutab): jälle õigus.

(vabatahtetu kirjutab): Aga kas sa võtad nende(kes ütlevad, et ei saa poolkaadriga pildistatud) argumente tõsiselt, või milline on sinu enda arvamus?

(J kirjutab): Tegelt ma olen küsimuse esitades teinud ühe väikse vea.
Nimelt oleks ma pidanud küsima ,et milline kaamera on oma hinda rohkem väärt.
Selles oleme selgusele saanud ,et d750 on parem kaamera,aga küsimus oleks hoopis selles ,et milline nikonist oleks oma hinda rohkem väärt.Arvestades seda ,et kasutaud d750 saab umbes 900 euriga ja d610 peaks saama 600 eest kätte.Kas see 300 eurot vahet öigustab end vöi on parem valik vötta 610 ja investeerida see 300 eurot parema objektiivi jaoks.

(AV kirjutab): No sedasi läheb väga abstraktseks. Kas miski on parem või pahem kui miski muu… nojaa.Kui 750 on kallim ju ikka milleski ka parem. Neid peensusi võid veebist ise otsida ja võrrelda.Kas nüansid mida esimesel on ja teisel võibolla ei ole on konkreetselt sinule reaalses pildistamisprotsessis olulised või mitte- jumal seda teab.Minul D610-ne kasutajakogemus ka puudub. Mina seda kolmesadat ei haletseks ja võtaks 750-ne. saad ikka seda mille eest maksad.

Kas kuludel ja investeeringul suudad vahet teha?
Eesti rahvast on valitsus õpetanud roppu raiskavat kulu investeeringuks nimetama.

J kirjutas:

tömbaks seda ringi natukene väiksemaks ja jätaks 3 tk
söelale.
D750
D610
A7II

Ma natuke valaks õli tulle:
Sony RX10 on algajale looduspiltnikule väga arvestatav variant.
Pimedas jääb küll täis- ja poolkaadritele veidike alla.
Aga kust sa muidu normaalse hinnaga sellise teleobjektiivi saad, et võid põdra asemel põdra ninasõõrmeid pildistada?
Kusjuures veel väga terava ja suure valgusjõuga tele…
(Ka Panasonicul on sarnane kaamera olemas, veidi odavam ja lahjem)


petslane

(mihk kirjutab): Adapteritega toimetamise muret nimetas AV.

Vana objektiiv võib olla igati tubli, aga 30…40+ Mpx sensor võib mitmetel juhtudel tahta oma võimete näitamiseks suurema eraldusvõimega objektiivi. Kiire autofookuse võimaluse puudumine on väga suurele osale harrastajatest kui sõit käsikastiga autoga.

Poolkaadri filmiga kaamerad (kinokaadriga) andsid VÄIKSUSE eelise, olid väiksemad, objed ka väiksemad. Ja sai ühele filmile poole rohkem kaadreid teha. 10x15cm piltide printimiseks kõlbas igati. Slaidiks justkui ei kasutatud. Samas oli ka laifilm, ikka kvaliteedi pärast.

Tänane uus peeglita täiskaaderkaamera on praktiliselt samade gabariitidega kui peegliga poolkaaderkaamera, väiksuse eelis on täiesti ära kadunud.
Nii lihtne see areng ongi olnud.
Sensori suuruse mõju - mõtle ise, võta filmiajastust. Spioonikaamera, tavaline 35mm kaamera ja laiformaatkaamera. Emulsioon filmil oli enam-vähem sama (sama ISO-ga filmil), aga piltide kvaliteet erinev. Või “videost” - 8mm film, 16mm film, tavaline kinofilm, laiformaat film (vanasti oli ainult Kosmose kinos).

(mihk kirjutab): Nüüd tekitasid küll paraja segaduse. Samas RX10 seeria puhul on see suur-suur võlu, et objektiiviostud jäävad tulevikku, st. aega, mil nullist alustaja loodusfotograaf enam väga algaja pole ja on ise aru saanud, millist kaamerasüsteemi ja milliste objektiivide komplekti tegelikult vajab. Ja ka osta jõuab. Ja metsas-looduses kaasas tassida viitsib.

(Sulev kirjutab): Võta kõige odavam, mis sinu vajaduse ära katab. Digitehnika areneb kiiresti, sinna pole mõtet hiigelsummasid sisse tampida, paari aasta pärast on nagunii uued ja veel paremad kaamerad saadaval.

(henry kirjutab): Aga milleks kasutatud vana kaamera kui sama raha eest saad uue kaameraga põdra kõrva karvu üles lugeda. Sensori suurus ei pidada oluline olema.
https://www.dpreview.com/products/canon/compacts/canon_sx70hs

(tom2 kirjutab): Mihk kirjutas:

Vana objektiiv võib olla igati tubli, aga 30…40+ Mpx sensor võib mitmetel juhtudel
tahta oma võimete näitamiseks suurema eraldusvõimega objektiivi.

Ei taha eriti. Ma pole märganud, et mõni mu Canoni objektiiv oleks 50 MPix sensoriga EOS 5Ds R kaamera ees oluliselt halvem kui 20 MPix sensoriga EOS 1DX Mark II kaamera ees.
Uued poolkaadrikaamerad saavad ka ilusti vanemate objektiividega hakkama, kuigi piksel on veelgi väiksem kui EOS 5DS R kaameral.

Filmi puhul ma saan täiesti aru, et suurem formaat kannab sama tüüpi filmi puhul rohkem infot, aga sama MPix arvuga täiskaadrikaamera ja poolkaadrikaamera puhul alati ei saa. :slight_smile:

henry kirjutas:

Aga milleks kasutatud vana kaamera kui sama raha eest saad uue
kaameraga põdra kõrva karvu üles lugeda. Sensori suurus ei
pidada oluline olema.
https://www.dpreview.com/products/canon/compacts/canon_sx70hs

Kui hakata Sony või Panasonicu 1 tollist sensorit võrdlema mainitud 1/2.3 sensoriga, mille pindala on umbes 5 korda väiksem, siis kuskil tuleb väikeste sensorite võimekuse piir järsult ette.
Loomulikult on küsimus, mille jaoks ja mis on kasutaja ootused? Aga ma oletan, et tõsimeelse algaja looduspiltniku ootused on kõrgemad, kui too Canon võimaldab…
Vt ka https://en.m.wikipedia.org/wiki/Image_sensor_format


petslane

(henry kirjutab): minu postitus oli irooniline, kui aru ei saanud:)

(henry kirjutab): kui 300€ on probleemiks, siis jah, pigem pane see optikasse

Filmi puhul ma saan täiesti aru, et suurem formaat kannab sama tüüpi filmi puhul rohkem infot,
aga sama MPix arvuga täiskaadrikaamera ja poolkaadrikaamera puhul alati ei saa. :slight_smile:

Filmiajastul andis suurem lätakas filmi rohkem detailsust/informatsiooni, ISO tundlikkus oli 8mm filmikaadril ja täiskaadril sama. OK, suurema kaadri jaoks kannatas natuke väiksema südamevaluga võtta kõrgema ISOga = teralisema filmi.

Digiajastul annab suurem sensor = suurem päikesepaneel rohkem ISO-valgustundlikkust – nt seesama 26Mpix võib olla nii poolkaader- kui ka täiskaaderformaadis kuid täiskaaderformaadis on mürasus madalam, st. sama mürase pildi jaoks võib ISO suht rusikareeglina 1,5 stoppi kõrgemaks keerata.

Siit tulenevalt on suure mögapixliarvuga poolekaadriline digisensor olemuselt digitaalne telekornverter ja sobib kõigile neile kel vaja lähemale saada – kas teletoru või makroobiga, vahet pole.

Enda 1. soovitus oleks A7RII, siis d750, siis d610.

d610 OLULISED puudused:

  • Fixekraan – kui tahad mutukt-putukat-seent-õit pildistada siis viskad ennast kõhuli. Kas maas on muda, pori, oksad, käbid – vahet ei ole!
  • Sitem autofookus (vähem punkte, kehvem tundlikkus).

Üldiselt tasub kohe algul keresse pisut rohkem pappi panna sest seda hiljem upgradeda on suht klli$$$. Objektiivi ostu saab alati nõks edasi lükata kuid kere kas on või ei ole ja kui on siis teiseks muundamine eeldab uue kere ostmist ja olemasoleva mahamüümist (või otsust jätta varukereks mis iseenesest EI ole üldse vale otsus kuid ON suht kalli$$$)…

Fototehnikal on üldjuhul hinna/pildi/kasutatavuse suhe vähemasti järelturul suht filigraanselt paigas ning soodsa hinnaga asjadel on mõni Kompromissikoht. Nii-Konnal on suht rämedalt alahinnatud nt d800. Kaamera ei ole paha kuid d800e / d810 on lihtsalt tuntava tüki paremad…

Fototehnika hinnadünaamika – senikaua kui asi on pildivõimeline seni mak$$ab see ka mingit raha, kui turule tulevad oluliselt paremad asjad (kas pildi, kasutatavuse või mõlemas kategoorias), korrigeeruvad ka järelturu-hinnad.

Aga siiski erimeelt et " nagunii uued ja veel paremad kaamerad ". M6ttetu! Hea foto saamiseks v6ib piisata “vähemn6udulikust” kaamerast. Et paneks hoopis r6hku sisule ja muudele oskustele. Tööriistade üle hädaldamine on lihtsalt egotrip.