(jfk): Nikoni Z bajonett

AF-ga on ilmselt nagu Canonil EF torud M-u ees. Toimib sama sitasti, nagu originaal M-ga, aga see on sensoris kinni. Eeldame, et Z saab Sony sensori, näiteks A9 sensori, siis, miks peaks midagi puusse minema.
Kropi jutust ei saa aru. Ilmselt sa pole hübriidimaailmaga eriti kursis.

(jfk kirjutab): Kas siis tõepoolest adapteriga töötab kõik veatult,puuduvad valguskaod ja objektiivi fookuskaugus jääb samaks? Ehk siis 24mm objektiiv jääb peale adapteri vahele panemist ikka 24mm objektiivks?

(AV kirjutab): Eks ta on nagu makro-vaherõngas. Viimastega küll on, et pikk rodu vaherõngaid lõpuks teeb pildi ümmarguseks. Adapteriga seda ei juhtu-pole nii pikk.
Kui Nikon tooks turgu F- bajonetiga ütleme D6-e peeglituna, võiks mingit müügiedu loota, trugida valmis täitsa uue kinnitusega sihuke asi- see on ikka vist surnult sündinud laps.Sony edumaa on juba klaaside osas üüratu, mille ime pärast peaks keski ostma Sonyga sarnases hinnaskaalas juraka millele objektiivegi pole. Peale miski kit-i junni vast. Mis imeomadused sel Nikonil peaks olema, et üldse ostetaks?

(Roland kirjutab): Imeomadusi ei peagi olema. Piisab lihtsalt originaaladapteri ja -torude parimast tarkvaralisest-riistvaralisest sobivusest uue kerega. Võtame Sony kere ja Canoni torude näite - teravustamiskiirused on eri torudel Sony kere ees erinevad, silmapõhist AF-i muu tootja toruga ei saa. Ja nendest põhjustest juba piisab, et selline kooslus oleks elukutselise jaoks tüütu.

(Sulev kirjutab): Adapter lisab täiendava lõtkukoha, mistõttu on objektiivi sensoritasapinnaga täpselt risti hoidmine raskem (see probleem võib selgemalt avalduda teletorudega).
Adapter lisab ühe elektriliste kontaktide koha, mis võib põhjustada kehvemat elektrilist ühendust, seda nii võimliku adapteri kontaktide määrdumise või oksüdeerumise tõttu kui ka lihtsalt seetõttu, et survekontaktide elektriline takistus erineb pideva juhi elektrilisest takistusest.
Valgusjõu ja fookuskauguse muutus peaks mõistlike tootmise mõõdutolerantsidega tehtud adapteri puhul olema praktiliselt märkamatu, aga nagu vidinate üksteise otsa ladumisel ikka, summeeruvad tolerantsid (lisaks ka täiendav lõtk) ja asjaolude kokkulangemisel võivad valgusjõud ja fookuskaugus ilma adapterita kasutusega võrreldes õige pisut muutuda küll. Samas võib asjaolude kokkulangemisel adapter just ära korrigeerida objektiivi ja kere tolerantside liitumise.

(tom2 kirjutab): Jätke nüüd tondijutud adapteri teemal. Canon EOS M seeria kerede ees EF ja EF-S objektiivide kasutamiseks on ka vaja adapterit. Originaaladapterit ei märka kasutamise käigus küll kuidagi. Noname adapterid jah logisevad ja võivad mitte ühendust anda.

Neile, kes adapterit kardavad, võib Nikon teha erimudeli, mille külge on adapter kinni liimitud. :slight_smile: Kuidagi on ju vaja õhukesele kerele paksust lisada, et objektiiv sensorist õigele kaugusele jääks.

Igal juhul on parem õhuke kere, mille ette saab vahetult kinnitada uusi väikese töökaugusega objektiive ja adapteri abil vanu objektiive.

(AV kirjutab): Too tulevane olla vist ikka pro-klassi kaamera. No kuitahes edumeelne iganes see ehk ka kunagi tulev adapter ka saab, ega ikka hakka pikatorumehed olümpiastaadionite ees mingi adapteriga mässama küll. Kui sul ikka on kotis 2,8/400 siis tahad tost viimast väla pigistada, mitte adapteriga nökerdada. Kere õhukesesus või paarsada grammi väiksem kaal pole ka pro jaoks ostuargument.

Tundub et 21. sajand hakkab mingi ringiga ka Japsumaale kohale jõudma või hakkavad Sony müüginumbrid mingisse närvikeskusesse vaikselt sisse immitsema et lõpuks ka Nikon ja Canon on hakanud oma inseneribüroodest üle üüratu aja ka reaalset innovatsiooni välja pitsitama. Kestvad ja ekstaatilised ovatsimendid ja aploditsioonid.

AV-taolistele kergelt kibestunud “pro”-dele siin aga soovitus ära vaadata üks kergelt ületöötanud valguse-ja-varju-maagikutele suunitletud õppe-video.
https://www.youtube.com/watch?v=PYqJOutmMGA

Seejärel aga üritada aru saada et:

  • Innovatsioon ON kõikidel IT-aladel ning – võimatu ja uskumatu – KA digifotograafias. Aeglane vaevaline kuid ON.
  • Innovatsiooni praktilised kaasnähud on VASTIKUD – selleks et püsida püünel on vaja:
    • Aeg-ajalt klõbistada pisut oma tengel-pungelit ja – nii kord kümne aasta jooksul muretseda pisut uut tehnikat.
    • ooo seda üüratut õudust – ÕPPIDA sellesamuse tehnika kasutamine selgeks. Või kasvõi sellesamuse tehnika (nt nuffli) laadiminegi (isegi see tundub olema siin hapnenud konnatiigis pisut ülemõistuslikult ülejõu käiv üritus kuid proovime-proovime-proovime, äkki ikka õnnestub).

PS. Alati võib muidugi võtta oma oma tehnoloogiline relikt kaasa ja lasta ta tahti – lähima ohtlike-tehnoloogiajäätmete-sorteerimis-jaama-toksiliste-jäätmete-konteineri tööpiirkonnas. Maa on sulle tänulik…

(jfk kirjutab): Tulevasel Nikoni täiskaader hübriidil saavad objektiivid olema täpselt sama rasked ja suured nagu täiskaader peegelkaamera objektiivid.Seega mingit kaalu ega gabariidi võitu ei tule.
Hübriidi kere on peegelkaamerast kergem mitte rohkem kui 100 grammi.(kõik sõltub mudelist,võrdlesin Nikon D610 ja Sony A7III kerede kaale) Nikon D610 kaalub 757g ja Sony A7III kaalub 650 grammi.
Suurim erinevus saab olema gabariitides-hübriid on väiksem kuid mitte oluliselt kergem.
Seega mingit suurt vahet täiskaader hübriidi ja täiskaader peegelkaamera vahel ei ole.
Seega hübriid on puhtalt üle haibitud toode,kus uue hübriidi omanikud tunnevad boonust või teatavat võidu joovastust mida tegelikult ei ole olemas.

Mind ausaltöeldes ei huvita (eriti) kui raske ja kobakas on mu kaamera, ainus mis mind tõega huvitab on see kuidas sensor ja protsessor vastujalutanud footonid bittideks-baitideks transleerib.
Hübriidis, nagu ka nutifonis näen ma sensori-protsessori tulemust KOHE (ja saan vajadusel sätungeid korrigeerida), laperdava peegliga reliktil seda võimalust ei ole ja suht suure tõenäosusega ka ei tule…

Teine asi mis mind suht kõvasti kotib on kaamera töökindlus. Hübriidi mehhaanikapool on ülimalt lihtne, peegliga reliiktis peavad põhisensor, fookussensor, mattklaas ja 2 hingitsevat peeglikest olema optiliselt ühel joonel. Mõnikord isegi on, sageli aga ei ole ning ühel joonel on hoopis tagafookus koos eesfookuse ja jumal-teab-kus-fookusega. Pole palju lisada et nende Toredate Tegelinskite selleltsamuselt joonelt minemapeletamise teenus on kurikalli$$$, hübriidiga seda probleemi ei ole.

Last-but-not-the-least – kehtib vana reegel et kõik mis on lihtsam on ka odavam ehk ilmselgelt on hübriidkaameratel hinnas oluliselt rohkem — kuids-nd-viisakalt-öelda – kauplemisruumi, kui seda on ülikeeruka ja üliõrna mehhaanikaga peeglikolakates…

PS.

Tulevasel Nikoni täiskaader hübriidil saavad objektiivid olema täpselt sama rasked ja suured
nagu täiskaader peegelkaamera objektiivid
Vähemasti Sony näitel on lühema otsa objektiivid ilmselgelt oluliselt kompaktsemad kui peegelkaamera lühema otsa klaas.

(AV kirjutab): Oh, jah. Vot nüüd pani Metsaline mu paika. Nutan ja häbenen, relikt kes julgeb peegliga kolistada:) Natuke lohutab et- pole veel päris üksi. Ometi katsuks mõne aja veel peegli kolistamisega venitada. Mis teha, praegu puine pea ei mõika mil moel ma nuhvlit nühkides või pildiaknast televiisorit jõllitades kümme korda kuulsamaks staarpiltnikuks võiks saada.

(jfk kirjutab): Kui hübriidkaamera oleks tõesti niivõrd kõva sõna siis oleks Canon ja Nikon juba ammu hübriidkaamerate tootmise peale läinud.Tõsi, kompaktkaamera võimekusega hübriide nad mõlemad ju toodavad, kuid paraku need ei ole saavunud mingit populaarsust.

(jfk kirjutab): Nikonil ja Canonil on raske ülesanne.Ma ei pea silmas seda et nad äkki ei oska väga head hüriidi teha, vaid pean silmas seda et nad ei saa uue hübriidi eest küsida rohkem kui 2000 euri.Hetkel Canon 5D IV ja Nikon D850 maksavad 4000 euri.Sisuliselt on vaja samade näitajatega kaamera pressida poole väiksemasse keresse ja küsida poole vähem raha.Kohe kindalt ei ole Nikon ja Canon valmis et nad ei saa õieti mingit korralikku raha küsida uue hübriidi eest.Kas silmus hakkab vaikselt koomale tõmbuma?

(jfk kirjutab): Eelmisele kirjale selgituseks et Nikon ja Canon ei saa uue hübriidi eest küsida rohkem kui 2000 euri sellepärast et hiljuti lasi Sony välja A7III mis maksab ainult 2000 euri.

(enn kirjutab): Huvitav, kuidas sinu loogika põhjal saab Sony küsida A9 eest 4900€ ?
On veel teisi omadusi (peale täiskaadri), mis hinda määravad.

[%sig%]

(jfk kirjutab): PS kirjutas:

See on säästu mudel.

Mis seal nii väga säästu on?

(jfk kirjutab): PS kirjutas:

Võrdle a7R3-e ja a9-ga. On kokku hoitud.

Kõik mittevajalik on välja visatud :smiley:

(jfk kirjutab): Mismõttes aimugi? Mis seal siis nii väga on “rohkem” ?

(jfk kirjutab): PS kirjutas:

https://mirrorlesscomparison.com/preview/sony-a7iii-vs-a7riii/

Nii lihtsat küsimust ei saa kuugeldatud.

Jah kui uurid paberil numbreid ja koma kohti siis vahe on tohutu.Reaalselt on vahe siiski olematu.

(enn kirjutab): Kennedy (jfk) on siin postituses varemgi (06.03.18 18:37) avaldanud paikapanevaid mõtteid adapteri kohta. Nagu adapterit, nii pole ta ka ilmselt elusat hübriidi käes hoidnud…

[%sig%]