(enn kirjutab): Pildi teeb teravamaks ja detailsemaks ikka kõigepealt objektiiv, mitte kaamera. Rendi 18-105 ja vaata, kas 5100-ga lähevad pildid teravamaks võrreldes sinu Tamroniga. Kui ikka ei lähe, siis ei päästa d7200 siin midagi.
Objektiive rendivad Google põhjal ntx nemad
http://operaatorkops.com/tooted/nikon-objektiivid/
Pigem võiksid küll rentida prooviks sealtsamast 35mm/1.8 ja saad 5100-ga märksa teravamad pildid.
[%sig%]
Olen lugenud, et teravus ei sõltu ainult objektiivist, vaid ka sensorist. d7200-l on parem sensor ja seda on Flickri piltidelt näha. Nii on sama objektiiv d7200-l teravam kui d5100-l. Kui ma võtan kehvema 18-105 ja võrdlen seda parema Tamron 17-50 -ga, siis tuleb esimesega kehvem pilt kõigil aparaatidel.
Olen neid objektiive võrrelnud dxomarkis kaameratel nikon d7000 ja d7100. Viimasega on teravamad pildid. Märkusena, et d7000 ja d5100 on sama sensoriga.
(enn kirjutab): No aga siis ostagi D7200 ja anna meile teada, kuidas teravus paranes 
[%sig%]
(Pandres kirjutab): Kui suurelt sa oma pilte tavaliselt vaatad või trükid? d7200 sensoril on 24MPix vs d5100 16MPix, seal on vahe loomulikult, tervelt 50%. Aga ka 16MPix on ju tegelikult rohkem, kui enamike ekraanide peale ära mahub, 4K UHD on pigem nagu 8MPix. Targemad võivad täpsustada, aga kui 16MPix pilt paistab 4K ekraanil ebaterav (näidatuna ekraani suuruselt), siis tuleb ikka objektiivi poole vaadata esimese asjana.
PS kirjutas:
Su jutus on iva, aga kui piirduda ainult sinu sõnastusega,
siis ropp vale. Lihtsalt sensori suuruse muutmine objektiivi
taga ei muuda ei doffi ega bokehhi. Võttekaugust peab ka
muutma, objekt peaks sama suurelt kaadrisse jääma, siis on
sinu kirjutatud teadus õige.
Oh krt küll, ma pean sinuga ka siin tehnilistes küsimustes vaidlema?
Bokehh muidugi sensori suurus otseselt ei mõjuta vaid läätsede konstruktsioon.
Aga teravussügavus sama vaatenurga juures sõltub sensori ja obje mõõtmetest. Väiksem sensor, väiksem absoluutne fookuskaugus, suurem teravussügavus.
–
petslane
(enn kirjutab): Kui inimene tahab endale tuhande euro eest uut kaamerat osta ja talle on puust ja punaseks tehtud, et ainult sellest tal pildid teravaks ei lähe, no las siis ostab. Ärgu ainult enam jahugu oma Flickri ja DxO-ga.
Olen lugenud, et teravus ei sõltu ainult objektiivist, vaid ka sensorist. Õige, ainult kehva objektiiviga ei aita ka sensori vahetus, pilt jääb uduseks ikkagi
[%sig%]
D7xxx seerial ei ole low pass filtrit, seetõttu ongi pilt ehk veidi teravam kui D5xxx. Aga seda kõike hetkel teiste inimeste piltidel, oma piltidel ei pruugi sa vahet märgata juba teiste poolt väljatoodud põhjustel.
(mihk kirjutab): Paljud on siin heatahtlikult soovitanud, et osta tulemuse parandamiseks hakatuseks korralik objektiiv. Sellest kulutusest ei pääse isegi aparaadi vahetamisel. Või vähemalt proovi paar päeva teha testpilte korraliku fiksobjektiiviga. Siis näed, milleks see vana sensor on hea optika taga võimeline. Kui sellise katse oled korralikult ära teinud, siis ei ole Sa enam algaja. Kui saad, kasuta katsetel statiivi ja 2sek viidet, et käevärina mõju täielikult välistada.
(henry kirjutab): //Rikas mees tellib ee-baist $1 maksva IR kaugjuhtimise või $3 maksva juhtmega kaugjuhtimise ja saab klõpsu KOHE tehtud…
a kuhu jääb sinu propageeritav innovaatiline nutifon, kas Nikoneid ei saagi sinihamba kaudu juhtida.
henry kirjutas:
//Rikas mees tellib ee-baist $1 maksva IR kaugjuhtimise või $3
maksva juhtmega kaugjuhtimise ja saab klõpsu KOHE tehtud…a kuhu jääb sinu propageeritav innovaatiline nutifon, kas
Nikoneid ei saagi sinihamba kaudu juhtida.
Tehnoloogilisi igandeid ei saa mobla kaudu kaugjuhtida. Normaalseid fotokaid saab ning kaugjuhtimise äpp on fotoka hinna sees.
Samuti saab mobla või pad-i ekraanilt kaadrit jälgida ja üht-teist sättida. Ja oodata kuni aku kiiresti tühjeneb
–
petslane
(enn kirjutab): Talle on juba 40 korda eespool öeldud, et ostku parem objektiiv. Ei, ta on ikka kindel, et d7200 teeb tema Tamroni pildid palju teravamaks
[%sig%]
(marek kirjutab): nikk-onnile af-s 35mm dx ja 50mm f/1.8g ette ja ylo kukub pikali pildi teravuse peale.
Tere!
Vahepeal on olnud aega mõelda, kas osta Nikon d7200 või d750. Nende kõrval uurisin Fujifilmi XT seeriat. Eriti huvitav tundub uus xt3. Seega MetsJeesuse soovitusel jätan ära peegliga kaamera ostmise ja mõtlen xt3 ostmise peale kui hind langeb, või ootan veel paremat ja soodsama hinnaga isendit. Näib, et peeglita kaamerad pole veel valmis ja neilt tuleb uus kvaliteedi tase. Eriti meeldib, et aparaadi AF teeb alati objektiivi teravaima pildi.
Täiskaader on mulle liiga kallis. Samas poolkaader aparaat annab küllalt hea pildi ja poolkaader sensorid lähevad aina paremaks, nagu ka teised sensorid.
(henry kirjutab): kvaliteedi tõusu saad nautida ikka poolkaadrilt täiskaadrile liikudes
Eriti meeldib, et aparaadi AF teeb alati objektiivi teravaima pildi.
See tähendab, et sensor mõõdab fookust ja valib teravaima võimaluse. Objektiivi kalibreerimist pole vaja. Peegliga kaamera puhul tuleb objektiivi kalibreerimisel erinevate kauguste kompromiss. See tähendab, et lähedale teravustamine, mõne meetri peale teravustamine ja kaugele teravustamine annavad erinevad korrigeerimise numbrid ja nende numbrite vahel tuleb luua kompromiss. Sensori mõõtmise puhul jääb see kompromiss ära. Tuleb alati teravaim pilt.
Nii olen aru saanud.
(marek kirjutab): yllo on põõsajeesuse isa.
No siis ei ole peeglita kaameral palju eeliseid. Ehk vast see, et näeb kohe võtte valgustuse ära kuigi ühes eesikeelses Fuji kaamera kirjelduses teatas omanik nihkest. Tegelik pilt oli teisiti säritatud kui ta seda algselt nägi. Photopoint esitas selle ülevaate.
Proovisin ühte Fuji xt3 raw faili Lightroomis töödelda. Huvitaval kombel teravustamisel Amount üle 40 läheb väga müraseks. Nagu nõukogude aegne mustriline fotopaber. Nikoni failiga saab vähemalt 75 tervustada. Samas on Flickris xt3 pildid Lightroomiga ideaalselt detailsed ja teravad. Kuidas selliseid pilte saada?
PS kirjutas:
Lugesid liiga vanu foorumeid, esimeste hübriidide aegseid.
Vahepeal on sensorid edasi arenenud ja kasutusse tulnud sama
ebatäpne AF süsteem, nagu peegelditel. Ainult kontrasti
põhimõttel mõõtmisega ongi, nagu kirjutasid. Aga nats
aeglane on see täpne süsteem. Kiirema, aga ebatäpsema
faasituvastuse kasutamisel on sama jama. Niipalju on vahet, et
kaamerat ei pea kalibreerima nagu peegelditega, ainult
objektiivi.
Kas mõnel sellist süsteemi pole, kus kiire faasituvastusega liigutatakse asi peaaegu fookusesse ja siis viimane täpne lukustamine käib kontrasti pealt?
Aparaadi protsessor peaks sellega hõlpsasti hakkama saama – väike kaotus kiiruses, suur võit täpsuses. Ja kontrasti järgi teravustamise halvim probleem, ehk edasi-tagasi saagimine jääb praktiliselt ära.
Obje kalibreerimine taolises süsteemis peaks tähendama ainult seda, et kere teab mootori kiirusi ja lõtke. Neid saaks ju ka mõõta automaatselt – teed mõned proovipildid, mille käigus kere kalibreerib vastava obje ära.
Natuke teemast mööda küll juba, aga mul pole au olnud taolise võimekusega kaamerat käes hoida…
–
petslane
(henry kirjutab): Leiutate siin jalgratast, hübriid autofookus seda just tähendabki, et faasituvastusega kiirelt kohale ja siis kontrastiga täpseks. Ainuke kes kontrasti enam ei kasuta on canoni dual-pixel süsteem aga sellel on iga sensori punkt ka ühtlasi autofookuse punkt ja nende hulk ja tihedus tagab juba väga täpse fokusseerimise.
(tom2 kirjutab): Petslane kirjutas:
Kas mõnel sellist süsteemi pole, kus kiire faasituvastusega liigutatakse asi peaaegu
fookusesse ja siis viimane täpne lukustamine käib kontrasti pealt?
Ikka on. Näiteks Canon Hybrid CMOS AF nii töötabki. Üks esimesi kaameraid, millel see kasutusele tuli, oli näiteks EOS M, aga enamik kasutajaid selle autofookusega rahul polnud. Minu arvates teravustab see kaamera korraliku objektiiviga omajagu kiirelt ja liikumatule objektile äärmiselt täpselt. Teravustamise viimane etapp on siiski veidi aeglane ja liikuvaid objekte on seetõttu raske pildistada.