Kas osta Nikon d3xxx või d7xxx Fine tune mõttes

(mihk kirjutab): Paljud on siin heatahtlikult soovitanud, et osta tulemuse parandamiseks hakatuseks korralik objektiiv. Sellest kulutusest ei pääse isegi aparaadi vahetamisel. Või vähemalt proovi paar päeva teha testpilte korraliku fiksobjektiiviga. Siis näed, milleks see vana sensor on hea optika taga võimeline. Kui sellise katse oled korralikult ära teinud, siis ei ole Sa enam algaja. Kui saad, kasuta katsetel statiivi ja 2sek viidet, et käevärina mõju täielikult välistada.

(henry kirjutab): //Rikas mees tellib ee-baist $1 maksva IR kaugjuhtimise või $3 maksva juhtmega kaugjuhtimise ja saab klõpsu KOHE tehtud…

a kuhu jääb sinu propageeritav innovaatiline nutifon, kas Nikoneid ei saagi sinihamba kaudu juhtida.

henry kirjutas:

//Rikas mees tellib ee-baist $1 maksva IR kaugjuhtimise või $3
maksva juhtmega kaugjuhtimise ja saab klõpsu KOHE tehtud…

a kuhu jääb sinu propageeritav innovaatiline nutifon, kas
Nikoneid ei saagi sinihamba kaudu juhtida.

Tehnoloogilisi igandeid ei saa mobla kaudu kaugjuhtida. Normaalseid fotokaid saab ning kaugjuhtimise äpp on fotoka hinna sees.
Samuti saab mobla või pad-i ekraanilt kaadrit jälgida ja üht-teist sättida. Ja oodata kuni aku kiiresti tühjeneb :slight_smile:


petslane

(enn kirjutab): Talle on juba 40 korda eespool öeldud, et ostku parem objektiiv. Ei, ta on ikka kindel, et d7200 teeb tema Tamroni pildid palju teravamaks

[%sig%]

(marek kirjutab): nikk-onnile af-s 35mm dx ja 50mm f/1.8g ette ja ylo kukub pikali pildi teravuse peale.

Tere!
Vahepeal on olnud aega mõelda, kas osta Nikon d7200 või d750. Nende kõrval uurisin Fujifilmi XT seeriat. Eriti huvitav tundub uus xt3. Seega MetsJeesuse soovitusel jätan ära peegliga kaamera ostmise ja mõtlen xt3 ostmise peale kui hind langeb, või ootan veel paremat ja soodsama hinnaga isendit. Näib, et peeglita kaamerad pole veel valmis ja neilt tuleb uus kvaliteedi tase. Eriti meeldib, et aparaadi AF teeb alati objektiivi teravaima pildi.
Täiskaader on mulle liiga kallis. Samas poolkaader aparaat annab küllalt hea pildi ja poolkaader sensorid lähevad aina paremaks, nagu ka teised sensorid.

(henry kirjutab): kvaliteedi tõusu saad nautida ikka poolkaadrilt täiskaadrile liikudes

Eriti meeldib, et aparaadi AF teeb alati objektiivi teravaima pildi.
See tähendab, et sensor mõõdab fookust ja valib teravaima võimaluse. Objektiivi kalibreerimist pole vaja. Peegliga kaamera puhul tuleb objektiivi kalibreerimisel erinevate kauguste kompromiss. See tähendab, et lähedale teravustamine, mõne meetri peale teravustamine ja kaugele teravustamine annavad erinevad korrigeerimise numbrid ja nende numbrite vahel tuleb luua kompromiss. Sensori mõõtmise puhul jääb see kompromiss ära. Tuleb alati teravaim pilt.
Nii olen aru saanud.

(marek kirjutab): yllo on põõsajeesuse isa.

No siis ei ole peeglita kaameral palju eeliseid. Ehk vast see, et näeb kohe võtte valgustuse ära kuigi ühes eesikeelses Fuji kaamera kirjelduses teatas omanik nihkest. Tegelik pilt oli teisiti säritatud kui ta seda algselt nägi. Photopoint esitas selle ülevaate.

Proovisin ühte Fuji xt3 raw faili Lightroomis töödelda. Huvitaval kombel teravustamisel Amount üle 40 läheb väga müraseks. Nagu nõukogude aegne mustriline fotopaber. Nikoni failiga saab vähemalt 75 tervustada. Samas on Flickris xt3 pildid Lightroomiga ideaalselt detailsed ja teravad. Kuidas selliseid pilte saada?

PS kirjutas:

Lugesid liiga vanu foorumeid, esimeste hübriidide aegseid.
Vahepeal on sensorid edasi arenenud ja kasutusse tulnud sama
ebatäpne AF süsteem, nagu peegelditel. Ainult kontrasti
põhimõttel mõõtmisega ongi, nagu kirjutasid. Aga nats
aeglane on see täpne süsteem. Kiirema, aga ebatäpsema
faasituvastuse kasutamisel on sama jama. Niipalju on vahet, et
kaamerat ei pea kalibreerima nagu peegelditega, ainult
objektiivi.

Kas mõnel sellist süsteemi pole, kus kiire faasituvastusega liigutatakse asi peaaegu fookusesse ja siis viimane täpne lukustamine käib kontrasti pealt?
Aparaadi protsessor peaks sellega hõlpsasti hakkama saama – väike kaotus kiiruses, suur võit täpsuses. Ja kontrasti järgi teravustamise halvim probleem, ehk edasi-tagasi saagimine jääb praktiliselt ära.
Obje kalibreerimine taolises süsteemis peaks tähendama ainult seda, et kere teab mootori kiirusi ja lõtke. Neid saaks ju ka mõõta automaatselt – teed mõned proovipildid, mille käigus kere kalibreerib vastava obje ära.
Natuke teemast mööda küll juba, aga mul pole au olnud taolise võimekusega kaamerat käes hoida…


petslane

(henry kirjutab): Leiutate siin jalgratast, hübriid autofookus seda just tähendabki, et faasituvastusega kiirelt kohale ja siis kontrastiga täpseks. Ainuke kes kontrasti enam ei kasuta on canoni dual-pixel süsteem aga sellel on iga sensori punkt ka ühtlasi autofookuse punkt ja nende hulk ja tihedus tagab juba väga täpse fokusseerimise.

(tom2 kirjutab): Petslane kirjutas:

Kas mõnel sellist süsteemi pole, kus kiire faasituvastusega liigutatakse asi peaaegu
fookusesse ja siis viimane täpne lukustamine käib kontrasti pealt?

Ikka on. Näiteks Canon Hybrid CMOS AF nii töötabki. Üks esimesi kaameraid, millel see kasutusele tuli, oli näiteks EOS M, aga enamik kasutajaid selle autofookusega rahul polnud. Minu arvates teravustab see kaamera korraliku objektiiviga omajagu kiirelt ja liikumatule objektile äärmiselt täpselt. Teravustamise viimane etapp on siiski veidi aeglane ja liikuvaid objekte on seetõttu raske pildistada.

(marek kirjutab): 50mm võta kindlasti uuem STM mudel.

(marek kirjutab): vale koht.

(tom2 kirjutab): EOS M on jah EOS 650D sarnase sensoriga. Mõlemal on faasi- ja kontrastipõhine teravustamine. Ma pole kindel, aga EOS 650D äkki kasutab kontrastipõhise teravustamise abi ainult Live View ja video puhul?

OK, kiire googeldamine näitas, et Sony A6300 kasutab korraga mõlemat, nii faasi- kui ka kontrastituvastust.
Kui järgmine kord tekib võimalus seda kaaamerat näppida, siis teen katset kuidas teravustab hämaras toas ringi liduva pruuni koera peale :slight_smile:
Süsteemi headus peaks rohkem sõltuma kere tarkusest kui fookuspunktide arvust sensoril…
Obje mootori kiirus ja liikumise sujuvus loeb ka…
Oletan, et uuematel-kallimatel Sonydel on sarnane süsteem peal?


petslane

petslane kirjutas:

Süsteemi headus peaks rohkem sõltuma kere tarkusest kui
fookuspunktide arvust sensoril…

Veel, ilmselt peab kombineeritud kiire autofookus siisaldama stseeni äratundmist – protsessor peab leidma kaadrist mingisuguse objekti elemendi, mida fookuseks kasutada. Hea kui mitu sellist elementi, algul, kui obje moootor hakkab fookuse poole liikuma, läheb vaja suurt objekti. Pärast kui fookus juba peaaegu käes, pidurdab mootori aeglasemaks ja kasutab väiksemat objekti. Kui nüüd oleks veel paraleeltöötlemise võimekus, et suurt ja väikest kasutakse üheaegselt ja võimaluse korrral mitut väikest korraga, näiteks kahte silma… Läheb selle foorumi kohta juba liiga teoretiseerimiseks…
Las insenerid arendavad, meie targutame ja tarbime :slight_smile:


petslane

Tere!
Kolmas kuu on kasutuses Nikon d7200. Olen ostuga rahul. Võrreldes d5100-ga on kaamerat parem käes hoida. Päästik käib paremini. Dünaamika on parem. Värvid on lähedal loomulikkusele ja Lightroomis on vaja vaid taevast tumedamaks teha ning varjualasid heledamaks. Pildid tulevad teravamad ja rohkemate detailidega. Finetunet kasutades leidsin, et objektiiv on paigas.
Lisaks ostsin Panasonic LX15. Seda on hea tihti kaasas kanda. Pildid tulevad hea läbiva teravusega.
Kaalusin ka täiskaadri ostmist. Peamine põhjus miks ei ostnud oli majanduslik. See tuleb 2,5-3 korda kallim. Lisaks on raskem ja suurem. Dof on väiksem – mind huvitab läbiv teravus.
Telefoniga pildistamisest ei ole huvitatud.

Tere!
Suvel jõudsin pildistamisega edasi. Pildistamise ja järeltöötluse tehnikaid teatud määral oskan. Olen oma suve piltidega rahul.
Nüüd tuli mulle meelde üks ütlus, mida kusagilt lugesin aga kõike ei mäleta.
Ütlus on järgnev: Algajad räägivad tehnikast, …, profid räägivad valgusest.
Kas ehk keegi mäletab, millised on keskmised ja millest nad räägivad? Või ehk on kogu ütlus veidi teistmoodi?
Igatahes see ütlus pani mind mõtlema, et võiks kõige olulisemaks tõsta valguse.
See ei tähenda, et tahan prohviks saada. Teen pilte enda ja tuttavate rõõmuks.