(Mariel): monitori kalibreerimine

Tervisi!

Mäletan vanast ajast, et siin kuskil oli miski kohalik kalibreerimise spets mees, aga mitte kuidagi ei õnnestunud googeldades nime leida.
Kas mõni ehk teab öelda? :slight_smile:

tänud ette!

Kas sa äkki Andres Toodot mõtled?

Millist monitori on plaanis kalibreerida?

KUI monitor on mingi 8-bit SRGB, siis soe soovitus jätta asi üleüldse kalibreerimata, st. käia kalibraatoriga üle, vaadata mlliseks kalibraator pildi kalibreeris, sättida monitori sätungeid samas suunas, korrata uuesti kalibreerimist kuni vahe monitori pildi ja kalibreeritud pildi vahel on võimalikult minimaalne.
MIKS? Kui monitor oma sisemistele LUTidele ligi EI lase, siis on arvuti väljundnivood 0, 1, 2, 3, 4 asemel nt 0, 2, 3, 3, 5 ehk mingi hulk värve lükatakse kokku ja kusagile tekivad vahed vahele ehk lõppkokkuvõtes on pilt veel rohkem pekkis kui enne kalibreerimist.

KUI monitor korralik profimonitor kus kalibreerimisseaded laaditakse monitori, siis tasub kalibreerida ja võimalikult hea kalibraatoriga.

(P kirjutab): Aga missugust monitori kalibreerida on vaja ja kus see asub?

(aivar kirjutab): Kulbertist küsi seda meest

Metsjeesus, mis vahe on kalibreerimisel ja kalibraatoriga üle käimisel? :smiley:
Soe soovitus sul oma tekst veidi arusaadavamaks toimetada. Mõhkugi ei saa aru, mis protsessi sa soovitad. Üldiselt minu arusaamise järgi see jutt pildi kalibreerimisega pekki keeramisest võiks kehtida wide-gamut ekraaniga monitoride puhul, mis ei luba korrektsioone monitori enda LUT-i kirjutada. Tava-gamutiga korraliku monitori puhul sellist riski ei tohiks olla. Jätame odavläpakate ekraanid hetkel arutelu alt välja.

erko kirjutas:

Üldiselt minu
arusaamise järgi see jutt pildi kalibreerimisega pekki
keeramisest võiks kehtida wide-gamut ekraaniga monitoride
puhul, mis ei luba korrektsioone monitori enda LUT-i kirjutada.

Kalibreerimiseks ei ol vaja alati korrektsioone monitori enda LUT-i kirjutada. Sa ei kalibreeri monitori eraldiseisva üksusena, vaid süsteemi: monitor, arvuti videokaart, tarkvara.
Pekki keerab asjad siis kui kogu süsteemis on mingi osa valesti, näiteks kalibreerid monitori ühe masina taga õigesti ära, salvestad asjad LUT-i ja siis kopeerid profiili kuhugi teise masinasse, ühendad monitori ka sinna teise masina taha ja avastad, et töödeldud pilt on kuskil kolmandas masinas täitsa pekkis.
Wide gamut ei keera midagi pekki, kui pilt on töödeldud õigesti kalibreeritud wide gamut monitoril ja see kopeeritakse õigesti kalibreeritud sRGB süsteemi, siis kohitsetakse mõned värvid veidi vähemaks, aga pilt jääb ikka normaalseks sRGB piiride sees. Loomulikult peab pildil olema värviprofiil kaasas.

P S ka kõige kehvemad läpaka monitorid saab natuke paremaks, kui veidi pusida :slight_smile:


petslane

Tänud märkuse eest, seletan mõisted rohkem lahti

  • Kalibreerimie on protsess, mille tulemusena on monitori pilt (või ka mõne muu väljundseadme väljund) võimalikult lähedane mingi konkreetse värviruumi (nt seesama sRGB) spetsifikatsioonile.
    Näide – Kui laua peal on 3 kalibreeritud monitori, mis saavad sama sisendi, siis peab pilt olema kõikide monitoride peal täpselt ühesugune.

  • Tehniliselt tähendab kalibreerimine väljundi mõõtmist ja edasist korrigeerimist vastavalt mõõtmistulemustele.

  • Oluline küsimus – kus konkreetselt rakendatakse korrigeerimiskordajaid. Võimalikud kohad on arvuti ja monitor.
    PROBLEEM – kui arvuti väljund on 8-bitine, siis võib korrektsiooni põhjistada artefake.
    Labortee: võta mõni 8-bitine .JPG ja proovi seda oluliselt korrigeerida.

  • Kalibreerimisinfot võib rakendada ja võib ka mitte rakendada.
    Kalibraatorige üle käimise all mõtlesin et teostatakse kalibreerimismõõtmised kuid ei rakendata kalibreerimiskordajaid.

Tuletame uuesti meelde MILLEKS me monitore kalibreerime.
Vastus: ikka selleks et kõik monitorid näitaksid ühesugust pilti (ja printerid prindiks ühesuguselt ja hamburgerid maitseksid ühesuguselt jne).

Kui monitor ja printer on korralikult kalibreeritud siis softi ja pildi jms poolelt mitte midagi rohkemat teha vaja EI ole – Potisinine Esmaspäev on täpselt ühtemoodi potisinine nii monitori kui printeripaberi peal ja kui Kunstnik on leidnud selle kõige õigema ja potisinisema tooni siis näevad kõik vaatajad kõikide oma televiisorite, nutuföönide, monitoride, projektorite, printerite jms-iga sedasama esmaspäeva just täpselt nii Potisinisena kui Kunstnik selle paika pani. Selleks ongi meil standardid (ja standardite täitmist jälgivad reviewerid).

Sa ei kalibreeri monitori eraldiseisva üksusena, vaid süsteemi: monitor, arvuti videokaart, tarkvara.

Jutt SÜSTEEMIST oli relevantne senikaua kuni videonivood genereeris videokaardi DAC ja seesama analoogväljund pritsiti üle analoog-VGA-kaablit monitori analoogsisendisse. Siis oli konkreetselt vaja kõikseekalibreerimine üle kalibreerida ka nt siis kui vahetati välja VGA kaabel.

Digitaalse videoväljundi korral on vaja kalibreerida ära MONITOR. Seda muidugi juhul kui monitor ON kalibreerumisvõimeline ehk on võimalik mingi voo-dooga kalibreerimiskorrektsioon monitori sisse sööta. Kui ei, siis on ainus võimalik alternatiiv kalibreerimiskordajate rakendamine arvuti poolel. Selle konkreetse arvuti poolt sellele konkreetsele monitorile saadetud väljundile…

Näiteks kalibreerid monitori ühe masina taga õigesti ära, salvestad asjad LUT-i ja siis kopeerid profiili kuhugi teise
masinasse, ühendad monitori ka sinna teise masina taha ja avastad, et töödeldud pilt on kuskil kolmandas masinas täitsa pekkis.
Kui monitor kasutab digisisendit ja nt väljund on korrigeeritud 68, 65, 67, siis pole vahet mis seadeldis monitorile seda ütleb, pilt on igal juhul sama. kui kalibratsioonikordajad lähevad monitorisse ja jäävad püsimällu, siis näitab monitor iga seadeldise taga standardikohast pilti…

MetsJeesus kirjutas:

  • Oluline küsimus – kus konkreetselt rakendatakse
    korrigeerimiskordajaid. Võimalikud kohad on arvuti ja monitor.
    PROBLEEM – kui arvuti väljund on 8-bitine, siis võib
    korrektsiooni põhjistada artefake.

Praktika on selline, et mõõdad, genereerid profiili, proovid kas põhjustas silmale nähtavaid vigu. Kui jah, siis läksid riistvara piiridest välja.
Seejärel võid veel rakendada natuke väiksemaid korrektsioone, mis silmale nähtavaid artefakte eriti ei põhjusta – saad poolenisti kalibreeritud monitori, mis pole päris standardile vastav, aga natuke rohkem standardi poole, kui enne oli. Nii võib saavutada õudsa pildiga monitorist natuke vähem õudsa. Pead katse-eksituse meetodil mitu korda proovima. Kui viitsid.


petslane

MetsJeesus kirjutas:

Digitaalse videoväljundi korral on vaja kalibreerida ära
MONITOR. Seda muidugi juhul kui monitor ON
kalibreerumisvõimeline ehk on võimalik mingi voo-dooga
kalibreerimiskorrektsioon monitori sisse sööta. Kui ei, siis
on ainus võimalik alternatiiv kalibreerimiskordajate
rakendamine arvuti poolel. Selle konkreetse arvuti poolt
sellele konkreetsele monitorile saadetud väljundile…

Paraku on sul õigus, just nii need asjad käivad. Sa kas saad selle kalibreerimisinfo monitori sisse sööta või ajad tarkvaras asja ära. Mõnikord pead mõlemat natuke tegma, kui monitori seadetes ulatusest välja lähed.


petslane

(Mariel kirjutab): Tänud kõigile vastajatele!

Monitoriks on U2414H :slight_smile:

Mariel kirjutas:

Monitoriks on U2414H :slight_smile:

No ja millise masina taga see monitor on, mis videokaart, display port või hdmi, mis op süsteem?
Ning millist fototöötlustarkvara kasutad?

Nagu eelnevast diskussioonist võisid aru saada, kalibreerimisel on mitmeid nüansse. Lihtsalt monitori enda profiili valik või monitori nuppudest “custom” heeblite paika lükkamine pole enamsti piisav. Aga, kui sellega tahad piirduda, vali tehase sRGB profiil, lükka heledus enam-vähem normaalseks ja käib kah.


petslane

Ära aja hullu.
Kalibraatori saab laenutada 35mm-st 12 rutsi eest.

Olen just niimoodi, nagu petslane kirjeldas, hulk aega tööd teinud. Polnud aega uue monitoriga hakata võitlema, tehase sRGB, 6500K ja heledus hallskaala järgi “enam-vähem”.

Lõpuks pead ikka kliendile andma sRGB, et ta ei hakkaks adobe või pro-photo profiiliga internetti paiskama ja õnnetut hädakisa tegema.

Stabiilsus on olulisem isegi, kui mingi lutiga sebimine. Ruumis stabiilne valgus sama heledusega ja värvustemperatuuriga, monitori taga neutraaltoon. Silm harjub pisivigu arvestama ja täiesti võimalik töötada.

Kui igav on ja midagi teha pole, võib pärast tehniliseks ajaviiteks iga nädal kalibreerida ja uue profiili tekitada :slight_smile:

PS kirjutas:

Ära aja hullu.
Kalibraatori saab laenutada 35mm-st 12 rutsi eest.

Jah, muidugi. Võtad laenutusest paarisajaeurose kalibraatori 12-ga. Lased programmi käima. Mõni minut vilgutab ekraani erinevates väärvitoonides, vajutad next-next-next, liigutad veidi heebleid, saad mingi ekraanipildi ja profiili. Võibolla on tehaseseadetest veidi parem.
Aga kas sa võid olla kindel, et midagi tähtsat kahe silma vahele ei jäänud? Näiteks videokaardi settingud olid kalibreerimise ajal valed? Või fototöötlusproge lihtsalt ei arvesta uut profiiili, vms?
Igal juhul on tervislik võtta mõni töödeldud pilt, millel on nüüd profiil küljes ja kontrollida see visuaalselt üle, et sama pilt ka teises kalibreeritud masinas õige välja näeb. Teine masin peab muidugi oskama seda profiili arvesse võtta.


petslane

(Tere! kirjutab): Oskab keegi öelda, miks näiteks X-rite enda tarkvaraga teeb ekraani kollaseks ja tumedaks ning nt DisplayCaliga on monitor pmst identne tehaseseadetega & silmale meeldivam.

Tere! kirjutas:

Oskab keegi öelda, miks näiteks X-rite enda tarkvaraga teeb
ekraani kollaseks ja tumedaks ning nt DisplayCaliga on monitor
pmst identne tehaseseadetega & silmale meeldivam.

Kui sa oma tegevust täpsemalt kirjeldaks, siis mõtleks ilmselt välja, äkki teed midagi valesti? Paned värvustemperatuuri 6500K asemel 5000-ks?
Aga “kollane ja tume” võib olla ka loomulik, standardile vastav toon. Enamasti tehasest tulevad monitorid on “sinised ja heledad”, seda on tootjad juba kaua tarbijatele treeninud, et ekraan peab sinakalt kiiskama, seepärast tundub asi ka rahvale meeldivam. Paljude jaoks on kiirsöögikoha hamburger ka meeldivam kui tipprestorani koka looming.


petslane

Niipalju kui mina olen esimest kalibreerimist teinud, ka väidetavalt tehase kalibreeringuga monitoridele, on tulemus alati just tumedam, hallim ja soojem.

Jah, läheb juskui üldiselt soojemaks. Aga sinistes toob samal ajal rohkem toone välja. Muidu kipub sinine kanal ikka veidi lõhki olevat.