(Marko Kivim�e): sobiv binokkel metsa linnuvaatluseks

(Marko Kivimäe kirjutab): Kuna sain ülihea pakkumise siis ostsin Nikoni Monarch 10x42. Esmamulje on vägev - poleks uskunud, et binokkel suudab nii detailselt “joonistada”. Ergonoomika, just eriti esimeste “klappide” kinnitus, on samuti 5+, istub kõigele lisaks kätte nagu kinnas. 8x42 oli ka kaalukausil kuid kuna hind ja kaal olid samad, ulatuses aga vahe selgelt tuntav siis võitis 10x42.

Mul on pea sama mudel, nõksa lahjem küll - http://www.fotoluks.ee/?op=body&id=358&cid=3271&cgid=. Esmamulje oli “wow”. Vaade on sigaterav, suurendus on küll lahja, kuid detailsus kompenseerib kõik. Täna hommikul vaatasin selle binokliga aknast murul söövat jänest, asus teine umbes 30 m kaugusel. Jänese silm oli selgelt näha, ilma binoklita mitte (kuigi mu silmad on heas korras) … Olen ka öösel seda kasutanud. Kord, kui Viimsis elasin, jälgisin aknast binokliga kortermaja külje all võpsikus haukuvat rebast. Palja silmaga teda igatahes ei näinud. Valgusjõuline binokkel. Aga paari aastaga on hind kallimaks läinud. Toona maksis see umbes 5000-5500 eegu kanti.

(BoFa kirjutab): Ise kasutan ma metsas seda binoklit ja minu jaoks oli suureks eeliseks teiste omalaadsete ees pildi teravustamine mitte rulli kruttides vaid laba liigutades samas ka hämaras on vaade väga meeldiv ja probleemitu. Lindu jälgides annabki see teravutamise laba eelise rulli ees kuna on lihtsam n.n. “järgi vedada” - hoides pilt pidevalt teravuses…aga eks igaüks eelistab ikka endale mugavamat lahendust.

http://www.google.com/products/catalog?client=safari&rls=en&q=bushnell+binoculars+10x50&oe=UTF-8&um=1&ie=UTF-8&tbm=shop&cid=6544092671601431975&sa=X&ei=mPrtTeSBOYmSOo2HvZII&ved=0CDEQ8gIwBA

Mul on seesama binokkel olemas, aga eriti ei kasuta just sellesama teravustamise pärst. Kuna suurendus on 10x, siis peab peaaegu kogu aeg seda lapakat muljuma. Külmaga läheb selle määre üsna tahkeks. Võibolla annaks asja parandada, kui vana määre sealt vahelt välja puhastada ja millegi normaalsega uuesti sisse määrida. Samas, sellise hinna juures poleks soiguda midagi. Omal ajal maksis see poes 1500.
Kui valgust on ja 7x suurendusest piisab, siis kasutan Bushnelli asemel hoopis vene BPO 7x30 binoklit. Sellel on suur teravussügavus, nii et kruttida pole praktiliselt midagi. Kui ongi, siis seda on üllatavalt mugav teha, olgugi, et kruvima peab mõlemat okulaari. BPO okulaari kaugus silmast on 22.5mm, mis lisab samuti kasutusmugavust Bushnelli 10mm-ga võrreldes, rääkimata veekindlusest. Hind kusjuures oli ostes sama. Nüüd on nende kahe turuhinnas korralikud käärid tekkinud.

Sain hiljaaegu vana Zeissi 10x50. Super hea joonisega.

(aivar kirjutab): Nagu siin lugeda võib ostetakse linnuvaatluseks uskumatuid binokleid mis üldse selleks ei sobi.
Linnuvaatluseks kasutatakse ikka 8x42

(marek kirjutab): aivar, kirjuta parem sellest kuidas 9a vana teema välja kaevamine käib ? panid otsingusse binoklid või klikkisid järjest Vanemad teemad ?

(AV kirjutab): Ena, Aivar on vintispäi kümne aasta taguse, samas fototeemasse mittepuutuva lõime peale komistanud:) Ja su tarkus põhineb millel? Kaheksa kordne on üldiselt ikka napivõitu. Minul on 10x42, lisaks muidugi 20-50x monotoru.Aga küsija on ilmselt ammu pensioneerunud või surnud.

(aivar kirjutab): 10 aastaga ei ole mitte midagi muutnud. Binoklil 8 kordne suurendus on endistviisi 8.
Enamik binokli mudelitest on müügis 10+ aastat.Nii et 2010 mudelid on siiani müügis.

(AV kirjutab): Innovatsioni ja äppe tagaitkevate dziisuselaadsete toodete õuduseks ei ole kiikarite juures mitte kümne vaid pakuks et saja aastaga praktiliselt midagi muutunud…Peale tühja-tähja- mõnedel mudelitel on stabikas , kompass või vidovõimekus lisatud. Mida enamus kasutajaid ei vaja.

(Meremees kirjutab): Õigustamaks Staganistiooni Nikonis ja Canonis.

(ha kirjutab): Olid ajad kui netipoest vesiste silmadega jõllitasin sellist binoklit, millega sai vaadeldava pildi salvestada binokli sisse käivale 3,5" floppy disketile.

(AV kirjutab): Ja kuidas nüüd canon/nikon siia puutus?Hetketeema see, et ju kiikar lihtsalt on nii valmis, et suuri arenguid ei olegi enam vaja. A kui mõtlema hakata- ehk ka peegelkaamerad on enamvähem sealmaal, et enam pole kuhugi väga palju areneda- füüsika tuleb vastu oma seadustega. Ülepea- isegi kui oma ülejäänud aastad mina peaks pildistama praegu saadavate , peegliga või ilma kaameratega ja klaasidega- ei nutaks ega manaks- vajalik töö saab tehtud, muu on enamvähem kama kaks.

(lmao kirjutab): Binoklitel arenguruumi ikka on. GPS, bluetooth, wifi… kõik puudu neil. Nii kui lindu vaatad, siis automaatselt ühendub netiga ja annab teada millise linnuga on tegemist, loendab nähtud linnud kokku. Ja kui vaatlemise ajal keegi helistama peaks, siis kõne tuleb binoklisse ja näed kõnelejat reaalajas, ilmateade ka jookseb kusagil nurgas…

(Meremees kirjutab): Ja kujuta nüüd ette kui peaks ostma 10 aastat tagasi välja tulnud Nikoni objektiivi, soovides seda 10 aastat kasutada. Selle asemel et osta 1-3 aastat vana objektiiv.

(Mihk kirjutab): Täiendaks. Mitte ainult ei määra linnu, vaid ka positsioneerib (kauguse ja nurga) ning jälgib ja salvestab liikumise trajektoori ja prognoosib trajektoori ette. Sellist “binoklit” oleks vaja jahimeestele. Koos lukustamisvõimalusega. Siis pole võimalust mööda lasta ja loodust reostatakse tinaga vähem. Peaks Metsjeesuse jahimeeste foorumisse suunama…

(AV kirjutab): Ei adu jahimeeste hingeelu aga oletaks et vist sellist AI relva nood väga ei gatse.Mis mööda ei lase. Siis pole enam jaht vaid tuim tapatalgu.

Tapahimu. Hea meelega käiksid kuulipildujaga jahil.

(lmao kirjutab): Praegusel ajal vintpüssiga ja optilise sihiguga on ka raske mööda lasta ja ongi üsnagi tapatalgud, ise passid kusagil 150 m kaugusel peidud ja sobival ajal põrutad. Mõni aeg tagasi sileraudsete jahipüsside ajastul pidi jahimees väga hästi oskama loomale lähedale saada ja üle 25 m kauguselt üldiselt laskma ei kiputud.

(AV kirjutab): Lõim on fotokalalikest teemadest jälle uitama läinud, aga noh, jah… Fred on vahel öelnud et teist liiki olendite seas liikudes on tal oma liigilise kuuluvuse pärast häbi tunda tulnud. Mul on sama häbitunne oi kui tuttav, eriti puhkudel kui tuleb metsas kohata jahimehi või RMK tegelasi. Või nende jäetud jälgi.