(Mart): 4K monitor

räägiti led IPS paneelide ülimast töökindlusest ja eluaegsest garantiist

Üldjuhul kestavad IPS PANEEL ja alam-pixelid suht kenasti – nt ise ei ole treffanud veel ühtegi surnud pixelitega IPS paneeli ning valim on sealjuures üsnagi suur ja kasutusaega omajagu. Paraku kipuvad toiteplokid, sisendid jms elektroonika küpsema omas mahlas ning siin ei ole suurt vahet ei paneeli tehnoloogial ega ka nüansil et mis hieroglüüfid on Hiinamaal korpusele peale pressitud…

Ma oletan, et tänapäeval mõistetakse wide gamuti all laiemat kui sRGB värviruumi?

Neidsamu wiiiide-gamutt-värviruume lippab ringi nagu kirjusid koeri ning on suht miljoni-tugriku-küsimus millisest saab saama Uus Normaalsus. Siin mõned levinumad:

Ado-Pee-RGB on suht klassikaline teeme-täpselt-nii-vähe-kui-võimalik-ja-nii-palju-kui-hädavajalik lahendus, kus sihtgrupiks printimise ettevalmistajad – Ado-Pee RGB on tehtud just täpselt nii laiaks et keskmise vihmametsa-pressi CMYK värviruum oleks enam-vähem ära kaetud ja mitte grammigi rohkemat. Ohtraid soojaõhupahvakaid kõlaga [profi] lendas loomulikult söögi peale ja söögi alla kuid visuaalselt on aRGB väga tume ja plass ja seetõttu ilmselgelt suremise sümptomitega nišistandard.
PõhiPROBLEEM on suht kusine kontrastsus – trükivärviga kokku mäkerdatud paberinäraka kontrastsus ja dünaamika on suht olematud ja seega pole mõtet ka selle ettevalmistamisele suunitletud monitoriga veri-välja punnitada, pigem risti-vastu-pidi – 160 nitti 32-luxise valgustuse juures kontrastsusega 288. Nutukoht.

Kuna trükimasinale-printijate osakaal populatsioonis on suht väike ja trend on vähenemise suunal, siis tasub vaadata vähe värvikama kinomaailma poolele.

Rec. 2020 või BT 2020 värviruum või ka sama värviline Rec 2100 (viimane on laiema dünaamikaga e. kontrastsem) on ilusad STANDARDID. Paraku on rõhk sõnal standard ehk ON olemas specc ja ON olemas ka mõned kaamerad kuid paraku EI ole olemas ühtegi pildikasti, mis ~100% sellesamusest standardist ka ekraanile manada suudaks. ON küll mõned laser-kino-projektorid ja lubatakse 95% kattega laser-projektsiooni-telekaid kuid kuna selle threadi teemaks on siiski MONITOR, tuleb tulla Helesinisest Unistusest Objektiivsesse Reaalsusesse…
NB! saame aru vahest – monitori SISEND võib 2020/2100 värviruumist küll kenasti aru saada kuid kui monitori väljund sedasama värviruumi välja vedada EI suuda (ja 85% kaetus tähendab et ega ikka ei vea välja küll ja mitte mingi nurga alt), siis see tähendab et praktilist tuge EI OLE…

DCI-P3 on standard kus ON taga reaalsed televiisorid ja monitorid. Värviruum on suht sama lai-kitsas kui aRGB kuid primary-d on optimeeritud mitte pressitud vihmametsa vaid filmi (ja ilmselt ka fotode) vaatamisele.

Isiklik kõhutunne ütleb et P3 on hetkel saadaolevatest valikutest kõige õigem sest suht suure tõenäosusega saab just sellest sRGB-d asendav tööstusstandard KUI muidugi 2019/2020 jooksul ei saabu mingit olulist tehnoloogilist läbimurret, mis võimaldab 2020 värviruumi hinna oluliselt alla tuua ($50 000 laserprojektorist $5000 tv ja $2000 monitor paneks ilmselt turu liikuma).

(Ardo kirjutab): to MetsJeesus : tule oma koopast välja ja imetle nüüdseks juba 3a taguseid telereid (monitoridest rääkimata), mis kõik tuhande - paari eest vabalt 10 bitti pakuvad sh P3 ja tegelikult enamgi veel täitsa vabalt toetavad. Ja kui Netflixi kasutad, siis seal ka juba hunnik sarju samas värviruumis igale naisele- mehele kättesaadavaks tehtud!

Mida sa selle repliigiga mõtled?

  • Kas seda et teleka/monitori SISEND on suuteline standardist aru saama või
  • Teleka/monitori ekraan on suuteline vähemalt 9x% P3 gamuti värvidest ekraanile manama?

Esimene on iseenesest eeldus ehk kui ei ole ühte siis on ka teisega vägagi kahtlane kuid isegi kui sisend toimib EI pruugi paneeli värvid olla piisavalt standardikohased…

Lihtsalt minu sõnumid oli et kui hakata täna monitori/telekat ostma siis:
.1 DCI-P3 ON väga enamusel juhtudel väga oluliselt olulisem ostuargument kui Adobe RGB.
.2 vaata kaetust – nii tootja specci kui reviewerite mõõtmistulemusi ehk see et sisend sööb P3-e ei pruugi tähendada et seesama P3 värviruum ka reaalselt ekraanile jõuab.

MetsJeesus kirjutas:

Lihtsalt minu sõnumid oli et kui hakata täna monitori/telekat
ostma siis:
.1 DCI-P3 ON väga enamusel juhtudel väga oluliselt olulisem
ostuargument kui Adobe RGB.
.2 vaata kaetust – nii tootja specci kui reviewerite
mõõtmistulemusi ehk see et sisend sööb P3-e ei pruugi
tähendada et seesama P3 värviruum ka reaalselt ekraanile
jõuab.

Arvutist jõuab ekraanile see, mida programm talle ütleb (eeldusel, et videokaardi draiver midagi maha ei lõika).
Telekast jõuab ekraanile see, mida striimingupakkuja sulle suvatseb välja pritsida.
Aga kui P3 ja Adobe värviruume hakata ekraanil võrdlema, siis vahe on nii väike, et mehe silm seda tõenäoliselt ei erista (naise silma ma kahjuks ei saa proovimiseks kasutada :slight_smile:
Nii, et kui mõni ekraanitootja lubab spec-ides 98% Adobe või 98% P3, siis ilmselt sa ilma täppismõõtmiseta ei suuda välja selgitada, kust servast too paar % puudu jääb ning ilmselt on mõlemad monitorid entusiastlikule fototöötlejale piisavalt head tänapäeva elustandardit arvestades. Vahed tulevad välja muudes nüanssides nagu 8 ver 10 bitti (hdr), max eredus/min must, heleduse ebaühtlused ja muu ergonoomika.
Moniori ostjale soe sooovitus, vaata vähemalt see muu ergonoomika oma silmaga kuskil üle, enne kui kallist monitori netist spec-ide järgi tellima hakkad.
Too algselt küsitud Lenovo monior tundub numbrite järgi väga hea omas hinnaklassis, aga millegipärast on tõsimeelsetes võrdlussaitides 500-600€ hinnaklassis põhiliselt LG ja Dell. Too Lenovo puudumine äratab kahtlust…


petslane

MetsJeesus kirjutas:

Rec. 2020 või BT 2020 värviruum või ka sama värviline Rec
2100 (viimane on laiema dünaamikaga e. kontrastsem) on ilusad
STANDARDID. Paraku on rõhk sõnal standard ehk ON olemas specc
ja ON olemas ka mõned kaamerad kuid paraku EI ole olemas
ühtegi pildikasti, mis ~100% sellesamusest standardist ka
ekraanile manada suudaks.

Standard kirjeldab rohkem omadusi kui värviruum. Laiem dünaamika (rahvakeeli 8 versus 10 versus 12 või rohkem bitti) on täiesti teine näitaja kui värviruum (sRGB ver Adobe RGB ver DCI-P3 ver. teabmis inimvõimete piir). Ja pildikasti headuse määrab tema kõige kehvem parameeter, mitte kõige suurem. Hullult heast dünaamikast pole mingit rõõmu, kui värve on ainult 256 või vastupidi, lai värviruum küll, aga üle 80 niti välja ei anna ja tööd teha saad ainult väga hämaras toas.


petslane

Veel,

kui monitori headust arvestada fototöötluse kriteeriumide jaoks järgmiste parameetrite järgi, siis mina valiks tähtsuse järjestuse 1) lahutusvõime, 2) dünaamika, 3) värviruum

  1. 4K ehk UHD on hea siis, kui silm pixlit ei eralda – 21 tollisel 4K-l on see kriteerium enam-vähem täidetud, 27-ne võiks olla 5K või rohkem.
  2. 10 bitine on parem kui 8 bitine, kuna 8-sel kipub pilt mõnikord treppi minema. 500 nitti võiks eredust välja anda, et saaks ka aknas tulevas õuevalguses pildist rõõmu tunda.
  3. 100% sRGB on ok, kui eelnevad kaks kriteeriumit on täidetud. Laiem värviruum on muidugi boonuseks, alla 100% sRGB-st on muidugi jama.


petslane

(tom2 kirjutab): Ahh, jätke ükskord see värviruumide jutt igas monitori valimimise teemas. Odavama monitori puhul on hea, kui avad sama foto kõrvuti kahes aknas ja ei pea vasakpoolset 1/2 astme võrra heledamaks või tumedamaks keerama, et see parempoolsega enam-vähem sarnane välja näeks. :slight_smile:

Petslane, Lenovo monitoride teste on üldse vähe, eks need monitorid on rohkem mõeldud ärikliendile kontorisse. Aga see ei tähenda, et ei võiks korralik monitor olla. Lenovo kallimate sülearvutite ekraanil saab fotodega tegeleda küll.
500 cd/m2 jutust ma ka aru ei saa. Kvaliteetsed monitorid jäävad ikka pigem 250-350 cd/m2 vahele. Pole mõtet osta head monitori, heledust põhja keerata ja siis fotosid töödelda, kui päike peegeldab monitorilt vastu.

Mul on hetkel ees maksimaalselt 300 cd/m2 heledusega monitor ja tüüpiliselt on selle heledus 10 - 10,5 % peal (tegelikult reguleerib küll automaatselt ise vastavalt ruumi valgustatusele, aga see toimub ka seal 10% ümbruses).

tom2 kirjutas:

500 cd/m2 jutust ma ka aru ei saa. Kvaliteetsed monitorid
jäävad ikka pigem 250-350 cd/m2 vahele. Pole mõtet osta head
monitori, heledust põhja keerata ja siis fotosid töödelda,
kui päike peegeldab monitorilt vastu.

See 500 on kergelt ülepakutud jah :slight_smile:
Kalibreerimiseks pead keerama asja 120-e peale, et saavutada standardile vastav tulemus. Aga seda teed ka enamasti maheda laelambi valgel, et töölauale langev üldvalgus oleks enam-vähem sama, mis monitor välja kiirgab.
Aga viskasin selle 500 niti kinda seepärast, et tootjad kipuvad oma andmetega liialdama, heledus põhjas annab mingi 500 pläsa välja jah, aga kvaliteetse pildi jaoks pead 2x maha keerama. Nüüd, kui sa oma 250-se kvaliteetmonitori heleduse 2x maha keerad, et saada kalibreeritud 120, siis sul enam õuevalguse puhul juurde keeramise ruumi ei jää, isegi mõõdukalt pilves ilma jaoks. Peadki kogu aeg hämaras toas istuma.


petslane

MetsJeesus kirjutas:

See 120 niti jutt on ikka ja jälle ühele sihtgrupile –
nendele kes valmistuvad Ado-Pee-RGB-s pressitud vihmametsa
trükivärviga ülepläkerdamiseks.

Siis tuleb monitor keerata suht sama plassiks nagu üks
trükivärviga kokkumäkerdatud paberinärakas olla saab ja
toimetada oma toimetamisi.

Ehh, need kes oma monitori hämara paberi järgi adobe rgb-sse kalibreerivad, keeravad molu 100 või isegi 80 peale :slight_smile:

Aga kalibraatorile peab ju mingi tuttava numbri ette andma, ntx 120 on “standard”, teed selle järgi profiili. Hiljem keerad tunde järgi heledamaks ja kontrollid veelkord kalibraatoriga üle, kui palju värvid metsa läksid. Kui peaaegu üldse ei läinud, siis on pagana hea dünaamilise ulatusega monitor…

Selles on sul õigus, vanasti ei soovitatud keskpäeva päikeses pilti teha, pidavat “lame” tulema. Aga nüüd, seoses tehnika arenguga, võib taolisele õpetusele vilistada ja võimalusel osta hoopis 1000-e nitise monitori, paras eesti suve heinamaa päikese käes vahtida…


petslane

Hm, mu monitor on kalibreeritud heledusel 110 nitti ning kontrastsus on 608:1. Sa ikka tajud, et monitori heledus ja kontrastsus ei ole sama asi? :slight_smile:

erko kirjutas:

Hm, mu monitor on kalibreeritud heledusel 110 nitti ning
kontrastsus on 608:1.

Arvatavasti said sa mõõtmisel max heleduseks 304 ja “kõige mustem must” oli 0,5 nitti?
Just sellised monitorid ongi suht kesise dünaamilise ulatuse ja tagasihoidliku kontrastiga…
Hämaras toas paberi “trükivärviga ülemäkerdamise” ettevalmistamiseks kärab küll, nagu meie jeesuke eelpool mahlakalt kirjeldas. Aga korralikud tehnikapeded praegusel ajal alla 1000:1 kontrastist ei taha kuuldagi midagi.
Siin juba 10 aastat tagasi suutis Samsung teha “lõpmatu” kontrastiga paneele, laiatarbe kalibraator saab mustalt ruudult täiesti 0 heleduse kätte. OLED-idest rääkimata…


petslane

erko kirjutas:

petslane, su arvamus ei meigi senssi. Kui ekraani heledus on
seatud 110 nitile, siis ei saa ju maks heledus kuidagi 304 olla
:slight_smile:

0,18 ja 109,7 on need numbrid muidu minu monitoril (Nec
PA241W).

Noh, ega ma siis palju mööda ei pannudki :slight_smile:
Kui sa tollel Nec-il heleduse põhja keeraksid, saaksid enam-vähem minu poolt pakutud numbrid.
Ma pole külli mingi monitoride müügimees, too Nec oli omal ajal väga hea, aga ajad muutuvad, tasub kaaluda mõne uuema 4K molu vastu välja vahetamist :slight_smile:


petslane

Mõttetu vaidlus,
kui arutavad asja inimesed, kes veedavad tunde ja päevi päikselises kontoris instagrammis, feissbuugis jmt kohtades monitorist meelelahutust imedes, ja teiselt poolt inimesed, kes tundide ja päevade kaupa teevad pilte monitori peal hämaras toas.
Ja lisaks veel tüübid, kes pildist saavad aru ainult monitori tehnikanumbreid, st suuremate numbritega monitoril on pildid paremad :slight_smile:

Tiit Veermäe kirjutas:

Mõttetu vaidlus,
kui arutavad asja inimesed, kes veedavad tunde ja päevi
päikselises kontoris instagrammis, feissbuugis jmt kohtades
monitorist meelelahutust imedes, ja teiselt poolt inimesed, kes
tundide ja päevade kaupa teevad pilte monitori peal hämaras
toas.

Tänud Tiit, see on väga ilmekas kokkuvõte probleemi olemusest! :slight_smile:

Aga need, kes teevad hämaras toas päevade kaupa pilte, ootavad ju, et publik neid pilte vaataks?
Ja kui publik siirdub üha enam klantsajakirjadest päikeselisse kontorisse meelelahutust tarbima, siis meelelahutuse tootjad võiksid ju ka samasugustes tingimustes oma teoseid valmis meisterdada?


petslane

Praegu on igasugune suur värviruum internetis 8K ikka üksikute jõukate UNISTUS. Kui juba üle poole tarbijatest kasutavad sobivat seadet (seda ju jälgitakse hoolega, et saaks tarbija rahakoti saba jupikaupa kasumlikult raiuda), siis liiguvad suured tootjad ja võrgud tasapisi edasi.

Ja natukese aja pärast on entusiastid reklaamide mõjul jälle enesetapu äärel, et 2 protsenti värve tuli juurde (kokku nüüd nt 67% mingist super-ruumist), kust saada topelt hinnaga !kohe! see uus monitor? kuidas üldse inimesed suudavad nende vanadega veel hakkama saada?

Kui kõik brauserid hakkaks pildi profiile arvestama, oleks mingi samm. Seni on vaid üksikud sonkimised ajaviiteks.

Et ma elan ainult pildist, siis tootmisvahenditega tegelen lihtsa mudeli järgi. Kulutan sinna täpselt nii palju, kui vajaliku tasemega tulemuse saamiseks peab. Aga mitte ei põe internetis unistades tuleviku tehnoloogiatest ega tee tarbetuid kulusid.

Monitori juures istumine on mulle kõige vastikum osa tööst, aga vajab tegemist tänapäeval. Aga ei maksa mingeid “kiimlemistasusid” üle vajaliku kuludena.

Mitte-peegelduv ekraan. Soovitavalt ka “sirm” et ekraanile langev valgus musti halliks ei sööks.
Kõige tähtsam, et kogu ekraan oleks ühtlase heleduse ja sama tooniga kogu pinna ulatuses, erinevate neutr-hallidega lihtne testida.
Tumedate toonidega ei tohi äärtest kumada valgust sisse.
“Trepi” saavutamiseks peab normaalsel 8-bitisel monitoril ka eraldi püüdlik olema, andma järsu gradiendi ette jmt.

Tiit Veermäe kirjutas:

Et ma elan ainult pildist, siis tootmisvahenditega tegelen
lihtsa mudeli järgi. Kulutan sinna täpselt nii palju, kui
vajaliku tasemega tulemuse saamiseks peab. Aga mitte ei põe
internetis unistades tuleviku tehnoloogiatest ega tee tarbetuid
kulusid.

Monitori juures istumine on mulle kõige vastikum osa tööst,
aga vajab tegemist tänapäeval. Aga ei maksa mingeid
\“kiimlemistasusid\” üle vajaliku kuludena.

Näed kui huvitavasse suunda see teema välja jõudis.
Algne küsija küsis arvamust sihukese keskmise hinnatasemega “päikeselise kontori” monitori kohta, kas see on piisavalt hea?
Mille peale mina oma mätta otsast avaldasin arvamust, et peaks ikka enne oma silmaga üle vaatama, kui netipoest tellid. Proovisin selgitada veel mõningaid tehnilisi parameetreid – jällegi oma päikeselise kontori mätta otsast.
Nüüd tuleb välja, et profid on oma investeeringu heasse monitorisse juba kümme aastat tagasi ära teinud ja ei taha sentigi kulutada uute “prosumer” taseme kulinatesse, elavad nii kaua vana otsas kui vähegi võimalik.
Kõik on majanduslikult loogiline :slight_smile:


petslane

(tom2 kirjutab): MetsJeesus kirjutas:

Kurb tunnistada aga justnimelt värviruum on monitori KÕIGE OLULISEM omadus. Paraku.

  • sRGB, mis sobib suurepäraselt kontoritööks ning weebi ülesriputatava materjali toimetamiseks.
  • Plassiks-kalibreeritud-Ado-Pee-RGB, mis sobib suuresosas vaid paberi-pressimise ettevalmistamiseks.
  • Digitaal-Cinema-Initsiatiivi P3, mis sobib väga hästi filmide ja fotode vaatamiseks ja teiste P3 kasutjate jaoks toimetamiseks.

Kui palju neid monitore on, mis näitavad ühte värviruumi väga heal tasemel, aga teisi ei näita? :slight_smile:

(Jaan kirjutab): Vihmametsa pressimine ei ole langustrendis. Digitrüki turg kahekordistub iga kolme aastaga, sest hinnatase on kättesaadav ka tavalisele perenaisele. Kompoti purgi tähistamiseks ei olegi metsikut dünaamikat tarvis. Samas ega keegi ei eelda ka, et tagant valgustatud bännerit keegi tänaval eriti kaua imetlema ja mõõtma jääb. Loomulikult erandeid on ja leidub teadlikumat tarbijat. Küsimus on lõpuks selles, kes selle kinni maksab.
Olen trüki ja disainiga tegelenud praeguseks üle 15 aasta. Töötanud nii suurtes aktsiaseltsides kui ka väikestes keldriettevõtetes. Selle aja jooksul olen monitori kalibreerimist näinud ainult ühe korra. See oli üks ilus kevadine hommik, kui värske kujundaja otsis tootmisest fotospektromeetri ja võimles sellega oma arvuti ümber päris suure osa päevast. Täpne monitor on tore, aga juriidiliselt oleks korrektne, kui kujunduse kriitilised elemendid on kontrollitud värvikoodidega. Üsna tihti on olukorrad, kus tehnopede tuleb jutule ise tehtud failiga, mille metast on näha, et fotod on võetud telefoniga, kokku pandud pira tarkvara tavaseadistusega ja siis hiljem räuskab miks talle ei tehtud sama toodet nagu agentuurile - samas ise profi teenuse eest maksta ei taha.
PS näritud õuna tooted võivad ju head olla, aga mina küll ei tea kedagi, kes neid oma raha eest ja täishinnaga ostnud oleks.