(Meremees): Nijkon D850 ISO

tehnoloogiaga on asi põhjas, st tipus, dalše neekuda

Isegi kui ränikristalli footoni-registreerimise-võime on ammendatud (julgen selles kahelda), on tegutsemisruumi veel omajagu:

  • Prismaatilised senselid, kus 2/3 valgust maha lõikavate värvifiltrite asemel spititakse valgus hoopis mikroprismade abil erinevatele senselitele.
    . Kui mikroprismade tootmine tuleb ebamõistlikult kallis, siis on variandid ka RGBW maatriks või eri pikslitel erinevate tihedustega värvifiltrite kasutamine.

(Vahur kirjutab): > Konkreetselt mürasust saab vähemalt teoreetiliselt vähendada

kui teha pisut müratõrjet ja sealjuures arvestada:

  • Sensori jooksev kalibreerimine ehk kaamera saab
    katik-kinni-olekus mõõta pikslite omamüra ning
    kalibreerimise tulemusi müratõrjes ära kasutada.

See nn. jooksev kalibreerimine on Sony Exmor sensorites juba aastaid kasutusel.

  1. aastat tagasi sai seda siin foorumiski arutatud:
    https://fotokala.ee/foorum/read.php?f=2&i=86193&t=86193
    Kahjuks enam Sony lingid ei tööta, aga leidsin arhiivist seal viidatud pdf-i, kus see müravähendus seletatud võrrelduna "tava"sensoriga:
    http://web.archive.org/web/20070312045435/http://www.sony.net/Products/SC-HP/cx_news/vol47/pdf/featuring47.pdf

Tänud põneva viite eest.

Konkreetne pulla räägib põhiosas et selle asemel et teha üks DAC terve sensoriküpsise kohta tehakse DAC iga veeru jaoks ning tulemusena saab sensori lugemi kätte oluliselt kiiremini ja kaasmõjuna ka müravabamalt. See ning ka mitmed muud sensori-tasemel tehtavad nipid-nõksud teevad sensori kindlasti paremaks kuid esialgne küsimus oli – Sony ja Nii-Konn kasutavad pmst sama sensorit kuid testitulemused tulevad erinevad ja erinevus on ilmselgelt üle mõõtmise müra nivoo.

Siit tuligi tähelepanek et kaamerate kered kasutavad ka RAW failide puhul teatavat järeltöötlust ning Nikoni puhul:

  • Algoritmid on nõks intelligentsemad.
  • või rakendatakse järeltöötlust nõks agressiivsemalt.
  • või on järeltöötlus rohkem optimeeritud testijate testimistarkvara jaoks.
    o või mingi kombinatsioon eeltoodust.

PS. Lõik WikiPeetija RAW-d käsilevast artiklist:
"When a camera saves a raw file it defers most of this processing; typically the only processing performed is the removal of defective pixels (the DNG specification requires that defective pixels are removed before creating the file[38]). Some camera manufacturers do additional processing before saving raw files; for example, Nikon has been criticized by astrophotographers for applying noise reduction before saving the raw file.[39]

PPS. KolxWaagen jäi vahepeal dopingukontrollis haledalt vahele ja maksis pisut trahvi, kaameratootjetel aga dopingukontrolli lihtsalt ei ole ehk tootja võib manipuleerida ISO, järeltoimetamise jms-iga niipalju kui tihkab ja natukene enamgi veel…

Kui lugem liigub müravabamalt sensorist välja, on see juba suur asi.

RAW failidele teeb Nikon sellise kosmeetika, et testid kiidaksid ja fännid just sellist kergelt ette “ilustatud” RAW failiga aparaati osta tahaksid. Päris profid on küll natuke pahased, aga müüginumbreid see oluliselt ei mõjuta. Keskonnaohtlik ka ei ole, järelikult pole põhjust riigil sekkuda. Meediatarbijale on teadvustatud, et Sony sensorist teeb Nikon parema pildi kui Sony ise. Päris nutikas turundusstrateegia Nikon-i poolt.

Küsimus Vanadele Kaladele ja eriti Nii-Konn
marketinguosakonnale – kas on mingi WhitePaper, kus seesama
RAW toimetamise protsess punaseksvärvitud puupulkadeni lahti
räägitakse?!?

Sony ja Nikoni firmade hingeelu ma ei tea, aga küll on mul kogemus ühe teise praeguseks juba lahkunud N-tähega algava firma sisemusest, mida võis ka tinglikult kaameratootjaks nimetada. Selliseid detaile nagu ntx. raw-ga majandamise tehnika või kasvõi suvalise muu riistvara draiveri spetsifikatsioone varjati ikka väga kiivalt – tootmissaladus või nii. Ka firma töölistele tooks nende lekitamine üsna kurja kohtuasja kaela. Kuigi ühe firma puhul ei tohiks teha üldistust, julgen oletada, et valdavas enamuses tehnoloogiafirmades on salatsemine pigem reegel.
Marketingiosakonnas ei olda enamasti huvitatud liigseid detaile rahvale ette paiskamast. Sugessiivne malbetes toonides muusikaga reklaamiklipp “müüb” massidele palju paremini ja suurtootjatele üksikute tehnikafriikide kobisemine eriti ei loe. Pigem võib see avaldamine müügile kahjuks tulla kui friigid saavad liiga palju spetsifikatsioone ette – leiavad sealt veel mõne vea ja hakkavad sellest vaikse kobisemise asemel valju häälega tuututama.

Kui sa tahad asjast tehniliselt tõesti korralikult aimu saada, siis on selleks vaja paar pikka ja konarlikku teekonda valida: Üks võimalus, õpid kõrgtasemel spetsialistiks sensorite arendamise alal, hangid endale hästitasustatud töökoha suures tehnoloogiafirmas ja saad seal sees kõigest teada. Teine võimalus, hakkad nn sõltumatuks eksperdiks, võtad juba valmistehtud aparaadid ette, hakkad neid teaduslike meetoditega testima ja uurima. Teed laborites väga kontrollitud oludes testpilte, võtad raw failid ette ja rakendad nendele failidele matemaatilisi analüüsi algoritme, mis on natuke kõrgema tasemega kui draiveritreialite esialgne tehtu. Kirjutad tulemuste kohta artikleid, millest selgub mismoodi raw-ga tegelikult toimetatakse ja millised vead aparaatides on.


petslane

(Meremees kirjutab): Asi võiks mingile kindlale ka kenasti välja toodud alusele põhineda küll. Muidu müükase maha seebikarbi argumente proffidele. Kui mina oma valdkonnas nii palju valetaks, kui kaameratootjad, oleksin ma igapäevaselt kohtu all. :smiley:

(enn kirjutab): https://www.dxomark.com/nikon-d850-sensor-review-first-dslr-hit-100-points/

[%sig%]

(aivar kirjutab): enn kirjutas:

https://www.dxomark.com/nikon-d850-sensor-review-first-dslr-hit-100-points/

Dxomark sõnul on Nikon D850 näol tegemist maailma parima kaameraga(ehk siis maailma parima sensoriga)
Kuid D850 sensori müra hinnati alles 22 koha vääriliseks.Mida oligi oodata sest lähimal konkurendil Canon EOS 5DS(50mp) ei ole suudetud ka müraga midagi ette võtta.
Piinlikust tekitab see laiformaat kaameratele nagu Phase One jt. kus Nikon ja teised DSLR kaamerate tootjad panevad pika puuga ära.

(Vahur kirjutab): D850 on D810st parem tervelt 3 punkti!
Aga (alati on aga) see 3 punkti on 1/5 astet paremust sellesama Dxo lehe kohaselt. Sellist vahet võib vist ainult luubiga uurides näha.
Ning see 22 koht Sports kategoorias ei näita, et sensor on mürane, vaid ta iseloomustab võimaliku kasuliku signaali ning müra suhet. Väiksema pikslisuurusega kaamerad on nagunii sellise mõõtemetoodika kohaselt halvemuses, kuna sensori küllastus tekib varem ning kvaliteedi tagamiseks on müra vaja rohkem minimeerida. Sensorgeni lehel on näha sensori müra absoluutväärtused ning D810 (19) on seal nt parema tulemusega kui D3s mis 6 kohta hoiab.

(aivar kirjutab): Fakt on see et kõik Nikoni uued sensorid(Nikon D5 ja D850) on mürased.
Vaadake DXO testist mida suutsid D3S,DF ,D4 ja D610

850 eelis muude fotokaamerate ees on talle sisseehitatud lisavarustus. Halturtsikutele pole seda lisakoormat vaja.

(Meremees kirjutab): No näitkes, mis seal olulist on?

(aivar kirjutab): PS kirjutas:

850 eelis muude fotokaamerate ees on talle sisseehitatud
lisavarustus. Halturtsikutele pole seda lisakoormat vaja.

Mida sa selle sisseehitatud lisavarustuse all silmas pead?
Minu silmis on sel kaameral kolm tugevat plussi:
1.Väikese RAW faili võimalus.Kus nüüd on RAW ka reaalselt poole väiksem.Kokku on kolm suurust.
2.Täiskaader 4K video võimekus
4.Sarivõtte kiirus - 9 kaadrit sekundis.Arvestades kaamera rohkeid megapixleid on see ikka tase.

(A.T. kirjutab): ma ostsin Canon 5D kunagi kümme aastata tagasi kui se välja tuli, juba seal oli väikese raw võimalus …

(Meremees kirjutab): Miks nad ei võiks selle peeglikola sealt välja visata ja üle jäänud ruumi panna protessorit ja dünaamikaprotsessorit täis.

Tänapäeval saab kõike võimendada ja Kaamera on juba ammu arvuti ja kui teha pilti väiksema RAW ga, siis jälle paraneb või paraneks pildi kvaliteet kõrgetel isodel märkimisväärselt.

Kui mingil keskpärase ja vananeva positsiooni resurrssi 2-5 korda suurendada, saaks näha eriti imetlusväärseid tulemusi ja ka kliendid teavad seda.

Kui Nikon viskaks peegli välja, oleks ta ju Sony…
Kui signaali on nii vähe, et paljuski upub mürasse, siis võimendamisest ja dünaamikaprotsessorist pole miskit abi. Arvesta, et müra on juhuslik suurus, igal ajahetkel on ta erineva suurusega. Pimedas pildistamiseks on vaja aparaati, mis spetsiaalselt selleks aretatud sensoriga. Kõike head korraga ei saa, isegi mitte Nikonilt.

(Meremees kirjutab): Ainult mälumahtu ja aega on nad siis säästmas.

(Meremees kirjutab): Peegelkaamra saab nagunii ajalooks, aga miks vaja siis arengut vältida. Nikon või Sony ? Tulemus on tähtis.

Sony on praegu müüduim kui kunagi varem. Mõistan et asi on sensorite taga sensor on sama, aga eks näis, kes sellest rongist maha jääb ja kes sellest võidab.

(aivar kirjutab): Meremees kirjutas:

Peegelkaamra saab nagunii ajalooks, aga miks vaja siis arengut
vältida. Nikon või Sony ? Tulemus on tähtis.

Sony on praegu müüduim kui kunagi varem. Mõistan et asi on
sensorite taga sensor on sama, aga eks näis, kes sellest
rongist maha jääb ja kes sellest võidab.

Kaamera kui trendi asi siis miks ka mitte valiks Sony,kuid kaamera kui töövahend siis ikka Nikon või Canon.
Lihtsalt need kandilised ja pisikesed Sony hübriidid on niivõrd ebamugavad kui vähegi olla saavad.Kas sa tahaks sellise kaameraga järjest 12 tundi pildistada? Ma usun et mitte.Teine asi kas üldse on võimalik.Sony ülekuumeneva sensori juttu on terve nett täis.

(aivar kirjutab): PS kirjutas:

Seda ülekuumenemise absurdijuttu on ka terve nett täis. Kõik
kadedusest välja mõeldud valed on ümber lükatud. Seda
juttu, et 850 ei osutunudki mingiks imekaameraks on ka terve
nett täis

Millise ajalehe toimetuse või meedia väljaande fotograafid pildistavad Sony hübriidiga?