(Meremees): Nijkon D850 ISO

(Meremees kirjutab): Asi võiks mingile kindlale ka kenasti välja toodud alusele põhineda küll. Muidu müükase maha seebikarbi argumente proffidele. Kui mina oma valdkonnas nii palju valetaks, kui kaameratootjad, oleksin ma igapäevaselt kohtu all. :smiley:

(enn kirjutab): https://www.dxomark.com/nikon-d850-sensor-review-first-dslr-hit-100-points/

[%sig%]

(aivar kirjutab): enn kirjutas:

https://www.dxomark.com/nikon-d850-sensor-review-first-dslr-hit-100-points/

Dxomark sõnul on Nikon D850 näol tegemist maailma parima kaameraga(ehk siis maailma parima sensoriga)
Kuid D850 sensori müra hinnati alles 22 koha vääriliseks.Mida oligi oodata sest lähimal konkurendil Canon EOS 5DS(50mp) ei ole suudetud ka müraga midagi ette võtta.
Piinlikust tekitab see laiformaat kaameratele nagu Phase One jt. kus Nikon ja teised DSLR kaamerate tootjad panevad pika puuga ära.

(Vahur kirjutab): D850 on D810st parem tervelt 3 punkti!
Aga (alati on aga) see 3 punkti on 1/5 astet paremust sellesama Dxo lehe kohaselt. Sellist vahet võib vist ainult luubiga uurides näha.
Ning see 22 koht Sports kategoorias ei näita, et sensor on mürane, vaid ta iseloomustab võimaliku kasuliku signaali ning müra suhet. Väiksema pikslisuurusega kaamerad on nagunii sellise mõõtemetoodika kohaselt halvemuses, kuna sensori küllastus tekib varem ning kvaliteedi tagamiseks on müra vaja rohkem minimeerida. Sensorgeni lehel on näha sensori müra absoluutväärtused ning D810 (19) on seal nt parema tulemusega kui D3s mis 6 kohta hoiab.

(aivar kirjutab): Fakt on see et kõik Nikoni uued sensorid(Nikon D5 ja D850) on mürased.
Vaadake DXO testist mida suutsid D3S,DF ,D4 ja D610

850 eelis muude fotokaamerate ees on talle sisseehitatud lisavarustus. Halturtsikutele pole seda lisakoormat vaja.

(Meremees kirjutab): No näitkes, mis seal olulist on?

(aivar kirjutab): PS kirjutas:

850 eelis muude fotokaamerate ees on talle sisseehitatud
lisavarustus. Halturtsikutele pole seda lisakoormat vaja.

Mida sa selle sisseehitatud lisavarustuse all silmas pead?
Minu silmis on sel kaameral kolm tugevat plussi:
1.Väikese RAW faili võimalus.Kus nüüd on RAW ka reaalselt poole väiksem.Kokku on kolm suurust.
2.Täiskaader 4K video võimekus
4.Sarivõtte kiirus - 9 kaadrit sekundis.Arvestades kaamera rohkeid megapixleid on see ikka tase.

(A.T. kirjutab): ma ostsin Canon 5D kunagi kümme aastata tagasi kui se välja tuli, juba seal oli väikese raw võimalus …

(Meremees kirjutab): Miks nad ei võiks selle peeglikola sealt välja visata ja üle jäänud ruumi panna protessorit ja dünaamikaprotsessorit täis.

Tänapäeval saab kõike võimendada ja Kaamera on juba ammu arvuti ja kui teha pilti väiksema RAW ga, siis jälle paraneb või paraneks pildi kvaliteet kõrgetel isodel märkimisväärselt.

Kui mingil keskpärase ja vananeva positsiooni resurrssi 2-5 korda suurendada, saaks näha eriti imetlusväärseid tulemusi ja ka kliendid teavad seda.

Kui Nikon viskaks peegli välja, oleks ta ju Sony…
Kui signaali on nii vähe, et paljuski upub mürasse, siis võimendamisest ja dünaamikaprotsessorist pole miskit abi. Arvesta, et müra on juhuslik suurus, igal ajahetkel on ta erineva suurusega. Pimedas pildistamiseks on vaja aparaati, mis spetsiaalselt selleks aretatud sensoriga. Kõike head korraga ei saa, isegi mitte Nikonilt.

(Meremees kirjutab): Ainult mälumahtu ja aega on nad siis säästmas.

(Meremees kirjutab): Peegelkaamra saab nagunii ajalooks, aga miks vaja siis arengut vältida. Nikon või Sony ? Tulemus on tähtis.

Sony on praegu müüduim kui kunagi varem. Mõistan et asi on sensorite taga sensor on sama, aga eks näis, kes sellest rongist maha jääb ja kes sellest võidab.

(aivar kirjutab): Meremees kirjutas:

Peegelkaamra saab nagunii ajalooks, aga miks vaja siis arengut
vältida. Nikon või Sony ? Tulemus on tähtis.

Sony on praegu müüduim kui kunagi varem. Mõistan et asi on
sensorite taga sensor on sama, aga eks näis, kes sellest
rongist maha jääb ja kes sellest võidab.

Kaamera kui trendi asi siis miks ka mitte valiks Sony,kuid kaamera kui töövahend siis ikka Nikon või Canon.
Lihtsalt need kandilised ja pisikesed Sony hübriidid on niivõrd ebamugavad kui vähegi olla saavad.Kas sa tahaks sellise kaameraga järjest 12 tundi pildistada? Ma usun et mitte.Teine asi kas üldse on võimalik.Sony ülekuumeneva sensori juttu on terve nett täis.

(aivar kirjutab): PS kirjutas:

Seda ülekuumenemise absurdijuttu on ka terve nett täis. Kõik
kadedusest välja mõeldud valed on ümber lükatud. Seda
juttu, et 850 ei osutunudki mingiks imekaameraks on ka terve
nett täis

Millise ajalehe toimetuse või meedia väljaande fotograafid pildistavad Sony hübriidiga?

see peeglivabade sony-de promovärk tundub siiski mitte sobivat kõigile . võrreldavate tööde puhul ei anna sony mingit erilist hinna- ega muud eelist peeglite ees. eritöödes tundub päris nutune.

siiski liiga palju (kaamera KERE HINNAST MITTE HOOLIVAID) elukutselisi pöördub tagasi peegli peale.

üld-töö, mingid pulmad ja üritused saab kindlasti sonyga hakkama, aga spets-viguritega (maks shiftid adapteritega) pole värk kuldne. sest sony ise pakub vähe objektiive. puha nö “mainstream” keskmised.
kui uskuda nende hulle turuvallutuse numbreid, siis peaksid nad ammu muretsema ka nišivallutuste pärast.

ise arvustan praegu canoni poolt, sest canonil parimad shift-objektiivi valikud turul.
nikonil pole võrdset pakkuda. kuskil tuleviku-luulus oli välja pakutud neil 18mm shift, reaalset pole kuulnud.

imestan siiski selle lõime aluseks oleva nikoni 850 kere ülikiitmist. reaalset kogemust tolle kerega on vähestel ameerikas, aga eesti usklikud juba ähivad VALITUD NUMBRITE põhjal oma brändijumala eest surma minna :slight_smile:
te pole siin usa paksud pensionärid, kes arutavad, et mul on juba 810 ja olen kaks “kruiizi” sellega pildistanud, ja peaks nüüd uue 850 ostma.

(Vahur kirjutab): Tiit Veermäe kirjutas:

nikonil pole võrdset pakkuda. kuskil tuleviku-luulus oli
välja pakutud neil 18mm shift, reaalset pole kuulnud.

19 mm tuli enam-vähem aasta tagasi:
http://imaging.nikon.com/lineup/lens/specialpurpose/pc_pce/pc_19mmf_4e_ed/index.htm
teineteisest sõltumatu tilt-shiftiga (teised seda mäletamist mööda ei luba).

Nojah, minu viga siis, et pole silma peal hoidnud…

Aga ma saan lingitud tekstist aru, et seda sõltumatut pööritamist kasutatakse seekord esimest korda nikkoritel, mitte et üldse esimest korda maamunal. Kui ma sellest sõltumatusest õigesti aru saan, siis on mu canoni mõlemil TS-l kallutus ja nihutus omaette ja need päris mitu aastat vanad.

(Vahur kirjutab): Jah, seda et Nikkoritel esimene ma silmas pidasingi, selles suhtes jäi postitus segaseks.

Implikatiivne tähendus vs. otsetähendus on mingi asi (üks mitmest, muidugi) millega reklaamis mängitakse - st. saab valetada ilma otsese valetamiseta, vaid lihtsalt inimeste nö lollitamisega.

Iseasi, muidugi, kas peaks sellepärast reklaamitavaid oksa tõmbama hakkama sellepärast, st. selle laiemad implikatsioonid läheks meie ühiskonnakorralduse juures natuke naljakaks.