(Meremees): Nijkon D850 ISO

(Vahur kirjutab): Jah, seda et Nikkoritel esimene ma silmas pidasingi, selles suhtes jäi postitus segaseks.

Implikatiivne tähendus vs. otsetähendus on mingi asi (üks mitmest, muidugi) millega reklaamis mängitakse - st. saab valetada ilma otsese valetamiseta, vaid lihtsalt inimeste nö lollitamisega.

Iseasi, muidugi, kas peaks sellepärast reklaamitavaid oksa tõmbama hakkama sellepärast, st. selle laiemad implikatsioonid läheks meie ühiskonnakorralduse juures natuke naljakaks.

(Meremees kirjutab): Jah ja ma mõtlen et peegli ruumi arvelt arendada välja sensor mis on igakülgne tank. Agressiivsest müügipoliitikast ei jätaks see muidugi enm kivi kivi peale.
Järgmist kaamerat enam müüa ei saa. Nad jagelevad ja väidavad veel 20 aastat et neil on ISO tundlikus ikka ülikõva, mida tegelikult heal juhul paari astme võrra on TAHETUD PARANDADA, et rahulolematus liiga suureks ei lähe. Tegu on tehnikaga mille omadusi saab arendada, võimendada, liita, muuta, asendada.

Toon näite tööstuslikust valdkonnast, mis ei puutu küll siia, aga… Stalin tuli võimule oli põhimõtteliselt kogu Nõukogude Venemaa elektrita, maha jättis ta enesest juba tuumariigi, mille tööstuslik võimsus oli paranenud kümneid kordi, kui mitte sadu.

(aivar kirjutab): mihk kirjutas:

Miks peaks turge vallutav Sony püüdma igat nišši, kui saab
head raha teenida suurele Nikonile oma sensoreid müües ? See
üleskiidetud 850 on ju Sony sensoriga.

Pea nüüd hoogu.Kus seda lugeda saab et D850´l on Sony sensor? Nikon on varasemalt mõnel(toonitan mõnel) kaamera mudelil lihtsalt avalikustanud mis sensoriga on tegu.Kui mitte alati.Nikon näiteks on kasutanud ka Toshiba sensoreid.

(aivar kirjutab): PS kirjutas:

Selleks, et 850 saaks testivõitjaks,
tõmmati a7r2-l punne alla, 14,2-lt 13,9-le. Keegi ei mäleta
eelmisi punne, ainult implikatsiooniline PS. Pildi kvaliteedi
osas 810 omanikud ei pea tõmblema, vahet 850-ga ei ole.

Tüüpilise Sony hübriidi fänni arvamus konkurendi kaamera kohta - tegemist on vandenõuga. :smiley:

(Vahur kirjutab): PS kirjutas:

Ma põhimõtteliselt jälgin ainult ühe tootja arengut. Mu
meelest võiks teised olemata olla. Selline agressiivne
müügipoliitika paraku toob ühe teise tootja ka minu
vaatevälja. Kordub sama muster iga uue kaamera tulekuga,
sellel teisel siis. Enne esitlust kiidetakse taevani, pärast
esitlust vormistatakse kibekiirelt ettetellimusi. Aga müüki
jõuab tavaline aparaat. Selleks, et 850 saaks testivõitjaks,
tõmmati a7r2-l punne alla, 14,2-lt 13,9-le. Keegi ei mäleta
eelmisi punne, ainult implikatsiooniline PS. Pildi kvaliteedi
osas 810 omanikud ei pea tõmblema, vahet 850-ga ei ole.

Millal see allatõmbamine toimus? Kõige varasem leht, mille arhiivist leidsin selle kaamera testitulemuste kohta, on 2015-08-31, juba seal on Landscape skoor 13.9:
https://web.archive.org/web/20150831201627/https://www.dxomark.com/Cameras/Sony/A7R-II

Või on ka netiarhiivis tõeministeeriumi ametnikud ajalugu ümber kirjutamas?

(Vahur kirjutab): Toshiba on oma sensoritootmise Sonyle müünud paar aastat tagasi:
https://www.engadget.com/2015/12/04/sony-toshiba-image-sensors/

(aivar kirjutab): mihk kirjutas:

Toshiba-l viimased uudised sensoritest 2015.a. ja siis olid nad
tablettidele ning nutitelefonidele. CNET.com näiteks eeldab
oma teadmiste pealt, et 850-l on tegemist on Sony BSI-sensori
edasiarendusega, mis on loogiline. Pole Nikon-i huvi
konkurendilt sensori ostmist/tellimist reklaamida, seetõttu
kirjutatakse tutvustustes, justkui oleks uus tippsensor neile
lihtsalt taevast alla kukkunud. Tundmatu ja nimeta tootja
sensor… Naljakas. Kes ostaks S-klassi Mersut, mille mootori
arendaja-tootja ei ole Mersu, vaid mingi nimetu firma ?
Volvo-vennad vähemalt mingil ajal teadsid, et nende mootor
tuleb Volksvagenilt.

CNET eeldab oma teadmiste põhjal et tegemist on Sony sensoriga?
Sellise taseme info kohta öeldakse et see on lihtsalt luul või spekulatsioon.
Kui Nikon ei nimeta teisiti siis tegemist on Nikoni sensoriga.

(enn kirjutab): PS kirjutas:

Selleks, et 850 saaks testivõitjaks,
tõmmati a7r2-l punne alla, 14,2-lt 13,9-le. Keegi ei mäleta
eelmisi punne, ainult implikatsiooniline PS.

Mind on varemgi üllatanud PS järelduste matemaatiline tase. Kui a7r2 Landscape oleks ka olnud 14,2, poleks ta ikkagi kohe mitte kuidagi saanud testivõitja 100 punkti. Vähemalt seda punktide arvu oleksid peale implikatsiooniline PS-i ka kõik teised mäletanud. Tegelikult sai 14,2 punkti Sony A7.
Tuletab meelde PS omaaegset väidet siinsamas foorumis, et Sony on müügis Nikonist mööda läinud. Tegelikult oli jutt aasta kahest esimesest kuust USA-s. Täna vist ei väida seda enam ka PS…

[%sig%]

(Meremees kirjutab): Pangu sellesse keresse vajaliku ja innovatiivset, mitte vananevat ja hääbuvat. Olgu see kaamera kasvõi suur ja kaalu see kere kasvõi 1,4 kg aga olgu tulemused, siis tasemel.

(aivar kirjutab): PS kirjutas:

Sügav kummardus tähenärijale. Ma olen muide ka öelnud
Nikoni suuruse kohta, et seal on lampvõimendi sees, muud
põhjust nii suurt kere tegemiseks ju pole. Leia nüüd netist
ümberlükkavad viited palun. Täna lugesin peeglite kere
suuruse kohta hoopis teist väidet, sensori jahutamine pidavat
seal ruumi võtma.

Sellepärast Sony hübriidid kuumenevadki üle et kõik on nii väikesesse keresse sisse pressitud.

(tom kirjutab): Sattusin juhuslikult canoni peeglid kasutama juba filmikerede ajal, mul ei olnud mingit eelistust kui canoni kere kätte juhtus. Nüüd juba 2. digikere ja ausaltöeldes lihtsalt ei ole näinud nii tugevat faktorit, et süsteemi vahetama hakata. Kered on olnud töökindlad. Mind ei huvita see nn. DR, et 5 stoppi alla säritada oleks vaja iso 100 juures, milleks. iso 6400 on täielikult kasutatav ja rohkem mul vaja ei olegi. Mõttetu vaidlus kas 13,9 või 14,2.

(aivar kirjutab): Canoni ja Sony mehed on shokeeritud et Nikon D850 neile pika puuga ära pani.Nüüd nad käivad üksteise võidu oma kaameraid siin kiitmas.

(Kalmer K kirjutab): Tore, kui sobiva kaamera saab poest osta. Kui mul vahest pildistamise isu tuleb, siis ISO valikule aega kulutama ei hakka, sest sensori jahutus -30 kraadile toimub automaatselt. Ergonoomika on samuti teisejärguline, sest sensor ja kere on nagunii eraldi vundamendil ning vajadusel võib süsteemi kasvõi läbi võrgu juhtida. Kahjuks komponentide tootjaid ei mäleta, aga tulemusega saab rahule jäãda.

(enn kirjutab): Täna pole üheski Eesti fotopoes D850 letil. Samuti pole siin ükski D850 omanik sõna võtnud. Seega on kogu senine jahumine vaid internetiandmete (ja -kuulujuttude) põhjal…

[%sig%]

(Meremees kirjutab): I am photographer. Neil Peaks demo olema ja esitlus oli kui õigesti mäletan 10.10.2017.

varased e tootmiseelsed demokered üldiselt tuuakse tõsiusklikele fännidele kiibitsemiseks kinniteibitud kaardipesaga ja kaovad jälle ära :slight_smile:
aga sel ajal oleks pidanud juba tootmismudel olema.

(enn kirjutab): Meremees kirjutas:

I am photographer. Neil Peaks demo olema ja esitlus oli kui
õigesti mäletan 10.10.2017.

Demo võib neil olla, aga nende veebilehel on ka täna D850- tellimisel. Seega reaalselt kohe osta ju ei saa. Sama jutt muide on ka enamusel saksa suurtel fotopoodidel (st. need, millel ka füüsiline müügilett olemas)

[%sig%]

MetsJeesus kirjutas:

Mind näituseks EI huvita mitme-kaadri HDR-i klõpsimine, sest
see tehnoloogia võimaldab pildistada vaid väga vaikset
vaikelu ning hilisem kaadrite kokkukleepimine on tükk Teadust.

See tükk Teadust annab vaikelu korral parema tulemus mistahes “ühe-sensori-pitsitamisest”. Informatsiooni hulk on märksõnaks. “Vaikelu” vajame ka suure resoga ja pika säriga ühte pilti tehes. Näiteks metsamaastikku pildistades. Keda huvitab, keda mitte.

Arvutimaailmas suudavad Apple, Asus, Dell, HP, Lenovo jms hoida
kenasti oma brändi, ehitades oma kobedamad süsteemid ümber
Inteli protsessori ning säästutooted ümber AMD.
Peris julge üldistus. Lihtsalt ajad ja protsessorid muutuvad ning kasutajad koos nendega. “Dell once used AMD chips in a range of laptops, but slowly dropped them from product lines as the chip-maker dealt with quality and production problems. Hewlett-Packard has stayed loyal to AMD, but many other PC makers have dropped AMD’s chips over the years for not standing up to Intel’s chips in performance.” (lingi leida tekstiotsinguga ise, kui viitsid)

Canon üritab aga haige eesli järjekindlusega teha OMA sensorit. No
ei õnnestu. Mitte mingi valemiga ei õnnestu, punnita kuidas
sa tahad.
Ega Sinu väited alati kah välja tule. Punnita, kuidas Sa ka tahad :-).

C kered võivad olla äärmuseni töökindlad,
menüüd ergonoomilised, soft suurepärane, klaasivalik meeletu
kuid kui sensor ei suuda, siis on tulemus HALE…
Sul võib olla suurepärane sensor, kui kui klaasi pole, pole ka tulemust. Kui just peamiselt pimeduses objektiivikorki ei pildista.

Nikonil-Sonyl on tooteliinis sensorid, mis on optimeeritud
andma ideaalses valguses ideaalseima võimaliku pildi ja
sensorid mis optimeeritud töötama kõrgetel ISOdel. Canonil
aga esimest lihtsalt EI ole ning teine on võrdlemisi
keskpärane…
Kas Sa saaksid seda väidet veidi selgemaks arendada/viidata? Et noh, mis on see ideaalne valgus, mis ideaalse sensori jaoks vajalik on? Kas see ideaalsele valgusele optimeerimine ja kõrge iso optimeerimine toimub samas sensoris või on erinevad liinid? Kas on ka nüansse selles, kas ja kui kiiresti sensorilt signaali loetakse? Ja mis on need sensorid/kaamerad, mis ideaalses valguses üldse pilti ei salvesta.

(tom kirjutab): kirjutasin sellepärast, et see on mõtetu vaidlus, no ütle miks siis kiidetud Nikon oma tipuga D5 nii madalale laskus http://www.photonstophotos.net/Charts/PDR.htm#Canon%20EOS%201D%20X%20Mark%20II,Canon%20EOS%205D%20Mark%20IV,Nikon%20D5,Nikon%20D850