(Meremees): Sony A9 II sain täna ära proovida

(Meremees kirjutab): Miks tegin selle teema? Kui Sony poleks Mirrorlens-i arendama hakanud. Oleksime 10 aasta pärast ka veel, Canoni ja Nikoni peegelkaamera ja vananenud optika üle olnud kuradi õnnelikud.

See on rohkem peakujus kui käekujus kinni. Veel hiljuti arvasin isegi, et pikk tele tahab optilist pildiotsijat. Väljamaised Sony foorumid kubisevad marki vahetanud linnupildistajate ülivõrdes kiidukõnedest. Ülikõvad pildid seal juures. Selge see, et nii kalli tehnika välja vahetamine on keerukas. Jõuab see aeg ka siia. Ainult selle taha, et kellegi käsi on nii või naasugune, ei jää, kui tehnilised omadused on head, või veel paremad.

(Martin kirjutab): Luguge mida räägib artikkel:
https://www.dpreview.com/interviews/6888036612/canon-interview-eos-1d-x-mark-iii-2019
Ühesõnaga räägib, et peegelkaamera vastu on nõudlus endiselt suurem kui peeglitu ja seda professionaalide seas.

Kui lugeda ainsaks profikaameraks 1d x III siis kindlasti nii ongi. Reklaami jutt peabki oma rida kiitma. Aga tegelikult ei koti üldse, profikvaliteeti pakkuvaid kaameraid on kümneid.

Känn-onna kriksatrulli all see VÕIB isegi nii olla – antud tootja hübriidkaamerad jäävad turustandardile ikka vääääga pika puuga alla ja loomulik et nood eriti kaubaks minna EI taha…

Jaa-ega-jaa, mis kaubaks ei lähe, ei üldse pilti teegi.

Kui ostjal on valida suht sama raha eest kehva, väga kehva ja kohutavalt kehva kauba vahel siis valib ta parima hind/pilt suhtega relikttenoloogia. Äpardunud Inseneritöö ja Juhmide Juhtimisotsuste tulemina see EI kipu olema känn-onn…

(Mihk kirjutab): Vaata ikka enne, kes räägib. Puhas sisuturundus. Mida neil Canonis töötades muud rääkida on, kui proffidele saavad pakkuda ikka ja ainult vana läbiproovitud peegli-tanki edasiarendust. Ja seda isegi Tokyo olümpiamängudeks. Kindlasti saab see 1dxmk3 olema väga hea peegelkaamera, pea parim peeglite hulgas. Kui mõne aasta pärast saab Canon valmis peeglita analoogi, siis räägitakse põhjenduseks, et profid on alles nüüd hakanud peeglita tehnikat tahtma…

(Nope kirjutab): Imelik ka , kuni sony foorumites midagi muud räägitaks.

Mind tegelikult häirib teleka moonutatud walgebalanss, et ma ei kiimle kuidagi moodi peeglitu poole. Wysiwg peeglilt ikka parem.

(Mihk kirjutab): Ühe lombitaguse linnujahtija blogi sattus ette. https://www.birdsasart-blog.com/2019/10/09/the-birds-as-art-sony-era-begins-lots-on-the-amazing-sony-a7r-iv-working-a-great-situation-and-striking-wading-bird-photo-tips/
Ilmselt pole ta ainuke, kellele Sonyga linnud istuvad.

Wysiwg peeglilt ikka parem.
Kui sa näed SENSORILT n.ö. moonutatud valgebilanssi siis seesama moonutatud valgebilanss läheb ka kaardile ehk ülim aeg valgebilanssi kruttida ja/või hallkaarti pildistada…

Peegel näitab tõesti ülitäpset värvustemperatuuri.

No pane hallkaardiga, ikka situb silma, liiga vähe värve…

PS kirjutas:

Peegel näitab tõesti ülitäpset värvustemperatuuri.

Oled Sa kindel, et peeglile pole valmistamise käigus mingit kollast (või roosat) tooni peale kantud?


:stuck_out_tongue:

H. P. kirjutas:

Sarkasmi sarkasmi peale, aga no mitte ükski seadus ei takista
meid metsalisega v6idu depresiivmaniakaalitsemast :slight_smile:

Klõpsu vajutamise hetkel peeglisse vahtides, kuhu “õige” valgebalanss salvestub? Sinu mällu? Kui palju on lootust, et see valgebalanss ajus täpsena püsib, kuni sa ükskord kodusesse elektroonilisse pimikusse jõuad ja raw faili ekraanil nähtavaks ilmutad?
Kui aparaadis seaded õiged ja kohe ühe silmaga elektroonilist pildiotsijat vahid ning teisega reaalset ümbrust, siis on palju rohkem lootust, et aparaadi salvestatud WB langeb sellega kokku, mis su pildistamise hetke soov oli…
Muidugi leidub küllaga neidki kes põhimõtteliselt valgebalnsi aparaadis AWB või päevavalguse peale “unustavad” ja väidavad, et sony inseneride töö on täiuslik ning valgebalansi sättimine tagantjärele on omaette kunstiliik…


petslane

(Mihk kirjutab): Jah. Peegli puhul ei tohi täielikult unustada, et ei alumiinium ega hõbe peegelda nähtava valguse spektris ideaalselt. Alumiiniumil on peegeldumise graafikus punaste toonide juures üks jõnksuke alla (peegeldunud kujutis grammike sinakam) ja hõbedal kukub graafik lilla-sinise otsas, kujutis seega grammike soojem. Lisaks optika vääristuse pisike mõju. Kui väga täpseks minna. Aga kasutades testkanalina teist silma ei eksi - oma silm on kuningas.

(pandres kirjutab): Jah, ainult et vähemalt osadel inimestel näevad silmad värve natuke erinevalt, sh minul.

pandres kirjutas:

Jah, ainult et vähemalt osadel inimestel näevad silmad värve
natuke erinevalt, sh minul.

Kui nüüd teaduslikuks minna, siis normaalsel inimesel ei tekita valgebalanssi silmad, vaid pilt moodustatakse kuskil aju kaugemates soppides. Aju jällegi “kalibreerib” mõlema silma valgebalansi ühesuguseks, isegi kui su silmad eraldi sama stseeni erinevalt näevad.
Sa võid katsetada, mis juhtub, kui näiteks hangid omale prillid, millel on üks klaas roosa, teine sinine ja vahid mõlema silmaga valget paberit? Mis värvi näed? Katseta erilnevat värvi kiledega, tee märkemeid, jaga meiega :slight_smile:


petslane

Kui meil oleks vaja, et pilt oleks nö õiget värvi, siis me ei tohiks ei kaameras, ega arvutis midagi kruttida. Pooled pildid oleksid sinised ja teised kollased, natuke päiksekäes ka valge valgusega pilte. Kogu see kruvimine ongi võidujooks ajuga, mis kohandab valguse värvi meilt luba küsimata nö söödavaks. Mida haritum on fotograaf, seda rohkem erinevaid värvi valgust ta pildile laseb, kui klient lubab muidugi. Vaadake keskpärast hullivuudi löga ja maailma tipp operaatorite filme.