(Round2): X monitor töötluseks

(aivar kirjutab): Kas sa tehnilise parameetreid ka üldse uurisid või vaatasid ainult hinda?
Brightness 250 nitti? Aafrika neegrid seda ostaks.

(Round2 kirjutab): Vot ei ole nii asja sisse süvenenud, ei tea, kas see 250 on vähe või palju…

Mul on töömonitor kuskil alla 150 cd/m2 krutitud. Oleneb, kas tahad päikse käes feissbuukides sebida või on ühtlane paras tööruum pildi tegemiseks ja seal silmi ei taha väsitada. Oleneb ümbruse heledusest .

(aivar kirjutab): aivar kirjutas:

Kas sa tehnilise parameetreid ka üldse uurisid või vaatasid
ainult hinda?
Brightness 250 nitti? Aafrika neegrid seda ostaks.

Standard on 300 nitti.Apple Macbookidel on mingi 500 nitti

(aivar kirjutab): https://www.notebookcheck.net/ lehel on enamik monitore ära tesitud.Valid sealt monitori välja ja ostad ära.
Aga nii mingi Arvutitark lehel monitore valida on veidi naljakas.Leiad kõige odavama juustu ja siis küsid kas on ka väärt pill?

(Round2 kirjutab): Ma ei läinud sinna monitore tegelikult valima, see sitsis neil seal pealehel, jäi silma, netist targemat infot ei leidnud ja mõtlesin siit küsida. Kas ta just kõige odavam oli,? Vaevalt. Juust ka veel? No selge pilt, tänud, enam selle monitoriga ei arvesta.
Ps:tänan lingi eest.

(aivar kirjutab): Vigade parandus.See leht kus enamik monitore ära testitud on siikski https://www.prad.de/
https://www.notebookcheck.com/ lehel on sülearvutite testid.

(aivar kirjutab): Tiit Veermäe kirjutas:

Mul on töömonitor kuskil alla 150 cd/m2 krutitud. Oleneb,
kas tahad päikse käes feissbuukides sebida või on ühtlane
paras tööruum pildi tegemiseks ja seal silmi ei taha
väsitada. Oleneb ümbruse heledusest .

Jah kuid monitor võiks olla ikka multifunktsionaalne et vajadusel saaks sealt ka näiteks filme vaadata.
Alla 300 nitist monitori pole mõtet üldse osta.See kehtib ka sülearvutite kohta.Mis on juba omaette teema.

(Me kirjutab): https://www.euronics.ee/tootevordlus/86193-79282 Kumba valida? ei suuda otsustada, ühel on taga nimi, teisel suurem suurus.

Pigem ei võtaks kumbagi, fullhd 27 tolli peal on vähe ja pikslid hakkavad üksikult paistma - ja see suurem on tegelikult väiksem :wink: pildi kõrgus on oluliselt madalam, kui 27 sel.

(mihk kirjutab): Pane ca 200 raha juurde ja osta 1440-realine, kui just 27-tollist soovida… Või veel ca 100 juurde ja saad UHD, aga arvuti peab jõudma UHD 2160 rida jooksutada. Kui 24-tolline, siis soovitaks pigem 1200 rida, aga selliseid vist enam ei toodeta. Kindlasti IPS.

(aivar kirjutab): Tasub üldse 32 tolline monitor osta.Mida kõrgem reso seda parem.FHD on selgelt liiga madal.

Mõned soovitused monitori osas ka siitpoolt.

  1. Paneeli tehnoloogia. Sõimusõna on Twisted Nematic (TN) ja vägagi probleemne on ka *VA (PVA, MVA jms). OLED on hetkel veel toorevõitu ehk fototöötlejale on tänase seisuga ainus aktsepteeritv valik IPS ning siin ei ole õnneks/kahjuks alternatiive (pole valikut – pole probleemi).

  2. Värviruum. Hetkel on kontorilaua ja odavama otsa telekate standard sRGB, korralikuma ja oluliselt kallima otsa monitorid on Adobe RGB ning telekamaailmas on hetkel teemaks värviruumi OLULINE laienemine. Märksõna siin HDR ning sellega kaasnev Rec. 2020 ning Rec. 2100 ning samuti vana-hea NTSC värviruum, mis on oluliselt värvikamad kui sRGB ning ka Adobe RGB.
    Ise läheks esimese monitoriga sRGB teed ja ootaks pisut kunas TV maailmas HDR-i ümber üles keerutatud tolm alla langeb – variant et HDR-ist saab hitt ja tööstusstandard mis laieneb kiiresti monitoride maailma ja variant et teema läheb haleda (3D) plopsuga lõhki. Ise olen siin positiivne kuid hästiinformeeritud optimistina näen vähemalt 3-aastast adopteerimisperioodi (ja sellega kaasnevat standardi-sürrealismi).

  3. Resolutsioon. FullHD (1920 x 1080) on siiski mobiiltelefoni ja kõige alumisema otsa kontorimonitori reso, QHD (2560 x 1440) oli vahestandard mida kasutasid korralikuma otsa graafikamonitorid ja mida hetkel eelistavad nuhvlid-tahvlid. Uus tööstusstandard on UHD ehk 4x FullHD (3840 × 2160) ning siit soe soovitus igandeid vältida.

  4. Diagonaal. UHD jaoks on ideaalne monitor 32", sellel saab norm nägemisega inimene hakkama ka ilma fonte skaleerimata, 27" on kasutatav kuid siis tuleb arvestada 150% skaleeringu ja sellest tulenevate võimalike ühilduvusprobleemidega.

Mis siis lõpuks võtta?

  • Ise alustaks mingi odavama otsa 27" sRGB IPS paneeliga ja kui ca 3-4 aasta pärast on hinnad kukkunud ja värviruumi standardid paika loksunud siis ostaks 32" avarama värviruumiga paneeli – hetkel on sellised monitorid alakvaliteedi- ja ülehinnalised.
    *LG-l on terve plejaad 27" IPS UHD monitore 350-450€ hinnaklassis, vaata reviewsid ja võta midagi omal maitsel. Pole midagi super-duperit kuid algatuseks ajavad asja ära.
    – 32" klassis pakuvad Philips ja Acer suht samas hinnaklassis *VA paneele kuid nendest soovitan suure kaarega kõrvalt mööda käia.
  • 32" IPSid algavad
  • Kui tahta laiemat värviruumi, siis on alternatiiv ka mingi pisem (40" tuuri), parema pildiga UHD telekas kuid seal tuleb selgelt ära testida kas saab välja lülitada kõik selle “pildiparanduse”.

Leiduski üks mees, kes pani värviruumi ja dünaamilise ulatuse ühte potti kokku. Kuhu jäid värvisügavuse biti poisid? Tahad sa sellel teemal pikemalt rääkida?

Digitaalsed bitid (võimalike erinevate vahetoonide arv), ekraani dünaamika (erinevus kõige tumedama tumeda ja kõige heledama heleda vahel ehk kontrastsus) ning värviruumi ulatus (põhivärvide sügavus) on kolm väga erinevat mõistet. Õnneks/kahjuks on nende vahel siiski teatav korrelatsioon ehk laiemate värviruumide ja suurema dünaamikaga tuleb ka bitte vastavalt rohkem – muidu lihtsalt ei saa tajutavalt sujuvat üleminekut ehk siit vastu küsimus – kas PS-ile on vastu jalutanud mõni kõrge dünaamika ja sRGB-st laiema värviruumiga pildikast, kuis värvikanalid 8-bitised?

Nüüd aga ongi miljoni-seekli-küsimus – mis saab olema lähiaja värviruumi tööstusstandard?
Mõned OLETUSED siitpoolt koos tungiva palvega PS-ile neid täpsustada-täiendada-parandada.

  • sRGB elukaar hakkab pisitasa teiselepoole saama (liiga plass) ehk ON tulemas üleminek.
  • Adobe võib oma värviruumi pidulikult kokku rullida ehk uut tööstusstandardit sellest EI saa sest jäme ots on siiski videotootjate käes.
  • Paljuhaibitud Rec. 2100-ga võib juhtuda sama mis NTSC värviruumiga – standard on ilus ja hea kuid tootjad ei suuda produtseerida (mõistusliku raha eest) seda värviruumi toetavaid seadeldisi (ei sisu tootmiseks ega ka sisu tarbimiseks) ning kui lõpuks hakkavad suutma, on standard ise leidnud endale väärika koha – ajaloo prükkaris.
  • Iseenda poolt 30 hõbeseeklit DCI-P3 kontole – see ON realiseeritav standard, selles standardis toodetakse sisu, sellel standardil on taga piisavalt autoriteetsed toetajad ning pilt on sRGB-st nähtavalt parem…

PS. Värvikas artikkel erinevatest värviruumidest:
http://www.displaymate.com/Display_Color_Gamuts_1.htm

Vingerdasid küsimusest mööda, tegelikult ei oska seda ise ka küsida. Äkki leiad nende kolme kohta mingid võrdlus tabelid või graafikud. Praegu tuli ainult värviruumi teema.

Mulle vastu jalutavate kaamerate kohta räägitakse, et nende värviruum on laiem kui kõik olemasolevad kokku, selle näitamiseks pole ühtegi ekraani veel loodud, standarditest rääkimata. Hetkel on värvisügavus ja dünaamika numbritega väljendatud, värviruum mitte. Värviruum luuakse konverteris.

Siit (ja selle lehe teistest artiklitest) saab lugeda sisukat värviruumide analüüsi:
http://www.displaymate.com/Display_Color_Gamuts_1.htm.

Ei maksa väga muretseda selle üle, mis saab mingiks värviruumi standardiks. Üks vanimaid nn. standardeid oli NTSC, kuid praktilisse kasutusse pole ta kordagi jõudnud. Idee teha sRGB-st standard, on nii veerandsada aastat vana. Enamik tavamonitore alles hakkavad sRGB-d näitama.

Fotomaailmas on defakto standardgiks kujunenud Adobe RGB ja ei näe, et ta niipea suurt muutuks. Sel lihtsal praktilisel põhjusel, et temast suuremad ruumid eeldavad juba 16-bitiseid faile. Muidu võivad sujuvad üleminekud minna treppi. Juba praegu on ju võimalik kasutada ProPhoto RGB-d, mile ruum ületab nii NTSC kui Rec 2020. Kuid ütlen veekord - siis peame leppima tänastest täpselt kaks korda suuremate failidega ja praktiline kasu avaldub üsna eriolukordades vahest mingi eriline moefoto vms. neoonvärvidega asjade pildistamisel.

Veel toredam oleks kasutada hoopis Lab-i, kuid enamik fototöötlustarkvara on hetkel rohkem optimeeritud RGB-d ja CMYK-i mudima ja taas ei pääse 16-bitistest failidest. Kes pildistab raw-d, see võib tulevikku vaadata rahulikult. RAW-st saab konvertida mistahes värviruumi.

Üks asi on värviruumi matemaatiline väljendus, teine selle praktiline näidatavus. Monitoride osas soovitan juba praegu osta pigem avarama ruumiga. Värvihaldus kasutab seda ära ka siis, kui töödeldava faili värviruum täpselt ei ühildu.

Ja muidugi, lisaks värviruumile on monitoride korra oluline halltoonide täpsus ja kujutise ühtlus üle kogu ekraani.

Tavapärane kalibreerimine soovitab ja kasutan ka ise 120 nitti. Kui teha vaid trükiettevalmistust (paberil trükitav töö), siis soovitatakse vahel isegi veel vähem (80 nitti). Seega 250 nitti on üle kahe korra rohkem, kui tegelikult vaja.

MetsJeesus kirjutas:

  • sRGB elukaar hakkab pisitasa teiselepoole saama (liiga plass)
    ehk ON tulemas üleminek.
  • Adobe võib oma värviruumi pidulikult kokku rullida ehk uut
    tööstusstandardit sellest EI saa sest jäme ots on siiski
    videotootjate käes.
  • Paljuhaibitud Rec. 2100-ga võib juhtuda sama mis NTSC
    värviruumiga – standard on ilus ja hea kuid tootjad ei suuda
    produtseerida (mõistusliku raha eest) seda värviruumi
    toetavaid seadeldisi (ei sisu tootmiseks ega ka sisu
    tarbimiseks) ning kui lõpuks hakkavad suutma, on standard ise
    leidnud endale väärika koha – ajaloo prükkaris.
  • Iseenda poolt 30 hõbeseeklit DCI-P3 kontole – see ON
    realiseeritav standard, selles standardis toodetakse sisu,
    sellel standardil on taga piisavalt autoriteetsed toetajad ning
    pilt on sRGB-st nähtavalt parem…

Nojah, DCI-P3 ja 10 bitti ongi defacto standard praegu. Sihukesi monitore saab lai tarbijaskond lihtsalt osta, kui veidi paremat pilti tahta kui banaalne “kontorimonitor” näitab.
Mitmedki UHD telekad lubavad enam-vähem P3 värviruumi ka mitte kõige kallimatel mudelitel.
Kui miski tootja lubab 95% P3, kas see siis on 97% Adobe? Või hoopiski 94%? Või millisest servast nad oma 5% maha näksivad?


petslane

Kuna selle threadi teemaks on x MONITOR, siis oli ka küsimus pildikastis ehk väljundseadmes ehk monitoris – kas keegi teab mõnda sRGB-st laiema värviruumiga monitori, kus värvikanalid 8-bitised?

PS. Vahepeal oli teemaks bitilisus pildiTÖÖTLUSEL. Siin lugu lihtne – igasugune toormaterjal ehk edasisele töötlusele minev materjal peab olema võimalikult-palju-bitine – igal juhul rohkema-arvu-bitine kui lõpp-väljund-seadeldis – mida rohkem bitte seda rohkem ka töötlusvaru. Monitor VÕIB idee poolest olla sellesama töötluse mistahes etapil ka 8-bitiste värvikanalitega sest [mistahes vahe-etapi] ekraanipilt on olemuselt edasist-töötlust-mitte-vajav lõpp-produkt.

PPS. Ekraanipilt ON samuti kategoorias töödeldav vaheprodukt KUI rakendada kalibratsiooni. Kui seesama kalibratsioon rakendada mingile 8-bitisele komponendile, siis võivad hakata välja naeratama üsnagi vastikud artefaktid. Nt 8-bitise värvikanaliga monitor on kenasti kalibreeritav KUI kalibratsioon läheb monitori sisestesse (soov. 10-bitistesse) LUT tabelitesse. Kui aga kalibratsioon maabub lihtsalt GPU väljundisse, siis võib tulemus olla juba päris kehva ning Munselli-Monitori-Test ei pruugi enam läbi joosta…

http://www.colormunki.com/game/huetest_kiosk