(Sander): Canon M6 mark II + Speedbooster

Teoreetiliselt annab suht ekvivalentse tulemuse kui plõksida nt:
Täiekaadriline 100mm f4 ISO 400,
Poolekaadriline 75mm f2.8 ISO 200,
Veerandikaadriline 50mm f2 ISO 100
jne ehk DoF, valgustundelisus/mürasus, säriaeg, vaatenurk jms peaksid olema suht samasugused.
Ok, eri sensoritel on eri reso ning eri klaaside moonutused ja bokehi karakterid on erinevad kuid kui taandada eeltoodud pildid nt UHD-le, siis peaks tulemus olema suht äravahetamiseni sarnane.

Kuna klaasikratsijad saavad maha järjest siledama klaasiga, mis on suuteline aktsepteeritavalt performima ka suuremate avadega, siis ongi kaamerad arenenud väiksemate sensorite-valgemate klaaside suunal – komplott on lihtsalt kompaktsem-kergem ja ilmselt ka odavam. Paraku on klaasi kratsimisel piirid ja valge-selge tähendab üldjuhul ka vägagi kobakat ehk klaas mis suudab ka f2 suht vaatamiskõlbulise pildi välja pritsida, kipub olema tükk maad kobakam-raskem-kallim kui f4 vaatamiskõlbulist pilti produtseeriv klaas.

Kui lisada juurde rasvane fakt et ega korralik (ilmastikukindel, norm autofookusega jms) poole- või veerandikaadriline kere ei ole üleüldsegi odav, siis ongi kaval trikk osta pigem täiekaadriline ja saada võimalus klaasi pealt KÕVASTI kokku hoida – saab kasutada nõks pimedamat klaasi või stoppida oma õlle-pudeli-põhi nõks alla, kuis performib ka nõks aktsepteeritavamalt.

Pole palju ka lisada et iga täiekaadrilisega tuleb täiesti tasuta kaasa ka poole- ja veerandikaadriline kuid vastupidi see paraku teps mitte EI ole…

Teine teema on DÜNAAMIKA, mis känn-onna sensoriseppadel on suht Tööstuskatastroofiline. Seda ERITI poolekaadrilisel ehk täiekaadrilise maksimaalne dünaamika on tükk maad kõrgem kui poolekaadrilisel. Dünaamika tähenda maakeeli kas taevas tuleb tuumaplahvatus ja kas kõik allee all jalutavad kassid on süsimustad. või kaardile läheb nii taevas kui ka kassidel vähemalt 55 halli varjundit…

Kokkuvõte – poolekaadriline kere + Peed-Juuster + täiekaadriline klaas on vähemalt sama raske-kobakas, ilmselt isegi kallim, ilmselt udusem ja sitema dünaamikaga. Tšoiss iis yööör…

PõustSkriptum – väga paljud lühikesed ja valged klaasid on sisimas speed-puusterdatud pikad ja pimedad klaasid ehk mille [tsenseeritud] pärast on 35mm f1.4 suht samas mõõdus 100mm klaasiga…

MetsJeesus kirjutas:

PõustSkriptum – väga paljud lühikesed ja valged klaasid on
sisimas speed-puusterdatud pikad ja pimedad klaasid ehk mille
[tsenseeritud] pärast on 35mm f1.4 suht samas mõõdus 100mm
klaasiga…

Inseneri vaatevinklist leian, et sellises järelduses on isegi midagi vaimukat :slight_smile:
Aforism vms…


petslane

(klaas kirjutab): Filosoofiliselt öeldes on kõik fotoobjektiivid (v.a. peegelobjektiivid) aretatud-buusterdatud-konverditud ühe pika ja pimeda valgust koondava läätse ümber.

(enn kirjutab): klaas kirjutas:

Filosoofiliselt öeldes on kõik fotoobjektiivid (v.a.
peegelobjektiivid) aretatud-buusterdatud-konverditud ühe pika
ja pimeda valgust koondava läätse ümber.

Ja mis kuradi asi on filosoofiliselt pikk ja pime valgust koondav lääts??

[%sig%]

Olen seda ka imestanud, et kuidas uued fiks-lainurgad nii idiootlikult suured ja rasked on. Kas peab tina sisse panema, et publiku “suurem ja raskem ja kallim on parem” ootustele vastata ja neid lüpsta õigustatult oodataval moel :slight_smile:
Et pole ise optikas eriti kodus, tunnen vaid klassikalised skeemid ära, siis tundub tegu olevat lüpsimasina arendamisega psühhiaatrite ja roheliste jalajälgede soovitustel. Et kui seatina jm haruldasi aineid sisaldavad klaasid poleks keelatud, kas siis saaks väiksemad-kergemad teha?
Sarnane küsimusega "säästu"pirnide keelamise hüüratu EU-korruptsiooni kohta. Kui palju läks kellelegi maksma sellise direktiivi kehtestamine ja kuidas see jõudis direktiivi-vabrikantide taskusse? Et varem raiskasime veidi energiat valguse saamiseks puhta volframi hõõgutamiseks. Nüüd saab kogu keskkond täis mendelejevi tabeli sodi, elavhõbedat jmt surma. Kes meist käivitab MUJAL reostava hübriid-elektriauto, et iga surnud kahjulik valgusjunn kahjulike ainete kogumispunkti viia? Kogu see kraam viiakse seejärel rõõmsalt hiinasse töödelda fossiil-energiaga ja siis me keksime häbitult rohelist mõtlemist ja süüdistame hiinlasi keskkonna reostamises?
Sihuke surev mõtlemine meis juba sees. Samuti sööme ka arusaamatult suure lainurga rohelisest õnnest särades ära.

Kas keegi rohkem optikaga kodus olev insener suudab ära põhjendada taolise kaalu-suuruse lisa? ehk aitaks väiksest ajutööst ja täpsuse lisamisest tootmises ?

Ok seletame sellesama maagia, kuidas muuta pikk-pime klaas lühikeseks-valgeks klaasiks lahti ja nii et Pookio-Vanadekodu asunikud sellest samuti aru saaksid…

Teadupärast on suure avaga ehk valge klaasi tegemine olnud ALATI tehniliselt paras peavalu sest tulemus on spherokromatistlikult koomas ja sisaldab rohkem vikerkaari kui persses-pointlessi sortimendilaienduskampaanias turule paisatud vikerkaarevärvilised noku-katted. Mulgu kinnikeeramine (klaasil) teeb aga üldjuhul Imet ehk kõik kummitused haihtuvad ja joonis muundub vedel-kristall-selgeks…

Näide: klaasi-inseneridel on plaan treida valmis täiekaadriline 30mm f2. Punnitavad mis punnitavad, saavad kokku mingi klaasivalemi kuid aktsepteeritavalt hakkab see performima alates f8. Tasklistis on aga f2 klaas.

Lahendus – seesama klaas tehakse täpselt 4x suuremana. Igas mõõdus st 120mm pikk ja 4x jämedam. Otsejäreldusena saadakse sama vaatenurk kuid kujutisring 4x suurem. Seega on tegu pika klaasiga, mis on pime nagu Vahemere Öö (f8) kuid performib suht söödavalt…
Järgmine samm: sellesama suure ja pimeda kujutise saab paari lisaelemendiga konvertida väikeseks ja heledaks kujutiseks. ehk seesama pikk ja pime ja suure kujutisringiga klaas on lausa maagiliselt muundunud lühikeseks, valgeks ja väikese kujutisringiga klaasiks.

Mõned juuzerid küll vaatavad sedasama 30mm f2-te pisut imeliku näoga et mille kuradi pärast peab 30mm klaas olema 120mm pikk, kastkaamera-klaasi-mõõtu jurakas ja kaaluma nagu sisaldaks arvestatava hulga Iriidiumi, uraani, vismutit vms tinarasket elementi. Valge-selge seesama monstrum nagu oleks kuid klaasi Gravitatsiooni poolt tekitatud moonutuse mahakorrigeerimine hakkab lõpuks ära tüütama…

Ma arvan, et see on väga vale arusaam, kuidas optilisi probleeme lahendatakse. Sa võid klaasi läbimõõdu suurendamisega oma vaatenurgad saada kuid fookuskaugus on ikka 120mm. Peaks olema ju suht sama kui panna suure kujutisringiga 8x10 laiformaat 240mm objektiiv täiskaadersensoriga kere ette. Ei muutu see kuidagi 30mm objektiiviks.

[%sig%]

Jaapani raisad sunnivad fotograafe j6usaali :smiley: Sigma 40 1.4 on ilus kobakas. Sellega saab ka j6udu treenida. Kaela sellist panna ei tohi. K6ige rohkem üle 6la. Kui rahahammas peale hakkaks, ostaks veel suuri. Ei vaeva ennast optiliste formulatega, rohkem ikka visuaalse hedonismi vahend. … Ja patt se on, sest v6im läheb suurkorporatsioonidele, ja need ju kasumi nimel pohhuistid.

(klaas kirjutab): Üksikust positiivsest läätsest fotograafia algas, camera obscura 1812. Oli teine pime (diafragma läätse ees) ja pikk, kui millimeetrites lugeda. 1829 võeti kasutada akromaat-i (kroon/flint), mis oli välja töötatud teleskoobi jaoks. Nii neid erinevaid läätsesid ja läätsede gruppe muudkui lisandus ja optilised skeemid muutusid järjest keerukamaks. Wiki-s on valgustavad artiklid täitsa olemas. Mul laps võttis paar aastat tagasi ühe üksiku läätse ja tegi jutuubi juhiste järgi sellest läätsest ja saapakarbist mänguprojektori nutitelefonile. Suht udune pilt seinale tuli, aga pimedas ja pildi keskel oli täitsa aru saada, mis loom parajasti telefoni ekraanil on.

Üks valgustav artikkel personaalselt sulle, kõik teised teavad seda unepealt.
https://et.wikipedia.org/wiki/Camera_obscura

Ma arvan et sa võiksid vaadata objektiivide skeeme (üldjuhul publitseeritakse) ja vaadata speedboosteri skeemi ja vaadata uuesti lühema otsa valge klaasi kannapoolseid elemente. Kuidagi tuttav tunne tuleb peale…

Tuletame meelde ka mõningaid mõisteid:
FOOKUSKAUGUS on üheelemendilise klaasi või ühe klaasielemendi fookuspunkti (nõguselemendi korral virtuaalne fookuspunkti) kaugus sellesama klaasi keskpunktist.

VAATENURK on kaamera (mille osa osad on objektiiv JA sensor) vaatevälja ulatus. Mingil müstilisel ja minule seni arusaamatul põhjusel esitatakse fotograafias vaatenurka millimeetrites, mõningal juhul 35mm ekvivalent-millimeetrites ja ole siis meister ja teisenda noodsamad millimeetrid kraadideks. Nutufööni väikese abiga tehtav…

Üheelemendilise objektiivi vaatenurga määrab objektiivi fookuskaugus JA sensori suurus.
NB! Rõhk sõnal JA ehk eraldivõttes need karakteristikud vähemalt vaatenurga osas midagi ei määra, koostöös aga küll!

Sa võid klaasi läbimõõdu suurendamisega oma vaatenurgad saada kuid fookuskaugus on ikka 120mm.
Peaks olema ju suht sama kui panna suure kujutisringiga 8x10 laiformaat 240mm objektiiv täiskaadersensoriga kere ette.
Ei muutu see kuidagi 30mm objektiiviks.

Ma ütlesin suht selgelt välja võtmesõna KUJUTISRINGI vaatenurk. See, kuidas kujutisring ära kasutatakse on teine teema kuid mõlema objektiivi – 30mm ja selle igas mõõdus (nt 4x) scale-up versiooni kujutisringi sisud ON identsed. Üks väiksem, teine suurem kuid sisu on sama!

Seesama SpeedPuuster lihtsalt konsentreerib-vähendab objektiivi kujutisringi. Imelihtne.
NB! SpeedPuusterdadamine tähendab kujutisringi vähendamist ehk SpeedPuusterdada saab objektiivi vaid väiksemale sensorile!
Otsejäreldusena EI muutu objektiivi fookuskaugus, muutub klaasi-sensori komplekti vaatenurk. Lisaks muutub loomulikult ka klaasi kaal ja pikkus ehk konsentreerivad elemendid lisavad veelgi kaalu ja füüsilist pikkust.

Kujutisring on nüüd küll viimane, mida selle komboga taga aetakse. Võimalik, et muutubki. Suurendustegur on see, mida muudetakse ja kui see juba muutub, siis muutub ka fookuskaugus. Otsi nüüd välja fookuskauguse tegelik definitsioon, selline kuhu on suurendustegur sisse kirjutatud.

(mihk kirjutab): Eesti keeles on “üheelemendiline klaas” lihtsalt lääts. Aga mis asi on tema keskpunkt ?

Kunagi märkasin seda peegelkaamerate lainurga tagumike sarnasust, aga ei hakanud tarbetult mõtisklema selle üle. Olen ikka fotograaf, mitte optika insener, ja ega ilma vastava hariduseta nendest skeemidest lõpuni ei oska arvata midagi.
Ma tookord arvasin, et see jupp (spiidbuusteri sarnane) venitab kujutise üle tühja peeglikambri, ja sellega asi unus, pole rohkem huvi tundnud.
Aga uued spetsiaalselt “ilma laperdava reliktita” keredele tehtud objektiivid peaks olema ilma buuster-tagumikuta. Äkki ongi? sellisel juhul vähemalt nii lihtsalt läbi “buusterdamise” ei seleta kõigi uute objektiivide jubedat kaalu ja mõõtu. Mõne puhul kindlasti tehakse nii.

Aga üks teine objektiiv telede klassist mul on ka märgatavalt raskem teistest samasugustest 70-300L. Pole lainurk, aga raske. Skeemi pole uurinud. Nii keeruliste asjadega ma neist midagi kasulikku niikuinii ei mõika. Teravam ka kergematest, aga miks just kaalu lisamisega saab teravust juurde? :slight_smile:

Usun siin siiski muid kaalu lisamise põhjusi ka, peale suure kolaka pildi spiidbuusteri-tagumikuga kokkusurumise.

erko kirjutas:

Ma arvan, et see on väga vale arusaam, kuidas optilisi
probleeme lahendatakse. Sa võid klaasi läbimõõdu
suurendamisega oma vaatenurgad saada kuid fookuskaugus on ikka
120mm. Peaks olema ju suht sama kui panna suure kujutisringiga
8x10 laiformaat 240mm objektiiv täiskaadersensoriga kere ette.
Ei muutu see kuidagi 30mm objektiiviks.

Ega sa ennast nüüd lolliks ei tee?
Jeesuke nimelt käib siin ajaviiteks trollimas ja kahtlustan, et mõnikord tunneb sellest parasjagu rõõmu, kui saab vastuvaidlejal vaiba alt ära tõmmata…
Nii et mõtle hoolikalt, enne kui väidad, et telekonverter või ka tagurpidine asi – too booster fookuskaugust ei muuda.


petslane

Hm, omateada ma speedboosteri poolt fookuskauguse muutmisest ei rääkinud midagi.

erko kirjutas:

Hm, omateada ma speedboosteri poolt fookuskauguse muutmisest ei
rääkinud midagi.

Jah, õigus. Lihtsalt konteksti arvestades võis jääda selline mulje.
Et oleks nagu tahtnud vastu vaielda objektiivi “sisemise boosterdamise” fookuskauguse mõjule.


petslane

MetsJeesus kirjutas:

Ok seletame sellesama maagia, kuidas muuta pikk-pime klaas
lühikeseks-valgeks klaasiks lahti ja nii et Pookio-Vanadekodu
asunikud sellest samuti aru saaksid…

Ma küll loodan, et sa mind tolleks vanadekodu asukaks ei pea :slight_smile:
Seepärast kinnitan, et mu aforismikommentaar oli siiras.

Väide:
“väga paljud lühikesed ja valged klaasid on
sisimas speed-puusterdatud pikad ja pimedad klaasid”
võib ka sekundiga äratundmisrõõmu tekitada.
Lihtsalt olen igasuguseid adaptereid ja telekonvertereid ja boostereid pidanud sihukesteks hädalahendusteks, kui paremat võtta pole. Ja pole pead vaevanud, et paremasse (originaali) on mõnikord sama asi sisse ehitatud, lihtsalt natuke täpsemini sobiv ja ilma lisaelektroonika hädadeta.


petslane

(Sander kirjutab): Väga huvitava suuna võttis see teema, kuid tänan nende vastuste eest, üsna huvitav lugemine oli.

(klaas kirjutab): Une pealt teadmistega ei pruugi teab kui kaugele jõuda, sama Wiki-st kogutud teadmistega. Et ajas tagasi minna, peab vaatama viiteid, monograafiaid, vanu ürikuid jm. usaldusväärset infot.
1911.a. Britannica-s on pikk ja põhjalik artikkel “Camera obscura”, koos ühe joonisega, äraütlemata huvitav lugemine selle kohta kuidas arenes pildi kasti toomine. Seal on isegi mainitud, et nimetuse “Camera obscura” võttis esimesena kasutusele Kepler, kes ise tegi selle endale, et teha maastikul skitse, ees teleskoobi positiivne lääts. Siia linki panna ei oska, lihtsalt kopin lingi tekstina :
https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Camera_Obscura
Igati asjakohane on lisaks lugeda näiteks raamatut " A History of the Photographic Lens" by Rudolf Kingslake, väljaandjaks Rochesteri Ülikooli Optika Instituut, 1989.a. väljaanne netis saadaval : https://books.google.ee/books?id=OJrJrEJ-r9QC&pg=PA23&dq=the+earliest+camera+lenses+were+Wollaston&hl=en&sa=X&ei=1tUeT43WD-je0QGxyMEH&redir_esc=y#v=onepage&q=the%20earliest%20camera%20lenses%20were%20Wollaston&f=false

Leidsin netilehe spetsiaalselt Camera obscura-de propageerimiseks, mitmed camera obscura-d on turismiobjektidena külastatavad https://www.camaraoscuraworld.com/en/history/
Soovitan selliseid materjale (ja mitte ainult neid) lugeda, väga huvitav ja hariv.
Kaasnevalt sattus ette üks hea lehekülg, mis on kui läätsemajanduse teejuht ja vaatleb päris arusaadavalt enimlevinud läätsede süsteeme, tõsi pakub ka hankida programmi arvutusteks. https://www.pencilofrays.com/lens-design-forms/#retro