(Suur segadus): Täiskaader , sport, mida valida?

Tehnika osas – Pead endale aru andma millist sporti ja kui kaugelt pildistada saad-tahad.

  • Küsitav kuid võimalik wöörk-öraund. KUI saad, siis lajata tõeliselt võimsa VÄLGUGA, siis võid pmst pildistada kasvõi veerandi-kaadri ja õlle-pudeli-põhjaga. Välk naelutab paigale ka kõige aktiivsema atleedi ja annab piisavalt valgust (ja kui ei anna siis võtad lihtsalt suurema välgu ja/või rohkem välke) ka kõige pimedama klaasi jaoks (NB! kui keerad mulgu f8-f16 kanti siis teeb pmst IGA klaas vähemasti UHD-kvalifitseeruva pildi).

  • Samuti võimalik wöök-öraund – kui saad olla LÄHEDAL siis f1.8 nifti-fifty kusagil f4 kandis (siis on DoF juba pöidlast paksem) + suvaline kere ajavad samuti asja ära.

Kui aga välk on karmiste keelatud ja sinul on võimalus peesitada püüne tagumises reas, siis tuleb arvestada et:

  • Teleobjektiiv on KRÕBEkalli$$$. Pikkus (millimeetrid), valgus (ava) ja selgus maksavad igaüks rämeda nutsaka, kõik kokku komplektis tähendab esimene astmes teine astmes kolmas.

  • Kere. Valgustundlikkus kõrgematel ISOdel ja autofookuse kiirus on asjad mille eest spordireporterid on nõus ka reaalset pappi välja köhima. Koos verepiiskadega. Variant et saad kusagilt kapinurgast mingi tohletamaläinud reporterikere. Tegijad siin Nii-Konn ja Känn-Onn. Sellised kered on rämesuured, rämerasked räigelt ära trööbatud ja räigelt alahinnatud sest kunstifotosid nondega teha EI saa (olematu dünaamika, naeruväärle möga-pixel-count), reisi- ja loodusfotot samuti mitte. Kuna sellised kaamerad lihtsalt tohletavad, siis ON ka tingimisruumi. Rämedalt. Alustaks ise pakkumisega 0€ sest üliohtlike jäätmete ümbertöötlusele vedamine maksab sellise rämeraske raua puhul päris arvestatava nutsaka…

  • Poolekaadriline. Spordi-, linnu- ja makropiltnikud ongi viimasel ajal poolekaadriliste ainus ökonišš – kõik muud kasutavad kas täiekaadrilist/keskformaati ja/või nutufööni. Poolekaadriline on nimelt tele-konverter. 1,5x digitaalset tele-konversiooni pole üldse paha. Kristallselge ja ilma mingi klaasi-pinna-kao, moonutuse, ghosti, flare ja glareta…
    NB! Spordivõimeline kere mak$$ab spordivõimelise kere nutsu. Sõltumata sensorist mis sinna sisse on kruvitud!

Garantii – fotokola tootjad, sarnaselt nt DVD tootjatele on jaganud maailma regioonideks. Praktikas tähendab et plätserdavad kaupadele peale regiooni-spetsiifilisi serjoo-numbrid ja on installivad garntiiremondi uksepoolte vahele Kerberose, kes siis valvab et ükski vale regiooni jupats garantiisse ei tuleks. Pmst sa võid endale aasiast mingi kola tellida kuid arvesta et kui midagi kooleb, siis kas saadad asja aasia garantiisse (kas otse või läbi kohaliku vahendaja), ja plekid omast karmanist kinni edasi- ja tagasisaatmise. Alternatiiv et võtad kohalikust esindusest tasulise remondi (ning esinduse remonditeenuse hinnas on väga oluline osa pipral, solal ja muudel würtsidel).

Hinna osas – väljastpoolt €U-d tellides peab ka arvestama et OSTJAL tuleb mak$$ta kindlasti ka käibemaks ja võib-olla ka tollimaks (sõltub konkreetsest kaubast). Mõningal juhul võtab pood sinu käest juba ostu hetkel käibe- ja tollimaksu ära ja mökerdab ise tollipaberid ära täita ja maksa ära maksta kuid ükski teene ei tule tasuta ehk kõige selle asjatamise eest küsitakse pisut £i$ata$u.

MetsJeesus kirjutas:

Tehnika osas – Pead endale aru andma millist sporti ja kui
kaugelt pildistada saad-tahad.

  • Küsitav kuid võimalik wöörk-öraund. KUI saad, siis
    lajata tõeliselt võimsa VÄLGUGA, siis võid pmst pildistada
    kasvõi veerandi-kaadri ja õlle-pudeli-põhjaga. Välk
    naelutab paigale ka kõige aktiivsema atleedi ja annab
    piisavalt valgust (ja kui ei anna siis võtad lihtsalt suurema
    välgu ja/või rohkem välke) ka kõige pimedama klaasi jaoks
    (NB! kui keerad mulgu f8-f16 kanti siis teeb pmst IGA klaas
    vähemasti UHD-kvalifitseeruva pildi).

Vat see väide, et IGA klaas teeb UHD ekraani jaoks kvalifitseeruva kvaliteetse pildi, ei lange reaalse elu kogemustega kuidagi kokku!
Ma olen oma elus vaevelnud mitmete ca 200mm fookuskaugustega objede otsas, mis ei tee MITTE ÜHESKI ASENDIS piisavalt kvaliteetset pilti – ebaterav, servad moonutavad, kontrast hall, tünn-padi jne jne. Kui ma veel noorem olin ja mitte eriti majanduslikult kindlustatud, siis selliseid objesid sattus ikka kätte ja alati panid nördima. Kusjuures samal ajal ükski juust kere samasugust nördimust ei tekitanud. Obje vead paistavad aga kõige hullemini välja just siis, kui avastad et muidu hea ja haruldane kaader on tehnika puuduste tõttu praktiliselt untsu lähedane.
Seepärast jään oma väite juurde, et igasugused muutuva ja väikese avaga säästu telezoomid on täielik raharaiskamine. Nad olid seda filmiajastul, nad olid seda 8MPixliste ajalooliste digikaamerate ajal ja seda enam on nad halvad moodsate kõrge resoga täiskaader kerede puhul.


petslane

(marek kirjutab): 2k saab ok komplekti.
t-dimensionist vms. canon 6d mk2 + 50mm f/1.8 stm
järeturult 300mm f/4 is või 100-400mm is. peaksid 500€ kandis olema.

(Suur segadus kirjutab): Tänan! Tegelikult peaks fotokoolitus toimuma enne kaamera ostmist. Pärast on ka tore aga taganjärgi tarkusega ei hakka miskit peale.

(enn kirjutab): Noh, kas segadus on suurem kui enne postitamist?
Siinsed postitajad pole ju mingid fotogurud, oleme enamuses samuti amatöörid, igaüks veel oma kiiksuga :slight_smile:
Tõsiselt tasub võtta soovitusi, mis jooksevad läbi paljude postituste nagu nt kolme O seadus (Objektiiv On Olulisem)
Kindel on vaid see- mitte keegi (ka mina mitte) ei oska öelda, milline kaamera on SULLE parim. Selle pead ikka ise välja selgitama. Rendi, otsi fotohuvilisi sõpru, kellelt saab kaamerat mõneks päevaks laenata etc. Mulle näiteks käib närvidele mõne kaamera menüüsüsteem, aga mõnele mu sõbrale sama süsteem jälle meeldib.
Üks asi veel. Kui sinust saab tõsine fotohuviline (mida ma väga loodan), siis 3-4 aasta pärast tahad sa olemasolevat kaamerat välja vahetada. See on asjade loomulik käik. Samas oled mitmetuhandese investeeringuga juba kinnitunud ühe margi külge.Et uue kaamera ostul ka vana müügist märgatavat lisa saada, tuleks keskenduda tänasele suurele kolmikule (tähestiku järjekorras :)) Canon-Nikon-Sony. Ostes Pentaxit, Olympust vms võid (aga ei pruugi) rohkem hävida.
Palju ilusaid pilte, ära suve otsustamisega maha maga :slight_smile:

[%sig%]

Suur segadus, tegelikult ei pea. kui saad uuena/peetult ok tehnika siis ruumi ja avastamisrõõmu on kui palju.
huvipltnik soovib võimalikult hea kvaliteediga pilti saada laste, semude sünnipäevadelt/spordivõistulustelt. vahest aiapeolt/läbult :slight_smile:
sama uue 6dmk2 võib asendada nikon d750 ( video võimalused kehvemad. muul juhul see vanaraud isegi tsipa parem ). 50mm f/1.8 fix ok hinnaga aga pikka otsa on järelturul võimatu leida. af-s 70-300 vr ~250€ võiks asja ära ajada alustuseks.

Ma olen oma elus vaevelnud mitmete ca 200mm fookuskaugustega objede otsas, mis ei tee
MITTE ÜHESKI ASENDIS piisavalt kvaliteetset pilti – ebaterav, servad moonutavad, kontrast hall, tünn-padi jne jne.

Isiklik kogemus – teleobjektiivi reaalse ja praktilise kvaliteedi spordi-linnu-looma kontekstis määrab:

  1. stabikas
  2. stabi-kass
  3. s-tabik-ass
    Pika klaasi sa väristad ära. Ka siis kui kere kruustangide vahele keerad. Proovi millist pilti teeb su lootusetu klaas kui valgustad subjekti välguga. LÜHIKESE = nõrga välguga (ca 1/8 võimsusest). Klaasi mulk f/8-f/16. Isiklik kogemus – sellistes tingimustes teeb pmst iga klaas pildi mida UHD-ekraanilt vaadates okserefleksi Ei teki…

Tünnid-padjad saab järeltöötluses ühe klikiga maha, halli kontrasti samuti ühe klikiga värvikamaks-kontrastsemaks. Moonutavad servad on pisut reaalsema probleemi moodi probleem kuid spordis-portrees jäävad nii-ehk-nii bo-kehhi ja kui väga häirivad, võid kausitäie Gaussian plürri sinna peale kallata.

igasugused muutuva ja väikese avaga säästu telezoomid on täielik raharaiskamine

Kui mõtled 70-300 f4.midagi-f5.midagi zoome siis siin on asjal ja asjal VÄGA suur vahe. Mõõtmispiirkond parsekites. Nii eri tootjate, sama tootja eri redaktsioonide kui ka sama redaktsiooni eri eksemplaride vahel ehk kui ostma hakkad siis testi! Testi välguga ehk siis saad teada mida klaas üleüldse võimaldab ja testi käest ehk siis saad teada milliseid pilte sellesamuse klaasiga tegema hakkad. Enne muidugi fookus paika häälestada!

Pigem siitpoolt kogemus et f2.8 on teleobjektiivi kontekstis asi millele väga panustada ei tasu – DoF ehk fookussügavus on paberõhuke ja enamus noidsamu unikaalseid kaadreid on mokkas sest fookus istub subjektil kuklas või hõljub kusagil nina ees. Puhtalt DoF pärast on f4 vähemasti teleobjektiivi kontekstis suht maksimum reaalselt kasutatav mulgu raadius…

MetsJeesus kirjutas:

Isiklik kogemus – teleobjektiivi reaalse ja praktilise
kvaliteedi spordi-linnu-looma kontekstis määrab:

  1. stabikas
  2. stabi-kass
  3. s-tabik-ass

Just, kui on uus ja kallis hea tehnilise lahendusega stabikas, saad käest pildistades oma paar või rohkemgi stoppi säriaega juurde ja midagi ebameeldivat pole.
Aga olen kahjuks kogenud ka vastupidist – Nikoni sihukese keskmise hinnatasemega obje: stabikas sees teeb alati ebateravamaid pilte kui samast mudelist ilma stabikata ja oluliselt odavam variant. Kusjuures vanduma hakkad alle siis, kui oled tolle stabikaga pikka aega pildistanud ja pole taibanud võrrelda teisega…

Pika klaasi sa väristad ära. Ka siis kui kere kruustangide
vahele keerad. Proovi millist pilti teeb su lootusetu klaas kui
valgustad subjekti välguga. LÜHIKESE = nõrga välguga (ca
1/8 võimsusest). Klaasi mulk f/8-f/16. Isiklik kogemus –
sellistes tingimustes teeb pmst iga klaas pildi mida
UHD-ekraanilt vaadates okserefleksi Ei teki…

Telega pildistatakse kaugeid asju enamasti. Aga noh, mõned pildistavad kuud ka täitevälguga :stuck_out_tongue:

Tünnid-padjad saab järeltöötluses ühe klikiga maha, halli
kontrasti samuti ühe klikiga värvikamaks-kontrastsemaks.

Tünni-padja saab praegu sirgeks ajada, aga vanasti filmiajastul ei saanud.
Objest tulnud halli ei saa aga digiga ka maha – vilets kontrast kumab üle kogu pildi ja värvide. Kui infot jõuab juba algselt sensorile vähem, siis ei tee ükski kaval arvutiprogramm seda kadu tagasi.

Moonutavad servad on pisut reaalsema probleemi moodi probleem

Vot nende servaprobleemide vastu enamasti aitabki ava kinnipoole keeramine. Aga siiski tahaks oma objest maksimumi e täisava. Mille eest ma muidu olen maksnud?

Kui mõtled 70-300 f4.midagi-f5.midagi zoome siis siin on asjal
ja asjal VÄGA suur vahe. Mõõtmispiirkond parsekites. Nii eri
tootjate, sama tootja eri redaktsioonide kui ka sama
redaktsiooni eri eksemplaride vahel ehk kui ostma hakkad siis
testi! Testi välguga ehk siis saad teada mida klaas üleüldse
võimaldab ja testi käest.

Esialgu soovitaks siiski kolmjala pealt testida.
Välk on kuidagi naljakas tele puhul ja käsi ikka väriseb, kui enne pole väikest šnapsi sisse valanud :slight_smile:

Pigem siitpoolt kogemus et f2.8 on teleobjektiivi kontekstis
asi millele väga panustada ei tasu.

Jah, 2,8 võib asjatult palju kaalu ja hinda lisada. 200mm zoomi puhul on minu meelest kogu ulatuses ava 4 mõistlik eeldus. Kes suuremat ava vajab, loodetavasti teab juba, mida ta tahab. Ja pikematel fookuskaugustel on ilmselt väiksem maksimum ava kompromissi küsimus. Mina eelistaks ikkagi pigem suuremat ava ja väiksemat sensorit, kui juba kompromissidele minna. Aga saan aru ka vastupidistest arvamustest: suurem sensor andestab natuke rohkem klaasi vigu. Samas on suuremat sensorit ja pikemat klaasi ka raskem kaasas tassida :slight_smile:


petslane

petslane, suuremat sensorit on raskem kaasas tassida kui tegu 1D või Dx seeriaga.
eelarve 2k :slight_smile: . d750 või 6d mk2 ei kaalu rohkem kui D7XXX/D500 või XXD
200mm piisab siis alustuseks on canonil 70-200mm f/4 l 5+ kui canoni kasuks otsutada.
nikonil vanad 80-200mm ed ka väga head. pumpa ära võta. sellel af kole aeglane.

marek kirjutas:

petslane, suuremat sensorit on raskem kaasas tassida kui tegu
1D või Dx seeriaga.
eelarve 2k :slight_smile: . d750 või 6d mk2 ei kaalu rohkem kui D7XXX/D500
või XXD
200mm piisab siis alustuseks on canonil 70-200mm f/4 l 5+ kui
canoni kasuks otsutada.
nikonil vanad 80-200mm ed ka väga head. pumpa ära võta.
sellel af kole aeglane.

Ma ei võta nendest ühtegi, see arutelu käib algses segaduses küsija murede lahendamiseks :slight_smile:
Ja tehnoloogilistesse reliktidesse nagu d750, ei suhtu ka pooldavalt :slight_smile:
Lihtsalt üldistan, et 200 mm täiskaadri tele tundub poolkaadri ees 300-ne, veerandkaadri ees 450-ne ja 1-e tollise sensori ees 600-ne. Viimane on juba paras teleskoop ja kui eelarvet ei jagu nii pika piisavalt kvaliteetse täiskaader tele jaos, siis on päris häid alternatiive olemas asjade kaugelt pildistamiseks.


petslane

(selgem kirjutab): Olen otsinud siit foorumist ja tegelikult vastust ei leidnud. Kui osta nn odavam kere ja väga hea objektiiv(neid soovitusi on küllaga), siis kas, või kuidas ,parandab objektiiv kere näitajaid ja milliseid. Milles võib järele anda ja mida peab kindlasti hoidma kere valides ?
Olen tänulik ka lingi eest.

(marek kirjutab): petslane, annad konkreetseid soovitusi ?

selgem kirjutas:

Kui osta nn odavam kere ja väga hea objektiiv(neid soovitusi
on küllaga), siis kas, või kuidas ,parandab objektiiv kere
näitajaid ja milliseid. Milles võib järele anda ja mida peab
kindlasti hoidma kere valides ?

Objktiividel on nn. “karakter”, st parematel-kallimatel-õnnestunumatel on mingi omadus, mida tavalistel “kitikatel” pole. Kas parem kontrast või värvid või väga hea teravus igas nurgas või ilus ja huvitav bokeh või väga täpne, kiire sujuv teravustamine. Või kõik need kokku.
Kerega on samuti. Lihtsalt rahalises mõttes ei tasu algajal kõige vingemat kere soetada, sa ei tarbi neid kere häid omadusi ära.
Megapixlites võib järgi anda, rohkem pole alati parem. Dünaamikas võib rahalises mõttes järgi anda – 1 stopp vähem, 1000€ odavam on kaalumist väärt mõte. Aga ei tasu hankida tehnoloogiliselt vananenud mudelit, iseasi, kui eriti odavalt kätte saab, siis võib soetada mõttega, et mõnda aega harjutan ja hangin juba sihukese, mida tegelikult tahan.

Olen tänulik ka lingi eest.

Siin blogis on nii mitmeidki häid mõtteid:
https://phillipreeve.net/blog/photography/


petslane

marek kirjutas:

petslane, annad konkreetseid soovitusi ?

Ei anna! Las inimestele jääb avastamise rõõm :stuck_out_tongue:


petslane

(selgem kirjutab): kuulaks ikka teiste tehtud vead üle ja siis teeks valiku. eks neid oma vigu tuleb nii ehk naa :slight_smile: aga antud vallas, nagu aru saan, on valed valikud päris kulukad.
Ikka tänulik soovitajatele ja avatud nõuannetele.

Tundub, et olete fotograafias või digifotograafias algaja. Sel juhul sobivad Teile kõik ülalnimetatud kaamerad. Edasijõudnu teab ise, mida tahab. Kaamerates võib olla mingeid maitse, funktsiooni vm erinevusi, mis algajal ei ole olulised.
Soovitan ise mingi otsuse ära teha ja siis tulevad ka avastamisrõõmud ja pettumused. Võib olla esimene valik ei sobi Teile aga seda ei tea keegi teine kui vaid Te ise, siis kui olete selle kaameraga ajas pika pildistamisteekonna ära käinud. Peale seda teate täpselt, mida tahate.
Kui olete päris algaja, siis võib olla on mõtet alustada väiksema sensoriga kaamerast. Saab odavamalt ja kui fotograafia pole päris see, mida tahate jätkata, siis on rahalises mõttes vähem makstud. Ka täiskaaderkaamera ei tee ise ilusaid pilte. Fotograafia on pidev tegevus nagu keele õppimine, spordiga tegelemine. Areng tuleb aga aega läheb.
Soovin Teile edu fotograafias.

Nii ta on. Oma muhud tuleb ise välja teenida. Spordi vm. sarnase tegevuse puhul lihtsalt mõelda, kui lähedale saad minna, kas see on väljas hea valguse või saalis nigelama valgustusega. Valmis retsepte võib leida vist proffidelt, kuid neil on ka vastavad ressursid olemas. Kate-eksituste meetod, ei midagi muud.

(mihk kirjutab): Poolkaader, näiteks uus Sony 6400 ja 18-135 objektiiv, jääb raha ülegi. Hea kiire autofookus jms. Kui fotovärk istub, siis ostab edaspidi mõne kallima obje juurde ja hiljem vahetab kere täiskaadri peale. Või siis müüb maha. Kui täna osta C või N vanem täiskaaderkere (on odavam), siis mõne aasta pärast sellisest enam lahti ei saa. Samas C ja N mitte-R või Z täiskaadri profitorude hinnad peaksid järelturul peagi langema hakkama, aga pilti teevad nad ju väga head, vähemalt tänases mõistes. Aga nad on parajad kobakad ja see on kahjuks paratamatus. Kõike head korraga ühes pakis ei saa. Kui aga objektiivide teema pea veel rohkem sassi ajab ja kaal probleemiks on, siis tuleb osta ühe objektiiviga kaamera, on ka selliseid, 1-tollise sensori ja väga hea objektiiviga. Ongi hakatuseks peavalu vähem.
dpreview punkt com lehel on erinevate tootjate aparaatide kohta asjatundjate hinnangud. Algajale piisaks tutvuda lõpphinnanguga, seal kohe näha, millised on spordi jaoks sobivamad.

Amatöörina vaataks kah sony poole. Sony 6400 meelitab specside poolest, aga 70-300 v6i 24-105 FF kokkusobivusega läheb yle budjeti. Objed v6taks kindkasti FF kokkusobivusega, sest need ei vanane nii ruttu kui kere.

Kui juba konkreetsemateks soovitusteks läks, siis pakun ka omalt poolt mõned valikud:
Täiskaader Sony a7 II + 28-70mm Kit saab hinnavaatluse järgi alates 1349€ kätte. See objektiiv saab olla amatöörile piisavalt hea. Kui tahta objektiivilt väiksemat sügavusteravust, siis sellise hind ületab Teie eelarve. Auhinnatud kaamera. Võib olla saate ülejäänud rahaga ka pikema zoomi.
1 sensor kaamera võib olla ka alustuseks hea. On normaalzoomidega Sony rx100 seeria, Canon PowerShot G7 X Mark II, Panasonic lx15. Pikema zoomiga on Sonyl rx10 seeria ja Panasonicul fz1000 2 mudelit, vanem ja uuem.
Aga võib osta ka järelturult umbes 200€ eest välimuselt korraliku ja väikese katiku läbisõiduga Canon 600d ja uuemad, või Nikon d5100 ja uuemad või mingi muu mitte liiga vana poolkaader ja teha sellega läbi oma isikliku fotonduse arengu esmased sammud. Ja kui sellega fotograafia põhitõed selged, siis teate juba ise milline kaamera järgmisena osta.
Lisan veel, et heade fotode saamiseks on oluline järeltöötlus arvutis. Kui seda hästi osata, siis saab ka kehvematest kaameratest, objektiividest küllalt häid pilte.