(Suur segadus): Täiskaader , sport, mida valida?

Suur segadus, tegelikult ei pea. kui saad uuena/peetult ok tehnika siis ruumi ja avastamisrõõmu on kui palju.
huvipltnik soovib võimalikult hea kvaliteediga pilti saada laste, semude sünnipäevadelt/spordivõistulustelt. vahest aiapeolt/läbult :slight_smile:
sama uue 6dmk2 võib asendada nikon d750 ( video võimalused kehvemad. muul juhul see vanaraud isegi tsipa parem ). 50mm f/1.8 fix ok hinnaga aga pikka otsa on järelturul võimatu leida. af-s 70-300 vr ~250€ võiks asja ära ajada alustuseks.

Ma olen oma elus vaevelnud mitmete ca 200mm fookuskaugustega objede otsas, mis ei tee
MITTE ÜHESKI ASENDIS piisavalt kvaliteetset pilti – ebaterav, servad moonutavad, kontrast hall, tünn-padi jne jne.

Isiklik kogemus – teleobjektiivi reaalse ja praktilise kvaliteedi spordi-linnu-looma kontekstis määrab:

  1. stabikas
  2. stabi-kass
  3. s-tabik-ass
    Pika klaasi sa väristad ära. Ka siis kui kere kruustangide vahele keerad. Proovi millist pilti teeb su lootusetu klaas kui valgustad subjekti välguga. LÜHIKESE = nõrga välguga (ca 1/8 võimsusest). Klaasi mulk f/8-f/16. Isiklik kogemus – sellistes tingimustes teeb pmst iga klaas pildi mida UHD-ekraanilt vaadates okserefleksi Ei teki…

Tünnid-padjad saab järeltöötluses ühe klikiga maha, halli kontrasti samuti ühe klikiga värvikamaks-kontrastsemaks. Moonutavad servad on pisut reaalsema probleemi moodi probleem kuid spordis-portrees jäävad nii-ehk-nii bo-kehhi ja kui väga häirivad, võid kausitäie Gaussian plürri sinna peale kallata.

igasugused muutuva ja väikese avaga säästu telezoomid on täielik raharaiskamine

Kui mõtled 70-300 f4.midagi-f5.midagi zoome siis siin on asjal ja asjal VÄGA suur vahe. Mõõtmispiirkond parsekites. Nii eri tootjate, sama tootja eri redaktsioonide kui ka sama redaktsiooni eri eksemplaride vahel ehk kui ostma hakkad siis testi! Testi välguga ehk siis saad teada mida klaas üleüldse võimaldab ja testi käest ehk siis saad teada milliseid pilte sellesamuse klaasiga tegema hakkad. Enne muidugi fookus paika häälestada!

Pigem siitpoolt kogemus et f2.8 on teleobjektiivi kontekstis asi millele väga panustada ei tasu – DoF ehk fookussügavus on paberõhuke ja enamus noidsamu unikaalseid kaadreid on mokkas sest fookus istub subjektil kuklas või hõljub kusagil nina ees. Puhtalt DoF pärast on f4 vähemasti teleobjektiivi kontekstis suht maksimum reaalselt kasutatav mulgu raadius…

MetsJeesus kirjutas:

Isiklik kogemus – teleobjektiivi reaalse ja praktilise
kvaliteedi spordi-linnu-looma kontekstis määrab:

  1. stabikas
  2. stabi-kass
  3. s-tabik-ass

Just, kui on uus ja kallis hea tehnilise lahendusega stabikas, saad käest pildistades oma paar või rohkemgi stoppi säriaega juurde ja midagi ebameeldivat pole.
Aga olen kahjuks kogenud ka vastupidist – Nikoni sihukese keskmise hinnatasemega obje: stabikas sees teeb alati ebateravamaid pilte kui samast mudelist ilma stabikata ja oluliselt odavam variant. Kusjuures vanduma hakkad alle siis, kui oled tolle stabikaga pikka aega pildistanud ja pole taibanud võrrelda teisega…

Pika klaasi sa väristad ära. Ka siis kui kere kruustangide
vahele keerad. Proovi millist pilti teeb su lootusetu klaas kui
valgustad subjekti välguga. LÜHIKESE = nõrga välguga (ca
1/8 võimsusest). Klaasi mulk f/8-f/16. Isiklik kogemus –
sellistes tingimustes teeb pmst iga klaas pildi mida
UHD-ekraanilt vaadates okserefleksi Ei teki…

Telega pildistatakse kaugeid asju enamasti. Aga noh, mõned pildistavad kuud ka täitevälguga :stuck_out_tongue:

Tünnid-padjad saab järeltöötluses ühe klikiga maha, halli
kontrasti samuti ühe klikiga värvikamaks-kontrastsemaks.

Tünni-padja saab praegu sirgeks ajada, aga vanasti filmiajastul ei saanud.
Objest tulnud halli ei saa aga digiga ka maha – vilets kontrast kumab üle kogu pildi ja värvide. Kui infot jõuab juba algselt sensorile vähem, siis ei tee ükski kaval arvutiprogramm seda kadu tagasi.

Moonutavad servad on pisut reaalsema probleemi moodi probleem

Vot nende servaprobleemide vastu enamasti aitabki ava kinnipoole keeramine. Aga siiski tahaks oma objest maksimumi e täisava. Mille eest ma muidu olen maksnud?

Kui mõtled 70-300 f4.midagi-f5.midagi zoome siis siin on asjal
ja asjal VÄGA suur vahe. Mõõtmispiirkond parsekites. Nii eri
tootjate, sama tootja eri redaktsioonide kui ka sama
redaktsiooni eri eksemplaride vahel ehk kui ostma hakkad siis
testi! Testi välguga ehk siis saad teada mida klaas üleüldse
võimaldab ja testi käest.

Esialgu soovitaks siiski kolmjala pealt testida.
Välk on kuidagi naljakas tele puhul ja käsi ikka väriseb, kui enne pole väikest šnapsi sisse valanud :slight_smile:

Pigem siitpoolt kogemus et f2.8 on teleobjektiivi kontekstis
asi millele väga panustada ei tasu.

Jah, 2,8 võib asjatult palju kaalu ja hinda lisada. 200mm zoomi puhul on minu meelest kogu ulatuses ava 4 mõistlik eeldus. Kes suuremat ava vajab, loodetavasti teab juba, mida ta tahab. Ja pikematel fookuskaugustel on ilmselt väiksem maksimum ava kompromissi küsimus. Mina eelistaks ikkagi pigem suuremat ava ja väiksemat sensorit, kui juba kompromissidele minna. Aga saan aru ka vastupidistest arvamustest: suurem sensor andestab natuke rohkem klaasi vigu. Samas on suuremat sensorit ja pikemat klaasi ka raskem kaasas tassida :slight_smile:


petslane

petslane, suuremat sensorit on raskem kaasas tassida kui tegu 1D või Dx seeriaga.
eelarve 2k :slight_smile: . d750 või 6d mk2 ei kaalu rohkem kui D7XXX/D500 või XXD
200mm piisab siis alustuseks on canonil 70-200mm f/4 l 5+ kui canoni kasuks otsutada.
nikonil vanad 80-200mm ed ka väga head. pumpa ära võta. sellel af kole aeglane.

marek kirjutas:

petslane, suuremat sensorit on raskem kaasas tassida kui tegu
1D või Dx seeriaga.
eelarve 2k :slight_smile: . d750 või 6d mk2 ei kaalu rohkem kui D7XXX/D500
või XXD
200mm piisab siis alustuseks on canonil 70-200mm f/4 l 5+ kui
canoni kasuks otsutada.
nikonil vanad 80-200mm ed ka väga head. pumpa ära võta.
sellel af kole aeglane.

Ma ei võta nendest ühtegi, see arutelu käib algses segaduses küsija murede lahendamiseks :slight_smile:
Ja tehnoloogilistesse reliktidesse nagu d750, ei suhtu ka pooldavalt :slight_smile:
Lihtsalt üldistan, et 200 mm täiskaadri tele tundub poolkaadri ees 300-ne, veerandkaadri ees 450-ne ja 1-e tollise sensori ees 600-ne. Viimane on juba paras teleskoop ja kui eelarvet ei jagu nii pika piisavalt kvaliteetse täiskaader tele jaos, siis on päris häid alternatiive olemas asjade kaugelt pildistamiseks.


petslane

(selgem kirjutab): Olen otsinud siit foorumist ja tegelikult vastust ei leidnud. Kui osta nn odavam kere ja väga hea objektiiv(neid soovitusi on küllaga), siis kas, või kuidas ,parandab objektiiv kere näitajaid ja milliseid. Milles võib järele anda ja mida peab kindlasti hoidma kere valides ?
Olen tänulik ka lingi eest.

(marek kirjutab): petslane, annad konkreetseid soovitusi ?

selgem kirjutas:

Kui osta nn odavam kere ja väga hea objektiiv(neid soovitusi
on küllaga), siis kas, või kuidas ,parandab objektiiv kere
näitajaid ja milliseid. Milles võib järele anda ja mida peab
kindlasti hoidma kere valides ?

Objktiividel on nn. “karakter”, st parematel-kallimatel-õnnestunumatel on mingi omadus, mida tavalistel “kitikatel” pole. Kas parem kontrast või värvid või väga hea teravus igas nurgas või ilus ja huvitav bokeh või väga täpne, kiire sujuv teravustamine. Või kõik need kokku.
Kerega on samuti. Lihtsalt rahalises mõttes ei tasu algajal kõige vingemat kere soetada, sa ei tarbi neid kere häid omadusi ära.
Megapixlites võib järgi anda, rohkem pole alati parem. Dünaamikas võib rahalises mõttes järgi anda – 1 stopp vähem, 1000€ odavam on kaalumist väärt mõte. Aga ei tasu hankida tehnoloogiliselt vananenud mudelit, iseasi, kui eriti odavalt kätte saab, siis võib soetada mõttega, et mõnda aega harjutan ja hangin juba sihukese, mida tegelikult tahan.

Olen tänulik ka lingi eest.

Siin blogis on nii mitmeidki häid mõtteid:
https://phillipreeve.net/blog/photography/


petslane

marek kirjutas:

petslane, annad konkreetseid soovitusi ?

Ei anna! Las inimestele jääb avastamise rõõm :stuck_out_tongue:


petslane

(selgem kirjutab): kuulaks ikka teiste tehtud vead üle ja siis teeks valiku. eks neid oma vigu tuleb nii ehk naa :slight_smile: aga antud vallas, nagu aru saan, on valed valikud päris kulukad.
Ikka tänulik soovitajatele ja avatud nõuannetele.

Tundub, et olete fotograafias või digifotograafias algaja. Sel juhul sobivad Teile kõik ülalnimetatud kaamerad. Edasijõudnu teab ise, mida tahab. Kaamerates võib olla mingeid maitse, funktsiooni vm erinevusi, mis algajal ei ole olulised.
Soovitan ise mingi otsuse ära teha ja siis tulevad ka avastamisrõõmud ja pettumused. Võib olla esimene valik ei sobi Teile aga seda ei tea keegi teine kui vaid Te ise, siis kui olete selle kaameraga ajas pika pildistamisteekonna ära käinud. Peale seda teate täpselt, mida tahate.
Kui olete päris algaja, siis võib olla on mõtet alustada väiksema sensoriga kaamerast. Saab odavamalt ja kui fotograafia pole päris see, mida tahate jätkata, siis on rahalises mõttes vähem makstud. Ka täiskaaderkaamera ei tee ise ilusaid pilte. Fotograafia on pidev tegevus nagu keele õppimine, spordiga tegelemine. Areng tuleb aga aega läheb.
Soovin Teile edu fotograafias.

Nii ta on. Oma muhud tuleb ise välja teenida. Spordi vm. sarnase tegevuse puhul lihtsalt mõelda, kui lähedale saad minna, kas see on väljas hea valguse või saalis nigelama valgustusega. Valmis retsepte võib leida vist proffidelt, kuid neil on ka vastavad ressursid olemas. Kate-eksituste meetod, ei midagi muud.

(mihk kirjutab): Poolkaader, näiteks uus Sony 6400 ja 18-135 objektiiv, jääb raha ülegi. Hea kiire autofookus jms. Kui fotovärk istub, siis ostab edaspidi mõne kallima obje juurde ja hiljem vahetab kere täiskaadri peale. Või siis müüb maha. Kui täna osta C või N vanem täiskaaderkere (on odavam), siis mõne aasta pärast sellisest enam lahti ei saa. Samas C ja N mitte-R või Z täiskaadri profitorude hinnad peaksid järelturul peagi langema hakkama, aga pilti teevad nad ju väga head, vähemalt tänases mõistes. Aga nad on parajad kobakad ja see on kahjuks paratamatus. Kõike head korraga ühes pakis ei saa. Kui aga objektiivide teema pea veel rohkem sassi ajab ja kaal probleemiks on, siis tuleb osta ühe objektiiviga kaamera, on ka selliseid, 1-tollise sensori ja väga hea objektiiviga. Ongi hakatuseks peavalu vähem.
dpreview punkt com lehel on erinevate tootjate aparaatide kohta asjatundjate hinnangud. Algajale piisaks tutvuda lõpphinnanguga, seal kohe näha, millised on spordi jaoks sobivamad.

Amatöörina vaataks kah sony poole. Sony 6400 meelitab specside poolest, aga 70-300 v6i 24-105 FF kokkusobivusega läheb yle budjeti. Objed v6taks kindkasti FF kokkusobivusega, sest need ei vanane nii ruttu kui kere.

Kui juba konkreetsemateks soovitusteks läks, siis pakun ka omalt poolt mõned valikud:
Täiskaader Sony a7 II + 28-70mm Kit saab hinnavaatluse järgi alates 1349€ kätte. See objektiiv saab olla amatöörile piisavalt hea. Kui tahta objektiivilt väiksemat sügavusteravust, siis sellise hind ületab Teie eelarve. Auhinnatud kaamera. Võib olla saate ülejäänud rahaga ka pikema zoomi.
1 sensor kaamera võib olla ka alustuseks hea. On normaalzoomidega Sony rx100 seeria, Canon PowerShot G7 X Mark II, Panasonic lx15. Pikema zoomiga on Sonyl rx10 seeria ja Panasonicul fz1000 2 mudelit, vanem ja uuem.
Aga võib osta ka järelturult umbes 200€ eest välimuselt korraliku ja väikese katiku läbisõiduga Canon 600d ja uuemad, või Nikon d5100 ja uuemad või mingi muu mitte liiga vana poolkaader ja teha sellega läbi oma isikliku fotonduse arengu esmased sammud. Ja kui sellega fotograafia põhitõed selged, siis teate juba ise milline kaamera järgmisena osta.
Lisan veel, et heade fotode saamiseks on oluline järeltöötlus arvutis. Kui seda hästi osata, siis saab ka kehvematest kaameratest, objektiividest küllalt häid pilte.

Kabe, langevarjuhüpped, kaugushüpe, tennis, poks, lauatennis, jalgpall või kotijooks suguvõsa kokkutulekul, kõik nagu “sport”, aga pildistamiseks erinevad. Täpse hetke jaoks praegu veel peegelkaamera, mitte viivitusega televiisor.

Loodus samuti ulatab üli-makrost ülipikkade telede ja veealuse looduseni…

Täiesti tundmatusse vette tasuks vist AB-õppimiseks võtta kasutatud poolekaadrine kere kahe objektiiviga: 35mm evivalent ca 24-100 ja kobedam 70-300. Piisavalt odavad, et üldse pilt ette saada, kuhu oled sattunud :slight_smile:
Siis selguvad ka huvid täpsemalt ja oskad kallimaid riistu täpsemalt sihtida. Muidu läheb õppimise ajal tippmudel juba “moraalselt hapuks”, tema eeliseid aga pole osanud kasutada.
Ja huvi võib üle minna…

Täiesti tundmatusse vette tasuks vist AB-õppimiseks võtta kasutatud poolekaadrine
Kui seesamune ärahooratud poolekaadriline sees on juhtumisi olema känn-onna sensoriseppade sensorikäkk, mille karakteristikute iseloomustamiseks sobivad sõnad TööstusKatastroof ning tõsiduse mõõtmiseks INES (International Nuclear and Radiological Event Scale) välja pakutud mõõtmismetoodika, kus tulemuseks on austustvääriv 7 (hullemat noil lihtsalt ei ole), siis on väga tõenäoliselt üks tulevane fotograaf vähem – seee möga, mis tuleb välja känn-onna sensorilaadsest trükkplaadikujunduselemendist peletab iga algava fotohuvilise vähemasti valgusaastate kaugusesel.

Miulles küffel?
Fotokaamera kõige suurem probleem on valgustundelisus. Tahaks pildistada hämaras. Tahaks pildistada sinnajuurde lühikese säriajaga (käest ja/või nii et ka kõige aktiivsem atleet EI muunduks andromeeda udu-koguks) EI sensor lihtsalt ei suuda.
Saame aru – kaamera sensor on olemuselt päikesepaneel, mis toodab elektrone (mis siis hiljem voolumõõtjast läbi lastakse ja näidud üles kirjutatakse). Mida suurem on paneel, seda rohkem elektrone toodab. Sellest tulenevalt performivad keskformaadi kaamerad paremini kui täiekaadrilised, täiekaadrilised paremini kui poolekaadrilised, poolekaadrilised paremini kui veerandikaadrilised (FourThirds) jne jne jne.

KännOnna poolekaadriliste häda on et mingil põhjusel tehti seesamune sensor nõksa pisem kui ülejäänud tootjate APS-C. Diagonaali erinevus tundub esmapilgul olema olematu, pindalas aga on erinevust küllalt ning kui tehniline realisatsioon on samuti täielik äpardus, nagu känn onna vanadel poolekaadrilistel seda ka on, on tulemus pigem veerandkaadri ehk FourThirdsi nurka.

Teine känn-onna ja üldse digisensorite probleem on DÜNAAMIKA. Digisensorid kipuvad olema – digitaalsed ja tootma kas nulli (süsimusta, kus puudub igasugune detailsus) või ühte ehk lootusetult sissepõlenud valget. See et vahepeal on vähemalt 50 halli varjundit läheb lihtsalt kaotsi. Praktikas tähendab see et atleedi prožektoripoolne selg on kõrbend servadega valge laik, kõhualune must plönn. Mida kõrgemad ISO-d seda akuutsem probleem.

Soovitus tutvuda sensoritestide tulemustega <www.dxomark.com>
Olulised karakteristikud on Sports (ISO tundlikkus) ja Landscape (dünaamika ideaaljuhul). Õpi saidi kasutamine ära. Vaata graafikuid. Võrdle eri kaameraid. Vaata kuidas asi performib ideaaljuhul (madalaima ISOga ehk päise päikese käes ja/või võimsa välkude patareiga välgutades) ja kuidas ISO 2000-3000 kandis (saalisport ilma välguta).

PõustSkriptum. Kuna känn-Onna kaameralaadsed spordisaali-sisekujunduse-elemendid ei performi nondes testides teps mitte hästi, siis on siit-sealt kuulda ka haledat möginat et joonlaud on kõver ja metoodika paha ja sait erapoolik jms haledalt kaotaja haledat halinat. Tšast ignoor.

Tere!
Canoni puhul kõik õige - sensor väiksem, väiksem valgustundlikkus ja väiksem dünaamika. Aga ostetakse rohkem kui Nikonit ja tõenäoliselt ka rohkem kui teisi marke. Järelikult toimib.
Peegelkaameratest oli mul esimene Nikon d5100. Ostsin selle kõrvale Canon 1100d. Müüsin selle Canoni, sest tundus Nikoni kõrval kehvem. Siis ostsin Canon 600d ja leidsin, et see on ka kehvem kui Nikon d5100. Aga proovisin Canon 600d kasutada ühe hooaja ja sain asjale pihta. Ilmselt oli Nikon saanud mulle etaloniks aga Canon toimis veidi teisiti aga toimis kuid etaloni tõttu tundus esialgu võimatult vilets. Canon vajas täpsemat särikompensatsiooni ja järeltöötluses tuli musta vähemaks võtta. Nikonil ei pidanud särikompensatsiooniga väga täpne olema, sest parem dünaamika korvas ebatäpsuse. Järeltöötluses olin harjunud Nikonil LR-s varje valgustama aga Canonil tuli musta vähendada.
Seega suurem täpsuse nõue säri kompensatsioonis võib algajale olla õppimisel plussiks - saab asjale täpsemini pihta ja siis oskab ka paremast kaamerast maksimumi kätte saada. Lisaks Canoni tõelised plussid - ideaalne kere, funktsioonide nupud, lihtne menüü.

(Risto kirjutab): Fuji X-T3 + 50-140mm on väga super kombo.
Peaks saama 2k täpselt kätte.
Kasutatud muidugi (uuena 2800€).

(AS kirjutab): Oleneb tõesti, et millist sporti plaanid pildistada. Niipea, kui teleobjektiivi vajad, siis lihtsalt üks väike vihje, et vaata, mida kasutavad päris spordifotograafid olümpiatel, jalka MM -l jne. Neid fotosid, kus valged pikad torud suurusjärgus 90% -l käes ja 10% muud on, on netis küll ja enam leitavad. Tõsi, ka Sony on võtnud suuna, et objektiivi värviks on valge aga terava silmaga saad aru, et siiski on Canon täna kaameraks, millega pildistatakse üldjuhul sporti. Ja MetsJeesuse dünaamika ja ISO heietamistest ei tasu väga end kõigutada lasta, nt Canoni 5D IV (so täiskaader küll) võib rahumeeli vajadusel ISO 5000 peal joosta, ilma et kordagi peaks mõtlema, et äkki on ISO liiga kõrge. Küsimus on rohkem selles, et kas tahad totaalselt untsuläinud pilti päästa max 5 stopi jagu versus Sony (mis ka Nikoni sees) sensori poolt pakutava max 6 stopi võimalusega. Kui paljud aga reaalselt üle 2-3 stopi midagi korrigeerimist vajavad?? Isegi seda 2 stopi jagu korrigeerimist tuleb ette ju üliharva, kui aus olla :wink:

See ei tähenda, et Sony või Nikoniga ei saa sporti pildistada - saab ikka ja üldse mitte pahasti! Reeglina aga spordi pildistamine on üsna nõudlik ala, mistõttu ei ole ta odava lahenduse teema.