(Suur segadus): Täiskaader , sport, mida valida?

Nii ta on. Oma muhud tuleb ise välja teenida. Spordi vm. sarnase tegevuse puhul lihtsalt mõelda, kui lähedale saad minna, kas see on väljas hea valguse või saalis nigelama valgustusega. Valmis retsepte võib leida vist proffidelt, kuid neil on ka vastavad ressursid olemas. Kate-eksituste meetod, ei midagi muud.

(mihk kirjutab): Poolkaader, näiteks uus Sony 6400 ja 18-135 objektiiv, jääb raha ülegi. Hea kiire autofookus jms. Kui fotovärk istub, siis ostab edaspidi mõne kallima obje juurde ja hiljem vahetab kere täiskaadri peale. Või siis müüb maha. Kui täna osta C või N vanem täiskaaderkere (on odavam), siis mõne aasta pärast sellisest enam lahti ei saa. Samas C ja N mitte-R või Z täiskaadri profitorude hinnad peaksid järelturul peagi langema hakkama, aga pilti teevad nad ju väga head, vähemalt tänases mõistes. Aga nad on parajad kobakad ja see on kahjuks paratamatus. Kõike head korraga ühes pakis ei saa. Kui aga objektiivide teema pea veel rohkem sassi ajab ja kaal probleemiks on, siis tuleb osta ühe objektiiviga kaamera, on ka selliseid, 1-tollise sensori ja väga hea objektiiviga. Ongi hakatuseks peavalu vähem.
dpreview punkt com lehel on erinevate tootjate aparaatide kohta asjatundjate hinnangud. Algajale piisaks tutvuda lõpphinnanguga, seal kohe näha, millised on spordi jaoks sobivamad.

Amatöörina vaataks kah sony poole. Sony 6400 meelitab specside poolest, aga 70-300 v6i 24-105 FF kokkusobivusega läheb yle budjeti. Objed v6taks kindkasti FF kokkusobivusega, sest need ei vanane nii ruttu kui kere.

Kui juba konkreetsemateks soovitusteks läks, siis pakun ka omalt poolt mõned valikud:
Täiskaader Sony a7 II + 28-70mm Kit saab hinnavaatluse järgi alates 1349€ kätte. See objektiiv saab olla amatöörile piisavalt hea. Kui tahta objektiivilt väiksemat sügavusteravust, siis sellise hind ületab Teie eelarve. Auhinnatud kaamera. Võib olla saate ülejäänud rahaga ka pikema zoomi.
1 sensor kaamera võib olla ka alustuseks hea. On normaalzoomidega Sony rx100 seeria, Canon PowerShot G7 X Mark II, Panasonic lx15. Pikema zoomiga on Sonyl rx10 seeria ja Panasonicul fz1000 2 mudelit, vanem ja uuem.
Aga võib osta ka järelturult umbes 200€ eest välimuselt korraliku ja väikese katiku läbisõiduga Canon 600d ja uuemad, või Nikon d5100 ja uuemad või mingi muu mitte liiga vana poolkaader ja teha sellega läbi oma isikliku fotonduse arengu esmased sammud. Ja kui sellega fotograafia põhitõed selged, siis teate juba ise milline kaamera järgmisena osta.
Lisan veel, et heade fotode saamiseks on oluline järeltöötlus arvutis. Kui seda hästi osata, siis saab ka kehvematest kaameratest, objektiividest küllalt häid pilte.

Kabe, langevarjuhüpped, kaugushüpe, tennis, poks, lauatennis, jalgpall või kotijooks suguvõsa kokkutulekul, kõik nagu “sport”, aga pildistamiseks erinevad. Täpse hetke jaoks praegu veel peegelkaamera, mitte viivitusega televiisor.

Loodus samuti ulatab üli-makrost ülipikkade telede ja veealuse looduseni…

Täiesti tundmatusse vette tasuks vist AB-õppimiseks võtta kasutatud poolekaadrine kere kahe objektiiviga: 35mm evivalent ca 24-100 ja kobedam 70-300. Piisavalt odavad, et üldse pilt ette saada, kuhu oled sattunud :slight_smile:
Siis selguvad ka huvid täpsemalt ja oskad kallimaid riistu täpsemalt sihtida. Muidu läheb õppimise ajal tippmudel juba “moraalselt hapuks”, tema eeliseid aga pole osanud kasutada.
Ja huvi võib üle minna…

Täiesti tundmatusse vette tasuks vist AB-õppimiseks võtta kasutatud poolekaadrine
Kui seesamune ärahooratud poolekaadriline sees on juhtumisi olema känn-onna sensoriseppade sensorikäkk, mille karakteristikute iseloomustamiseks sobivad sõnad TööstusKatastroof ning tõsiduse mõõtmiseks INES (International Nuclear and Radiological Event Scale) välja pakutud mõõtmismetoodika, kus tulemuseks on austustvääriv 7 (hullemat noil lihtsalt ei ole), siis on väga tõenäoliselt üks tulevane fotograaf vähem – seee möga, mis tuleb välja känn-onna sensorilaadsest trükkplaadikujunduselemendist peletab iga algava fotohuvilise vähemasti valgusaastate kaugusesel.

Miulles küffel?
Fotokaamera kõige suurem probleem on valgustundelisus. Tahaks pildistada hämaras. Tahaks pildistada sinnajuurde lühikese säriajaga (käest ja/või nii et ka kõige aktiivsem atleet EI muunduks andromeeda udu-koguks) EI sensor lihtsalt ei suuda.
Saame aru – kaamera sensor on olemuselt päikesepaneel, mis toodab elektrone (mis siis hiljem voolumõõtjast läbi lastakse ja näidud üles kirjutatakse). Mida suurem on paneel, seda rohkem elektrone toodab. Sellest tulenevalt performivad keskformaadi kaamerad paremini kui täiekaadrilised, täiekaadrilised paremini kui poolekaadrilised, poolekaadrilised paremini kui veerandikaadrilised (FourThirds) jne jne jne.

KännOnna poolekaadriliste häda on et mingil põhjusel tehti seesamune sensor nõksa pisem kui ülejäänud tootjate APS-C. Diagonaali erinevus tundub esmapilgul olema olematu, pindalas aga on erinevust küllalt ning kui tehniline realisatsioon on samuti täielik äpardus, nagu känn onna vanadel poolekaadrilistel seda ka on, on tulemus pigem veerandkaadri ehk FourThirdsi nurka.

Teine känn-onna ja üldse digisensorite probleem on DÜNAAMIKA. Digisensorid kipuvad olema – digitaalsed ja tootma kas nulli (süsimusta, kus puudub igasugune detailsus) või ühte ehk lootusetult sissepõlenud valget. See et vahepeal on vähemalt 50 halli varjundit läheb lihtsalt kaotsi. Praktikas tähendab see et atleedi prožektoripoolne selg on kõrbend servadega valge laik, kõhualune must plönn. Mida kõrgemad ISO-d seda akuutsem probleem.

Soovitus tutvuda sensoritestide tulemustega <www.dxomark.com>
Olulised karakteristikud on Sports (ISO tundlikkus) ja Landscape (dünaamika ideaaljuhul). Õpi saidi kasutamine ära. Vaata graafikuid. Võrdle eri kaameraid. Vaata kuidas asi performib ideaaljuhul (madalaima ISOga ehk päise päikese käes ja/või võimsa välkude patareiga välgutades) ja kuidas ISO 2000-3000 kandis (saalisport ilma välguta).

PõustSkriptum. Kuna känn-Onna kaameralaadsed spordisaali-sisekujunduse-elemendid ei performi nondes testides teps mitte hästi, siis on siit-sealt kuulda ka haledat möginat et joonlaud on kõver ja metoodika paha ja sait erapoolik jms haledalt kaotaja haledat halinat. Tšast ignoor.

Tere!
Canoni puhul kõik õige - sensor väiksem, väiksem valgustundlikkus ja väiksem dünaamika. Aga ostetakse rohkem kui Nikonit ja tõenäoliselt ka rohkem kui teisi marke. Järelikult toimib.
Peegelkaameratest oli mul esimene Nikon d5100. Ostsin selle kõrvale Canon 1100d. Müüsin selle Canoni, sest tundus Nikoni kõrval kehvem. Siis ostsin Canon 600d ja leidsin, et see on ka kehvem kui Nikon d5100. Aga proovisin Canon 600d kasutada ühe hooaja ja sain asjale pihta. Ilmselt oli Nikon saanud mulle etaloniks aga Canon toimis veidi teisiti aga toimis kuid etaloni tõttu tundus esialgu võimatult vilets. Canon vajas täpsemat särikompensatsiooni ja järeltöötluses tuli musta vähemaks võtta. Nikonil ei pidanud särikompensatsiooniga väga täpne olema, sest parem dünaamika korvas ebatäpsuse. Järeltöötluses olin harjunud Nikonil LR-s varje valgustama aga Canonil tuli musta vähendada.
Seega suurem täpsuse nõue säri kompensatsioonis võib algajale olla õppimisel plussiks - saab asjale täpsemini pihta ja siis oskab ka paremast kaamerast maksimumi kätte saada. Lisaks Canoni tõelised plussid - ideaalne kere, funktsioonide nupud, lihtne menüü.

(Risto kirjutab): Fuji X-T3 + 50-140mm on väga super kombo.
Peaks saama 2k täpselt kätte.
Kasutatud muidugi (uuena 2800€).

(AS kirjutab): Oleneb tõesti, et millist sporti plaanid pildistada. Niipea, kui teleobjektiivi vajad, siis lihtsalt üks väike vihje, et vaata, mida kasutavad päris spordifotograafid olümpiatel, jalka MM -l jne. Neid fotosid, kus valged pikad torud suurusjärgus 90% -l käes ja 10% muud on, on netis küll ja enam leitavad. Tõsi, ka Sony on võtnud suuna, et objektiivi värviks on valge aga terava silmaga saad aru, et siiski on Canon täna kaameraks, millega pildistatakse üldjuhul sporti. Ja MetsJeesuse dünaamika ja ISO heietamistest ei tasu väga end kõigutada lasta, nt Canoni 5D IV (so täiskaader küll) võib rahumeeli vajadusel ISO 5000 peal joosta, ilma et kordagi peaks mõtlema, et äkki on ISO liiga kõrge. Küsimus on rohkem selles, et kas tahad totaalselt untsuläinud pilti päästa max 5 stopi jagu versus Sony (mis ka Nikoni sees) sensori poolt pakutava max 6 stopi võimalusega. Kui paljud aga reaalselt üle 2-3 stopi midagi korrigeerimist vajavad?? Isegi seda 2 stopi jagu korrigeerimist tuleb ette ju üliharva, kui aus olla :wink:

See ei tähenda, et Sony või Nikoniga ei saa sporti pildistada - saab ikka ja üldse mitte pahasti! Reeglina aga spordi pildistamine on üsna nõudlik ala, mistõttu ei ole ta odava lahenduse teema.

Risto kirjutas:

Fuji X-T3 + 50-140mm on väga super kombo.
Peaks saama 2k täpselt kätte.
Kasutatud muidugi (uuena 2800€).

Risto, kas toda Fujit reaalselt ka kasutanud oled?
Pisike võrdlussaitide lugemine näitab, et kere paneb Sony 6400-le ära…
Aga objede saadavus? 200-ne telezoom avaga 4 on olemas?
Muidu tunduks nagu poolkaadri maailmas üsna ihaldusväärne tegelane, arvestades, et Sony menüündus on ikka vihkamist väärt…


petslane

Aga objede saadavus? 200-ne telezoom avaga 4 on olemas?

200 f2 on, aga 5k eur. Ainult 1k eur vähem kui canoni ff oma.

Muidu tunduks nagu poolkaadri maailmas üsna ihaldusväärne

Ei ole amatööridele, kellele sonylikult avatud muont annab palju rohkem 3rd party objelahendusi.

Fujimehed armastavad roosakaslillat tooni :slight_smile:

(selgem kirjutab): No nii. Nikon D7500 + AF-S DX Nikkor 18-140mm VR
Odav, saab pärast objektiivi juurde osta. Kiire 8 fps, poolkaader.(Meeldis ka D500 aga see tundus kuidagi suur. )
Fokuseerimine? Canonil vist parem ,aga ju Nikon peab oma 8 fm -ga ju ka terava pildi saama.

selgem kirjutas:

No nii. Nikon D7500 + AF-S DX Nikkor 18-140mm VR
Odav, saab pärast objektiivi juurde osta. Kiire 8 fps,
poolkaader.(Meeldis ka D500 aga see tundus kuidagi suur. )
Fokuseerimine? Canonil vist parem ,aga ju Nikon peab oma 8 fm
-ga ju ka terava pildi saama.

Entusiastlikule spordipildistajale veel:
Nikkor 70-200mm f/4G ED VR
Kui hästi otsid, saad alla tonna kätte :slight_smile:


petslane

(Vahur kirjutab): MetsJeesus kirjutas:

Ma olen oma elus vaevelnud mitmete ca 200mm fookuskaugustega
objede otsas, mis ei tee
MITTE ÜHESKI ASENDIS piisavalt kvaliteetset pilti –
ebaterav, servad moonutavad, kontrast hall, tünn-padi jne jne.

Isiklik kogemus – teleobjektiivi reaalse ja praktilise
kvaliteedi spordi-linnu-looma kontekstis määrab:

  1. stabikas
  2. stabi-kass
  3. s-tabik-ass
    Pika klaasi sa väristad ära.

Mida pead silmas spordi-linnu-looma all? Kui spordiks on kabe, linnuks topis ning loomaks magav kass, siis stabikas aitab :smiley: Kui on vaja kiiremat säriaega (nt. 1/500 s ning kiirem), siis on stabikas rohkem tüliks, kui abiks: teeb pildistamise aeglasemaks, mõjutab pildikvaliteeti. Kaasavedamine on ehk ainuke koht, kus võiks stabilisaatorit kasutada lühikese säriaja puhul ning sedagi ainult juhul, kui objektiivi stabilisaator kaasavedamisest aru saab.

(selgem kirjutab): Sport on pallimängud
Loom on pigem agility.
Ikka kiire ja tahaks hoo pealt kena pildi saada, väga lähedale ka minna ei saa.

(AV kirjutab): Samas jälle- kui rohkem metsaloomad mõttes jääb eelpakutud 70-200 selgelt napiks. Siis ikka pigem otsida järelturust 4/300. Vanemad kolmesajased Nikkorid on küll stabikata aga kuna loomapildi säri on tavapäraselt nii napp kui vähegi saab siis see ei tohiks morjendada et stabikat pole.

70-300

(selgem kirjutab): Tänan, teie vastustest on palju abi. Siit mõte edasi. Kus on parim järelturg ? Kuhu vaadata ?

(Vahur kirjutab): selgem kirjutas:

Sport on pallimängud
Loom on pigem agility.
Ikka kiire ja tahaks hoo pealt kena pildi saada, väga
lähedale ka minna ei saa.

Pallimänge on erinevaid. Kui palli mängitakse kuskil hämaras saalis, siis võiks mõelda ka valgusjõulise fixobjektiivi peale (nt. 85 mm või 105 mm), et ISO mitte väga üles lasta. Lisaks võib saalis olla valgustus, mille värvus on voolu faasist sõltuv, sel juhul kiire säriga pildistades (<1/100s) võib eri kaadrites valgetasakaal erinev olla või pilt üldse muutuva värviga olla, pärast jamamist palju, et korralik pilt saada. Kui võimalik, siis välguga pildistamine aitab seda pisut leevendada.
Objektiivi valikul võib meeles pidada spordifoto rusikareeglit: 100 mm annab 10 m. kaugust, et inimene korralikult kaadrisse saada. Seega kui jalgpall, siis poole väljaku pealt pildi saamiseks otsajoone tagant on vaja ca. 400 mm objektiivi. Korvpalli/võrkpalli puhul piisab kuni 200 mm. objektiivist.

Oh, jah, need valikud. Valgusega kipub ikka niimoodi juhtuma, et tahaks valgusjõulisemat objektiivi. Fixobjektiiviga avaga 1,8-2,8 saab palju rohkem kätte. Nagu eelpool mainitud- pead teadma, mida pildistad. Zoomobjektiive 70-200 eelistatakse avaga 2,8, kuid tehakse pilte ka avaga 4.
Endal on käepärast 24-105/4L ja hämaras kiiremaid liigutusi eriti ei pildista. Kuid 200/2,8 seevastu võimaldab palju rohkem.
Nii et kui tead, mida, siis võib kindla peale välja minna. Kui ei- siis tuleb õpiraha maksta ja katsetada kuni tekib teadmine.