(Suur segadus): Täiskaader , sport, mida valida?

(selgem kirjutab): No nii. Nikon D7500 + AF-S DX Nikkor 18-140mm VR
Odav, saab pärast objektiivi juurde osta. Kiire 8 fps, poolkaader.(Meeldis ka D500 aga see tundus kuidagi suur. )
Fokuseerimine? Canonil vist parem ,aga ju Nikon peab oma 8 fm -ga ju ka terava pildi saama.

selgem kirjutas:

No nii. Nikon D7500 + AF-S DX Nikkor 18-140mm VR
Odav, saab pärast objektiivi juurde osta. Kiire 8 fps,
poolkaader.(Meeldis ka D500 aga see tundus kuidagi suur. )
Fokuseerimine? Canonil vist parem ,aga ju Nikon peab oma 8 fm
-ga ju ka terava pildi saama.

Entusiastlikule spordipildistajale veel:
Nikkor 70-200mm f/4G ED VR
Kui hästi otsid, saad alla tonna kätte :slight_smile:


petslane

(Vahur kirjutab): MetsJeesus kirjutas:

Ma olen oma elus vaevelnud mitmete ca 200mm fookuskaugustega
objede otsas, mis ei tee
MITTE ÜHESKI ASENDIS piisavalt kvaliteetset pilti –
ebaterav, servad moonutavad, kontrast hall, tünn-padi jne jne.

Isiklik kogemus – teleobjektiivi reaalse ja praktilise
kvaliteedi spordi-linnu-looma kontekstis määrab:

  1. stabikas
  2. stabi-kass
  3. s-tabik-ass
    Pika klaasi sa väristad ära.

Mida pead silmas spordi-linnu-looma all? Kui spordiks on kabe, linnuks topis ning loomaks magav kass, siis stabikas aitab :smiley: Kui on vaja kiiremat säriaega (nt. 1/500 s ning kiirem), siis on stabikas rohkem tüliks, kui abiks: teeb pildistamise aeglasemaks, mõjutab pildikvaliteeti. Kaasavedamine on ehk ainuke koht, kus võiks stabilisaatorit kasutada lühikese säriaja puhul ning sedagi ainult juhul, kui objektiivi stabilisaator kaasavedamisest aru saab.

(selgem kirjutab): Sport on pallimängud
Loom on pigem agility.
Ikka kiire ja tahaks hoo pealt kena pildi saada, väga lähedale ka minna ei saa.

(AV kirjutab): Samas jälle- kui rohkem metsaloomad mõttes jääb eelpakutud 70-200 selgelt napiks. Siis ikka pigem otsida järelturust 4/300. Vanemad kolmesajased Nikkorid on küll stabikata aga kuna loomapildi säri on tavapäraselt nii napp kui vähegi saab siis see ei tohiks morjendada et stabikat pole.

70-300

(selgem kirjutab): Tänan, teie vastustest on palju abi. Siit mõte edasi. Kus on parim järelturg ? Kuhu vaadata ?

(Vahur kirjutab): selgem kirjutas:

Sport on pallimängud
Loom on pigem agility.
Ikka kiire ja tahaks hoo pealt kena pildi saada, väga
lähedale ka minna ei saa.

Pallimänge on erinevaid. Kui palli mängitakse kuskil hämaras saalis, siis võiks mõelda ka valgusjõulise fixobjektiivi peale (nt. 85 mm või 105 mm), et ISO mitte väga üles lasta. Lisaks võib saalis olla valgustus, mille värvus on voolu faasist sõltuv, sel juhul kiire säriga pildistades (<1/100s) võib eri kaadrites valgetasakaal erinev olla või pilt üldse muutuva värviga olla, pärast jamamist palju, et korralik pilt saada. Kui võimalik, siis välguga pildistamine aitab seda pisut leevendada.
Objektiivi valikul võib meeles pidada spordifoto rusikareeglit: 100 mm annab 10 m. kaugust, et inimene korralikult kaadrisse saada. Seega kui jalgpall, siis poole väljaku pealt pildi saamiseks otsajoone tagant on vaja ca. 400 mm objektiivi. Korvpalli/võrkpalli puhul piisab kuni 200 mm. objektiivist.

Oh, jah, need valikud. Valgusega kipub ikka niimoodi juhtuma, et tahaks valgusjõulisemat objektiivi. Fixobjektiiviga avaga 1,8-2,8 saab palju rohkem kätte. Nagu eelpool mainitud- pead teadma, mida pildistad. Zoomobjektiive 70-200 eelistatakse avaga 2,8, kuid tehakse pilte ka avaga 4.
Endal on käepärast 24-105/4L ja hämaras kiiremaid liigutusi eriti ei pildista. Kuid 200/2,8 seevastu võimaldab palju rohkem.
Nii et kui tead, mida, siis võib kindla peale välja minna. Kui ei- siis tuleb õpiraha maksta ja katsetada kuni tekib teadmine.

(selgem kirjutab): 24-105/4L ja hämaras kiiremaid liigutusi eriti ei pildista.
Et siis selle objektiiviga 8 fm pole mingit kasu ? Hea teada.

Õnneks jalgpalliga ei ole tegu, nii et saan ikka oma eelarvega esialgu kenasti hakkama.

(AV kirjutab): Siinse foorumiga see häda et ega algaja küsija siin targemaks saa. Igaüks ajab oma joru ja vaene küsija lööb üldjuhul varsti käega. Soovitajad jorutavad ikka edasi:) Mis hämaras pildistamise võimekust puutub siis soe soovitus investeerida mitte teabkuivalgusjõulisse õudkallisse objektiivi vaid välklampi(desse). Välklambid, kui neid õigesti kasutama õpid, on kuldaväärt asjad mida kasutad mitte ainult hämaras toas , samamoodi heledas päevapaistes. Ja ma ei räägi kaamerasse ehitatud pop-up lambikesest- see unusta üldse ära.

(t. kirjutab): Vaatasin just osooni, kus Remo Savisaar käis loomi pildistamas ja rääkis sosinal kuid pildistamisel käis peegelkaamera üsna kõva tärin. Kas tänapäeval ei peaks loodusfotograafid vaatama juba ilma peeglita kaamerate poole.

(AV kirjutab): Küll vaatakski, oleks vaid mida vaadata. Seni ju pole. Loodusfotomehed teevad reeglina canoni-nikoniga. Kummalgi tõsist peeglita tööriista profile ei ole. Sellist külgeehitatud akutallaga, mis istub kindlalt peos ja kestab kogu päeva ka pakases, millele objektiivi alla mingeid totraid adaptereid pole vaja passitada. Kuni selliseid fotokaid pole, kolistame peegleid edasi. Ja ega loomad peeglilakse niipalju karda ka, kui ehk võhik mõtleb. Argu elukaid niiehknaa pildistad pika toruga kaugelt , kui aga on variant et loom ligidal ja võiks plõksust heituda, nuputad miskit välja- no kasvõi mässid fliisi ümber objekolaka. Abiks ikka.
Aga omast kogemusest lisaks et- noid kasinaid lisavõimalusi mida praegused saadaolevad peeglivabad võrreldes peeglitega pakuvad pole loodusfotograafil lihtsalt vaja. Ja see lollakas akutsööv viivitusega televiisor- milleks. Loe Tiit Veermäe kirjutatut. Tema jagab asja.

Huvitav, mida nende välgumeeste või -naistega tehakse spordivõistlusel või etendusel?

(enn kirjutab): PicNoir kirjutas:

Huvitav, mida nende välgumeeste või -naistega tehakse
spordivõistlusel või etendusel?

Ja huvitav, mida nendega teeb karu, keda välguga pildistatakse?

[%sig%]

see ikka näitab kui kaugel MetsJeesus fotograafiast on. ilmselt mees pole elusees peegliga pilti teinud ja kogu tarkus tuleb puhtalt googeldades.

(AV kirjutab): Vot karu välguga pildistamise kogemus puudub. Vähemaid loomi on saand ikka täitevälguga teha , seda küll jah, päeval. Pimedas toimetavaid ülitundliku silmaga elukaid- nagu kakud- üldiselt on väga ebasoovitav välgutada kuna ei tea mida võib välk nende nägemisele teha. Elukatest viimat,i tuleb meelde, on olnud juhust metsas oravaid täitevälguga teha. Nood ei reageeri küll kuidagigi. Päevane loom ei pane seda vist tähelegi. Muidu juutuubis vm. veebiavaruses leiab näiteid kus safaril tüübid välgutavad lõvisi ja kesiganes seal need on- ja jäävad ellugi. Välgule veel võimenduseks fresneli lääts otsa ja…Pole probleemi.

(Meremees kirjutab): Loodust pildistades näiteks on D500 paras, usun et spordiga sama. Tasub säästa raha rohkem optikale. Proff siit nõu ei küsi, tal on kõik olemas.
Asjaarmastajale paku ikka odavam kere ja parem optika.

Praegusel juhtumil eeldatakse, et asjaaarmastaja eelarve on kummist. Ses suhtes tasuks elada ikkagi reaalses maailmas.

Poisil jätab naine ta maha, kui sellest sinu poolt üle paisutada püütud eelarvest kuuleb. :wink:

(AS kirjutab): Spordi pildistamisel on nt minu jaoks väga tähtsal kohal kaamera ergonoomika: üsna paljudel juhtudel pildistan liikuva mootorratta / talvel mootorsaani pealt (olen veetav) ja kätte hästi mitteistuva kaameraga oleks piin seda tööd teha. Kõik olulised asjad peavad olema nuppude all (sh nuppude asetus peab olema mugav), menüüdes surfata neis (rappuvates, sageli ka vihmastes / lumistes + ise seljataha keeratuna) tingimustes ei ole võimalik eriti. Kaamerasüsteem peab olema võimalikult vee ja tolmukindel, olenevalt üritusest tuleb kaameraga õues olla vahest terve päeva hommikul 8-st alates. Enamjaolt on ees 70-200, möödumistel sageli 16-35 / 24-70. Canon 5D IV on selleks tööks sobiv, kahjuks ei saa seda öelda aga ühegi tootja EFV kohta, kuna kere jääb väikseks + aku ei kestaks piisavalt, vahetada ei pruugi olla võimalik. Absoluudselt ei loe see, et sensor on parem kohas, kus seda vaja ei ole (max 6 vs 5 stoppi päästmisvõimalust). Küll aga läheb vahest vaja liveview-d ja siin Canoni DualPixel süsteem on väga toimiv. Ma ei julge kindlalt väita teiste tootjate kohta aga niipalju kui ma olen review-sid lugenud, siis Nikoni kaamerad ei suuda siin konkureerida, Sony parimad saavad vist hakkama. Ma ei ütle, et nt 5D IV -l ei oleks ühtegi asja, mis võiks parem olla aga tegemist on kindlasti tööloomaga, mille peale saab kindel olla.

(JV kirjutab): Looduses on vaja kaamera ja optika võimekust: kiire ja täpne fokusseerimine, koos pildiga. Oluline ka see, et see mida sa kaamera “ekraanil” näed - toimuks reaalajas, mitte viivitusega. Kiirused on nii suured ja hetked lühikesed. Kaamera ja nupud peavad olema käe järgi, ilma peale vaatamata muutmiseks-tegutsemiseks. Hea kui kaameral võimekus objekti teravaks saada ja hoida ka suurel liikumisel, kui vahele jääb takistusi.
6d (ka 6d II) ei ole liikuvate asjade pildistamiseks parim valik … piisavalt seda kasutanud ja kõiki olukordi ei saa kätte.
Üldiselt 2000euroga uut supertööriista ei saa … võib olla kasutatud kaamerakere. Tootjate tippmudelid tehakse piisavalt võimekatena. Objektiiv vajab lisa.
Küsimus ongi absoluudis … mida ja kui keerulisi olukordi sa tahad pildile.
Saan lähedal seisva kitse ka vana Canon 10d ja 75-300mm objektiiviga (kokku 200 eurot) pildile ja enam-vähem terava … see on väga aeglane kaamera.
(Varje ja valgusolud.)