(Suur segadus): Täiskaader , sport, mida valida?

Oh, jah, need valikud. Valgusega kipub ikka niimoodi juhtuma, et tahaks valgusjõulisemat objektiivi. Fixobjektiiviga avaga 1,8-2,8 saab palju rohkem kätte. Nagu eelpool mainitud- pead teadma, mida pildistad. Zoomobjektiive 70-200 eelistatakse avaga 2,8, kuid tehakse pilte ka avaga 4.
Endal on käepärast 24-105/4L ja hämaras kiiremaid liigutusi eriti ei pildista. Kuid 200/2,8 seevastu võimaldab palju rohkem.
Nii et kui tead, mida, siis võib kindla peale välja minna. Kui ei- siis tuleb õpiraha maksta ja katsetada kuni tekib teadmine.

(selgem kirjutab): 24-105/4L ja hämaras kiiremaid liigutusi eriti ei pildista.
Et siis selle objektiiviga 8 fm pole mingit kasu ? Hea teada.

Õnneks jalgpalliga ei ole tegu, nii et saan ikka oma eelarvega esialgu kenasti hakkama.

(AV kirjutab): Siinse foorumiga see häda et ega algaja küsija siin targemaks saa. Igaüks ajab oma joru ja vaene küsija lööb üldjuhul varsti käega. Soovitajad jorutavad ikka edasi:) Mis hämaras pildistamise võimekust puutub siis soe soovitus investeerida mitte teabkuivalgusjõulisse õudkallisse objektiivi vaid välklampi(desse). Välklambid, kui neid õigesti kasutama õpid, on kuldaväärt asjad mida kasutad mitte ainult hämaras toas , samamoodi heledas päevapaistes. Ja ma ei räägi kaamerasse ehitatud pop-up lambikesest- see unusta üldse ära.

(t. kirjutab): Vaatasin just osooni, kus Remo Savisaar käis loomi pildistamas ja rääkis sosinal kuid pildistamisel käis peegelkaamera üsna kõva tärin. Kas tänapäeval ei peaks loodusfotograafid vaatama juba ilma peeglita kaamerate poole.

(AV kirjutab): Küll vaatakski, oleks vaid mida vaadata. Seni ju pole. Loodusfotomehed teevad reeglina canoni-nikoniga. Kummalgi tõsist peeglita tööriista profile ei ole. Sellist külgeehitatud akutallaga, mis istub kindlalt peos ja kestab kogu päeva ka pakases, millele objektiivi alla mingeid totraid adaptereid pole vaja passitada. Kuni selliseid fotokaid pole, kolistame peegleid edasi. Ja ega loomad peeglilakse niipalju karda ka, kui ehk võhik mõtleb. Argu elukaid niiehknaa pildistad pika toruga kaugelt , kui aga on variant et loom ligidal ja võiks plõksust heituda, nuputad miskit välja- no kasvõi mässid fliisi ümber objekolaka. Abiks ikka.
Aga omast kogemusest lisaks et- noid kasinaid lisavõimalusi mida praegused saadaolevad peeglivabad võrreldes peeglitega pakuvad pole loodusfotograafil lihtsalt vaja. Ja see lollakas akutsööv viivitusega televiisor- milleks. Loe Tiit Veermäe kirjutatut. Tema jagab asja.

Huvitav, mida nende välgumeeste või -naistega tehakse spordivõistlusel või etendusel?

(enn kirjutab): PicNoir kirjutas:

Huvitav, mida nende välgumeeste või -naistega tehakse
spordivõistlusel või etendusel?

Ja huvitav, mida nendega teeb karu, keda välguga pildistatakse?

[%sig%]

see ikka näitab kui kaugel MetsJeesus fotograafiast on. ilmselt mees pole elusees peegliga pilti teinud ja kogu tarkus tuleb puhtalt googeldades.

(AV kirjutab): Vot karu välguga pildistamise kogemus puudub. Vähemaid loomi on saand ikka täitevälguga teha , seda küll jah, päeval. Pimedas toimetavaid ülitundliku silmaga elukaid- nagu kakud- üldiselt on väga ebasoovitav välgutada kuna ei tea mida võib välk nende nägemisele teha. Elukatest viimat,i tuleb meelde, on olnud juhust metsas oravaid täitevälguga teha. Nood ei reageeri küll kuidagigi. Päevane loom ei pane seda vist tähelegi. Muidu juutuubis vm. veebiavaruses leiab näiteid kus safaril tüübid välgutavad lõvisi ja kesiganes seal need on- ja jäävad ellugi. Välgule veel võimenduseks fresneli lääts otsa ja…Pole probleemi.

(Meremees kirjutab): Loodust pildistades näiteks on D500 paras, usun et spordiga sama. Tasub säästa raha rohkem optikale. Proff siit nõu ei küsi, tal on kõik olemas.
Asjaarmastajale paku ikka odavam kere ja parem optika.

Praegusel juhtumil eeldatakse, et asjaaarmastaja eelarve on kummist. Ses suhtes tasuks elada ikkagi reaalses maailmas.

Poisil jätab naine ta maha, kui sellest sinu poolt üle paisutada püütud eelarvest kuuleb. :wink:

(AS kirjutab): Spordi pildistamisel on nt minu jaoks väga tähtsal kohal kaamera ergonoomika: üsna paljudel juhtudel pildistan liikuva mootorratta / talvel mootorsaani pealt (olen veetav) ja kätte hästi mitteistuva kaameraga oleks piin seda tööd teha. Kõik olulised asjad peavad olema nuppude all (sh nuppude asetus peab olema mugav), menüüdes surfata neis (rappuvates, sageli ka vihmastes / lumistes + ise seljataha keeratuna) tingimustes ei ole võimalik eriti. Kaamerasüsteem peab olema võimalikult vee ja tolmukindel, olenevalt üritusest tuleb kaameraga õues olla vahest terve päeva hommikul 8-st alates. Enamjaolt on ees 70-200, möödumistel sageli 16-35 / 24-70. Canon 5D IV on selleks tööks sobiv, kahjuks ei saa seda öelda aga ühegi tootja EFV kohta, kuna kere jääb väikseks + aku ei kestaks piisavalt, vahetada ei pruugi olla võimalik. Absoluudselt ei loe see, et sensor on parem kohas, kus seda vaja ei ole (max 6 vs 5 stoppi päästmisvõimalust). Küll aga läheb vahest vaja liveview-d ja siin Canoni DualPixel süsteem on väga toimiv. Ma ei julge kindlalt väita teiste tootjate kohta aga niipalju kui ma olen review-sid lugenud, siis Nikoni kaamerad ei suuda siin konkureerida, Sony parimad saavad vist hakkama. Ma ei ütle, et nt 5D IV -l ei oleks ühtegi asja, mis võiks parem olla aga tegemist on kindlasti tööloomaga, mille peale saab kindel olla.

(JV kirjutab): Looduses on vaja kaamera ja optika võimekust: kiire ja täpne fokusseerimine, koos pildiga. Oluline ka see, et see mida sa kaamera “ekraanil” näed - toimuks reaalajas, mitte viivitusega. Kiirused on nii suured ja hetked lühikesed. Kaamera ja nupud peavad olema käe järgi, ilma peale vaatamata muutmiseks-tegutsemiseks. Hea kui kaameral võimekus objekti teravaks saada ja hoida ka suurel liikumisel, kui vahele jääb takistusi.
6d (ka 6d II) ei ole liikuvate asjade pildistamiseks parim valik … piisavalt seda kasutanud ja kõiki olukordi ei saa kätte.
Üldiselt 2000euroga uut supertööriista ei saa … võib olla kasutatud kaamerakere. Tootjate tippmudelid tehakse piisavalt võimekatena. Objektiiv vajab lisa.
Küsimus ongi absoluudis … mida ja kui keerulisi olukordi sa tahad pildile.
Saan lähedal seisva kitse ka vana Canon 10d ja 75-300mm objektiiviga (kokku 200 eurot) pildile ja enam-vähem terava … see on väga aeglane kaamera.
(Varje ja valgusolud.)

(JV kirjutab): Muide loomade pildistamisel on ka vahe … kas sa pildistad neid kuskil pargis ja loomaaias või looduses (päriselt metsikuid loomi-linde).

(mihk kirjutab): Käratatigi, netist juba näeb ja dpreview-s ülevaade väljas. Spetsiifiliselt spordile orienteeritud ta ei ole, aga tundub olema kõvaks profiriistaks mõeldud. 61Mpix, 15 stoppi jne jne ja kõigest 3500USD-i. Septembris tuleb välja, hea Jõuluvanalt tellida.

(t. kirjutab): polegi sama sensor mis nikoni z7 46MPix, kas siis tõesti tehti nikonile täitsa omaette sensor, siiamaani on ikka samade pikslitega olnud mõlemal

(t. kirjutab): 61Mpix on liiga palju minu jaoks, 30 on paras

(klaas kirjutab): Huvitav oleks teada, kas 61Mpx täiskaadersensor on optilise eraldusvõime mõttes Sony GM-torude jaoks samuti piiriks või on nood GM torud juba ette arvestatud veel suurema Mpx arvuga täiskaadersensoritele.

Kõige tähtsam uuendus on 4mm paksem käepide. Pikanäpumeestel pole enam ühtegi argumenti. Telekavihkajad said üle 5milli punktidega pildiotsija. Piksulid sensoril on lihtsalt võidujooks konkurentidega.

(marek kirjutab): vähemalt 4g + insta/fb appid siis oleks metsajumal rahul. pea sama moodne kui tema profimobiil millega tööd teeb.

GM-id joonistavad kindlasti. 240 on ju vaja täis saada, 61 on ainult soendus.