(t.): Stacked CMOS sensor

(enn kirjutab): Ja kirjutas:

Selleks ma peaks omale põhjalikult selgeks tegema selle asja
ehituse ja põhimõtte, aga selle järgi ma küll vajadust ei
tunne. :slight_smile:
Tegelikult on see enamuse delfi kommentaatorite põhimõte, tule taevas appi!

[%sig%]

(Ja kirjutab): Mis loom sind hammustas nüüd? :smiley:
Kas ma peaks hakkama igasuguste suvaliste asjade ehitust ja tööpõhimõtet omale selgeks tegema igakord kui keegi mingi tõlkimata termini “lauale poetab” ja ma ei tea mis see on?

(mihk kirjutab): CMOS on ju ka tõlkimata termin. Eesti keeles on ta olemas terminina KMOP, kas nüüd saad paremini aru, mis loom see on ? Aru saamiseks võta originaalkeelne definitsioon ja loe läbi. Aga kui seda on liiga palju, siis lepi sellega, et keerulisi tehnikalahendusi tuleb järjest peale ja nendele annavad nimetuse lahenduse autorid, tihti on need nimetused ka patenteeritud. Ja ei jõua ei TTÜ ega TÜ füüsikud neile kõikidele ametlikke eestikeelseid termineid välja anda. Tundub, et isegi sakslased ei viitsi-jõua. Tavaline tõlkimine (reeglina on tõlkimisel vastusevariante mitu) ja eestikeelne tehniline termin on erinevad asjad.

(enn kirjutab): Ja kirjutas:

Kas ma peaks hakkama igasuguste suvaliste asjade ehitust ja
tööpõhimõtet omale selgeks tegema igakord kui keegi mingi
tõlkimata termini \“lauale poetab\” ja ma ei tea mis see on?

Äkki teeksid endale kõigepealt eesti keele (mille eest nii innukalt võitled, eks ole) veidi selgemaks. Mitte omale, vaid endale. Mitte igakord, vaid iga kord. Komadest ei hakka mitte rääkimagi.

[%sig%]

(Ja kirjutab): Ei ole vajadust selgemaks teha.

Peregele päralt – mis REAALSEID sanktsioone saab üks grammar-nazi rakendada kui mõnada foorumilist attackib mingi fakkima tšetõrjohhkeelsus?!?

Ogisemine, ögisemine, plägisemine, mögisemine jms on suht pohh, küss on REAALSETES sanktsioonides?!?

Just notificatsioon – gramma-natsid kipuvad hatchuma just nende repliikide peale mis sisaldavad suht ilmutatult soovitust ÄRA OSTA SEDA PLÄMMI…

PõustSkriptum: Antud repliik EI ole soovitus MITTE osta virnastatud täiendav metalli-oksiidi-pooljuht-sensoreid ega neid sisaldavaid seadeldisi ehk see siin EI ole haukumise koht…

(Ja kirjutab): Saab rakendada ka reaalseid sanktsioone.

Nonoh, kas jäid jälle rohud võtmata? Mine nüüd jahtu maha. Sa nagunii täpselt ei adu, millest üldse räägitakse nii et mitte postitamine on abiks kui tahta mitte süvendada uhhuu muljet, mille endast loonud oled.

(marek kirjutab): mertsaline on raviasutusest linnaloale saanud ja kohe hakkab jooma :o

Imestust tekitab väljendi eestindamise ümber kepslemine, kui puudub soov või vajadus aru saada, missugust tehnilist lahendust väljendiga tähistatakse.

erko kirjutas:

Nonoh, kas jäid jälle rohud võtmata? Mine nüüd jahtu maha.
Sa nagunii täpselt ei adu, millest üldse räägitakse nii et
mitte postitamine on abiks kui tahta mitte süvendada uhhuu
muljet, mille endast loonud oled.

Tead, mulle hakkavad Jeesukese kommid järjest rohkem meeldima :stuck_out_tongue:
Eriti, kui need ei kordu, vaid tuleb uus aroonia.


petslane

Aga see pole stiilne juhtum siiski…
Ei kiitnud ta telefone ega sõimanud kõiki teisi reliktimüükariteks :slight_smile: Kas on telefonimüügist kinga saanud ?

Tjah, meile võivad ta tiraadid ju amüsantsetena tunduda kuid ausalt öeldes on mul algajatest kahju, kes otsinguga või soovituse peale siia foorumisse infot ammutama satuvad. Nemad üsna tõenäoliselt ei tunne lollusi ära ning kujunebki väga vale arusaam fotost ja tehnoloogiast.

Internetifoorumid ja jututoad on juba peaaegu 30a rahvale kättesaadavad olnud. Valdav osa algajatest on hiljem sündinud, nii et peaks jutukate reeeglid juba nn emapiimaga selgeks olema saaanud. Internetitrollid on sama levinud nähtus nagu sääsed metsas. Harjuge ära.
Ja ei maksa trolle toita, ega nendele vastata, saavad sellest ainult jõudu juurde.


petslane

erko kirjutas:

Tjah, meile võivad ta tiraadid ju amüsantsetena tunduda kuid
ausalt öeldes on mul algajatest kahju, kes otsinguga või
soovituse peale siia foorumisse infot ammutama satuvad. Nemad
üsna tõenäoliselt ei tunne lollusi ära ning kujunebki väga
vale arusaam fotost ja tehnoloogiast.

ausalt öeldes on mul algajatest kahju, kes otsinguga või soovituse peale siia foorumisse infot ammutama satuvad

Antud threadi teemaks on küsimus kas känn-onna soss-sensori-sepad on lõpuks ISE mõne sensorilaadse tootega hakkama saanud või on hakanud sensoreid sisse ostma.

Tegu ongi jututoa-teemaga, kus mingit otsest soovitust ei ole ega ei tule ning repliikide eesmärk ongi (eba)meeldiv seltskondlik vestlus.

Fotograafia nagu muu tööga kehtib vana reegel – kõige parem võimalus mingi töö selgeksõppimiseks on sellesama töö tegemine. Tee pilte. Vaata mis välja tuli. Loe foorumeid ja õpikuid. Katseta. Mõtle karbist välja. Tee pilte. Vaata mis välja tuli. Tee endale selgeks milline kasutatava tehnika karakteristik just SINULE kõige rohkem jalgu jääb.
NB! See karakteristik mis teeb asjast Asja üldjuhul Ei ole see, mida tootja kõige kõvema häälega haibib. Pahatihti pole sedasama karakteristikut isegi speccides kirjas ja/või tuleb käia vastavaid numbreid müügi-osakonnast naelatangidega välja kiskumas…

(t. kirjutab): canoni viimase sensori toorik on erinev ja puhtam kui sony viimane, võibolla on tõesti canoni oma toode
https://www.dpreview.com/reviews/image-comparison?attr18=daylight&attr13_0=canon_g5xii&attr13_1=sony_dscrx100m7&attr13_2=canon_g5x&attr13_3=sony_dscrx100m5&attr15_0=raw&attr15_1=raw&attr15_2=raw&attr15_3=raw&attr16_0=12800&attr16_1=12800&attr16_2=12800&attr16_3=12800&attr171_0=2&attr171_3=1&normalization=full&widget=1&x=0&y=0

(mihk kirjutab): C-l ava 1,8 ja S-l ava 2,8, ilmselt sellest erinevus tulebki. Samas Jpg-d prakt samad ja ISO 6400 puhul erinevus vähe märgatav. Seesama dprewiev hindas raw kujutiste kvaliteeti mõlemal ühesuguseks ja S-i jpg-d paremaks. Kes aga C-le selle uue sensori tootja on, saame kunagi hiljem teada.

Küll keegi selle lahti lammutab.
Paneme juba linki valmis:
https://www.google.com/search?q=disassemble+canon+powershot+g5+x+mark+ii

(t. kirjutab): mõlemad pildid on tehtud ikka F4, vaata infost (i), erineva täisavaga ju pole mõtet võrrelda

Kui rääkida ISO tundelisusest siis objektiivi ava siin teoreetiliselt rolli ei mängi st mängib rolli säriaja ja stseeni valgustatuse kontekstis ehk kokkuvõttes taandub küsimus sellele, kui suur valgushulk langeb sensorile.

Palju tõsisem probleem DpRevjuurerdajate juures on see et nad esitavad kaamera ISO seade, mis aga valetab nii palju kui jõuab. DxO margapuu järgi suht tubli stopi ehk sätung ISO 100 võib praktikas tähendada 50 tuuri olevat ISO-t jaa-nii-edasi.

Seega ootaks ära DxO testimise ja seda eriti DÜNAAMIKA kontekstis…

PõustSkriptum – Ka sensoril on ava ning sensorid kipuvad olema tükk maad kehvema tundlikkusega kui footonid laekuvad väiikese nurga all. Mingiaeg käis läbi isegi artikkel et teatud kered suurendasid ava-ammuli olekus ISO tundlikkust sest sensori mikroläätsed lihtlabaselt ei suutnud väikese nurga all laekuvaid footoneid korralikult kinni püüda ja nii siis tuli võimendust vaikselt peale keerata…