Telekonverter

(Vtv kirjutab): Mihk kirjutas:

See siin on samuti nett ja \“ise valid, mis meeldib\”. Arvamisi
seinast-seina, kui võsajeekimi postitusi arvestada.

Vaatasin korraks dxo objede hetke punktitabelit.
Üllatus-üllatus, TOP30 sees ei olnud ühtegi Canoni ega
Nikoni objet. Olid Zeiss-id ja Sigmad. Neid vist ei sobikski
Canonile ja Nikonile ette keerata. Liiga head … torud.
Ma arvan, et algne küsija peab oma kulutusi optimeerima,
seetõttu ta selle Sigma toru välja valis ja telekonverteri
suhtes infot küsis.

Mingid punktitabelid on tilganäppijate jaoks, fotograaf võtab oma Canoni või Nikon kaamera ning objektiivi ja teeb nendega tasemel pilte.

(enn kirjutab): aivar kirjutas:

Näiteks 2x konverteri korral teravus kukub 2 korda.Oled rahul
sellega? Mina ei oleks.

MetsJ ei ole asjata siin mitu aastat esinenud. Lakke vaadates umbes lahmimine järjest laieneb.
Kust kuradist sa selle 2x teravuse kukkumise võtsid?

DxO testitud objektiivid on siin:
https://www.dxomark.com/Lenses/
Valides siin Any Brand- Sigma; Lens size- telephoto&super telefoto ja mount- Nikon F FX, saame Sigma teletorud Nikoni täiskaadrile
Sigma 120-300 2.8 Sport on seal kõrgel teisel kohal teravusega (Sharpness) 29
Pool sellest teravusest on ca 15, see on Sigma 70-300mm/f4-5.6 teravus (ilmselt odavaim teletoru Sigmal)
Seega väidad, et $3600 teleobjektiivile 2x konverteri lisamine viib tema teravuse $180 objektiivi tasemele.
Tule taevas appi!

[%sig%]

(aivar kirjutab): Ma tõin kujundliku näite kuidas konverter teravust vähendab.See väide põhineb nii testidel kui ka minu enda kogemusel.Dxo test ei näita testpilte.Paljudel tekib sellest väär arusaam.Numbrite põhjal ei saa lõplikult öelda mis on hea,mis halb.See on ainult osa testist.Peab saama testpilte võrrelda.

(Meremees kirjutab): Kesse tilganäppija veel võiks olla?

(Meremees kirjutab): Ja pakud välja oma “sõltumatu” testija?

(Vtv kirjutab): Ja need punktitabelid ei näita seda kui täpselt ja kiirelt autofookus töötab. Sigmad on ilma konverteritagi selles osas peksupoisi rollis.
Teravus teravuseks, aga väga oluline on ka üldile värviedastus ja kontrastsus. Jällegi Sigma saab haledalt peksa selles kategoorias. Täpselt nii ongi nendega, et mingitetestide järgi võiks nagu OK olla, aga kui reaalselt kaamera külge paned ja pilti teed, siis saadaru, et tegu on ikka paraja juustuga.

(aivar kirjutab): Meremees kirjutas:

Ja pakud välja oma \“sõltumatu\” testija?

Asi on selles et palju loevad teste valesti.

(enn kirjutab): aivar kirjutas:

Asi on selles et palju loevad teste valesti.

Ma väidan, et 2x telekonverteri kasutamine vähendab objektiivi teravust 16 korda. See väide põhineb nii testidel kui ka minu enda kogemusel. Loomulikult on tegemist kujundliku väitega.
IRW

[%sig%]

(Vtv kirjutab): Fakt on see, et igasugune konverter vähendab teravust ja teeb objektiivi “pimedamaks” ning sellega seoses võib põhjustada ka probleeme autofookuse töös. Kvaliteetse 1,4x konverteri korral (näit. Canoni oma) ja hea objektiivi korral (näit.Canon EF 300 F2,8) on see vähenemine pigem teoreetilist laadi ja seda reaalselt ei pane tähele. Kui aga rott oled ja mingit odavat Sigma saasta kasutad, siis on probleem juba märgatavam.

(Sulev kirjutab): Kas ka nn speed boosteriks kutsutavad konverterid teevad objektiivi pimedamaks? Vast ikka mitte. Seega igasugune konverter ei pimenda toru.

(Vtv kirjutab): “USB-serial” konverter ka ei tee. Siin käib jutt telekonverteritest.

(enn kirjutab): Ära siis pikka viha ka pea. Minu inseneriharidus ajab mind turri, kui numbritega vabalt ümber käidakse.
Samas oleme asja põhiolemuses täpselt ühte meelt- telekonverteri lisamine vähendab objektiivi teravust.

[%sig%]

Odavat kombot ei saa telekonverteriga - hea kiire autofookuse, teravad pildid. Selleks ikka korralikuma (suurema hinnasildiga) kaamera, korralikuma objektiiviga ja sinna otsa vajadusel korralikum telekonverter (mis ei ole väga kulukas, kui arvestada objektiivi hinda).
Pigem kipub autofookus-kiirus-täpsus olema see, mis kombodel alt veab.
Kellel kiiret pole on tõesti nii tamron kui sigma 150-600mm teled ja sinna otsa korralik uuem poolkaader või täiskaader kere.
Ise kasutan canoni enda objektiive - tulemus on teravam ja autofookus kiirem.

(Sulev kirjutab): Mis numbritega vabalt ümber käimist sa mulle ette heidad?
Või on siin mõni teine Sulev, kes peitub ennu nime taha?

(enn kirjutab): Ma, vana loll, pidasin plaani Aivarile kirjutada, aga hommikul unise peaga ajasin nimed sassi. Sry, lähen kuhugi vaiksemasse kohta ja häbenen seal edasi…

[%sig%]

(Vahur kirjutab): enn kirjutas:

aivar kirjutas:

Näiteks 2x konverteri korral teravus kukub 2 korda.Oled
rahul
sellega? Mina ei oleks.

MetsJ ei ole asjata siin mitu aastat esinenud. Lakke vaadates
umbes lahmimine järjest laieneb.
Kust kuradist sa selle 2x teravuse kukkumise võtsid?
Luges wikipediast?
https://en.wikipedia.org/wiki/Teleconverter
Teoreetiline maksimaalne teravus objektiivi puhul on ca. 1600/f lp/mm (rohelise lainepikkuse korral). Siit nähtub üheselt, et kui f suureneb 2 korda 2x telekonverteriga, siis teoreetiline teravus väheneb 2x. Iseküsimus on see, kuidas see kogu süsteemis objektiiv-kaamera-töötlus välja kukub. Kui objektiiv on hea teravusega (diffraction limited) ning tema eraldusvõime ületab sensori resolutsiooni, siis telekonverteri lisamisel märgatav teravusekadu ei pruugi olla 2x.
Täiskaadril oleks f2,8 juures optimaalne sensori pikslite arv (et eraldusvõime oleks sama, mis optiliselt ideaalsel objektiivil) 240 Mpikslit rohelise lainepikkuse juures, f5,6 korral 60 Mpikslit. (vt. https://luminous-landscape.com/do-sensors-out-resolve-lenses/ ) Seega kui on nt. 24 Mpiksline sensor, siis teravuse kadu hea objektiiviga ei märka. Ning ka tõenäoliselt 60 Mpikslise sensoriga ei näe veel probleeme. f4-f8 puhul on piir 118-29, mis mõnede sensorite puhul annab juba tunda. Poolkaadril oleks see 52-13, mis tänapäevasel kaameral, kus piksleid enam kui 20M, on märgatav.
Lisaks sõltub tulemus sellest, mida lõpptulemusega tehakse: veebis vaatamiseks, telefonis vaatamiseks, arvutis 100% (või 200%) suurendusega vaatamiseks jne.

Igasugune teleKONVERTER sisaldab KLAASI.
IGA optilise elemendi pinnakate teeb pilti pimedamaks (st toru transmissioon on keffem kui toru ava, ainus toru kus tranmssioon = ava on makro-rõngas kus optikat EI ole).

Siit tagasihoidlik SOOVITUS – võta DIGITAALNE telekonverter ehk poolekaadriline kere. Loomulikult nii hea resoga (kõrge möga-pixelite arvuga) kui kätte saad. Alternatiivina või nii kõrge resoga täiekaaadriline kui kätte vähegi saad!
NB! 24-mpix poolekaadrilisega sama tihke senseli sammuga on 56Mpix täiekaadriline.
NB! Tele-konverterda nii palju kui tahad kuid klaasi-katsijad ei punnita üldjuhul palju rohkem kui häda-vajalik ning see peab olema Väga Hea klaas et eeltoodud pixelid tõesti välja joonistatud saaksid!

  • Ei ole täiendavaid kadusid valgusjõus
  • Ei ole täiendavaid kadusid teravuses
  • Kergem
  • Ei ole probleeme autofookusega (v.a. juhul kui võtad kõige juustuma poolekaadrilise)

PS. Digi-tele-konverter on hetkel ainus koht kus poolekaadrilisel kerel on veel mingi öko-turu-nišš

(aivar kirjutab): Siin on omavahel võrreldud 300mm/4 ja 200-500/5.6 torusid.
Huvitav on see et 300mm/4 on tunduvalt parem õhu virvenduse(heat distorsion) korral.
Samas tubastes tingimustes on 200-500 joonis korralik.Lähed toruga aga õue ja ongi teravusega kööga.
Test on siin: https://backcountrygallery.com/nikon-200-500-vs-300pf-review-and-comparison/
Õhu virvendusest on juttu siin https://www.youtube.com/watch?v=mrZk6q4mjzg

(Hans kirjutab): Mis seal ikka väga imestada, et fixtoru parem on kui zoom.

MetsJeesus kirjutas:

IGA optilise elemendi pinnakate teeb pilti pimedamaks

Teooria on tore asi, aga kas reaalselt mõjutab pilti see kas objektiivil on näiteks 15 läätse või 20 läätse? Kui mõlemad on sama fookusekaugusega ja 2,8 avaga, kas siis suurema läätsede arvuga objektiivi korral tuleb 2,8 ava korral panna hoopis näiteks 1/500 s säriaja asemel 1/250?

(Mihk kirjutab): Nüüd läksid vähe hoogu. Suhteline ava on optilise telje ja äärmiste kiirte vaheline nurk, kui objektiivile langevad optilise teljega paralleelsed kiired. Valguse läbilaskevõime vähenemine on see, mida põhjustavad üleminekud klaas/õhk, õhk/klaas ja lisaks valguse kadu klaasi enda sees liikumisel. Too viimane oli vanasti ca 4% klaasi paksuse sentimeetri kohta. Mitmekihilise vääristusega on ühe ülemineku kohta peegeldus alla 0,5%. Ehk pikale telele viie läätsega konverteri lisamine ei too kaasa olulist valguse kadu lisatud läätsede paksuse ja õhk-klaas-õhk üleminekute arvu suurenemise tõttu. Kadu sellest tuleb ca 20% kanti.

Dxo toob objede testides transmissioonikao kaudselt välja, nad mõõdavad objektiivide fotomeetrilist ava (ilmselt pidasidki silmas just fotomeetrilist ava). Pimedal 18-200 suumil näiteks 5,6 stoppi, valgel 70-200 2.8 suumil ca 3, fiksobjede kallim ots normaalide osas ca 1,7. Pilt on päris kirju.