Telekonverter

(enn kirjutab): Ära siis pikka viha ka pea. Minu inseneriharidus ajab mind turri, kui numbritega vabalt ümber käidakse.
Samas oleme asja põhiolemuses täpselt ühte meelt- telekonverteri lisamine vähendab objektiivi teravust.

[%sig%]

Odavat kombot ei saa telekonverteriga - hea kiire autofookuse, teravad pildid. Selleks ikka korralikuma (suurema hinnasildiga) kaamera, korralikuma objektiiviga ja sinna otsa vajadusel korralikum telekonverter (mis ei ole väga kulukas, kui arvestada objektiivi hinda).
Pigem kipub autofookus-kiirus-täpsus olema see, mis kombodel alt veab.
Kellel kiiret pole on tõesti nii tamron kui sigma 150-600mm teled ja sinna otsa korralik uuem poolkaader või täiskaader kere.
Ise kasutan canoni enda objektiive - tulemus on teravam ja autofookus kiirem.

(Sulev kirjutab): Mis numbritega vabalt ümber käimist sa mulle ette heidad?
Või on siin mõni teine Sulev, kes peitub ennu nime taha?

(enn kirjutab): Ma, vana loll, pidasin plaani Aivarile kirjutada, aga hommikul unise peaga ajasin nimed sassi. Sry, lähen kuhugi vaiksemasse kohta ja häbenen seal edasi…

[%sig%]

(Vahur kirjutab): enn kirjutas:

aivar kirjutas:

Näiteks 2x konverteri korral teravus kukub 2 korda.Oled
rahul
sellega? Mina ei oleks.

MetsJ ei ole asjata siin mitu aastat esinenud. Lakke vaadates
umbes lahmimine järjest laieneb.
Kust kuradist sa selle 2x teravuse kukkumise võtsid?
Luges wikipediast?
https://en.wikipedia.org/wiki/Teleconverter
Teoreetiline maksimaalne teravus objektiivi puhul on ca. 1600/f lp/mm (rohelise lainepikkuse korral). Siit nähtub üheselt, et kui f suureneb 2 korda 2x telekonverteriga, siis teoreetiline teravus väheneb 2x. Iseküsimus on see, kuidas see kogu süsteemis objektiiv-kaamera-töötlus välja kukub. Kui objektiiv on hea teravusega (diffraction limited) ning tema eraldusvõime ületab sensori resolutsiooni, siis telekonverteri lisamisel märgatav teravusekadu ei pruugi olla 2x.
Täiskaadril oleks f2,8 juures optimaalne sensori pikslite arv (et eraldusvõime oleks sama, mis optiliselt ideaalsel objektiivil) 240 Mpikslit rohelise lainepikkuse juures, f5,6 korral 60 Mpikslit. (vt. https://luminous-landscape.com/do-sensors-out-resolve-lenses/ ) Seega kui on nt. 24 Mpiksline sensor, siis teravuse kadu hea objektiiviga ei märka. Ning ka tõenäoliselt 60 Mpikslise sensoriga ei näe veel probleeme. f4-f8 puhul on piir 118-29, mis mõnede sensorite puhul annab juba tunda. Poolkaadril oleks see 52-13, mis tänapäevasel kaameral, kus piksleid enam kui 20M, on märgatav.
Lisaks sõltub tulemus sellest, mida lõpptulemusega tehakse: veebis vaatamiseks, telefonis vaatamiseks, arvutis 100% (või 200%) suurendusega vaatamiseks jne.

Igasugune teleKONVERTER sisaldab KLAASI.
IGA optilise elemendi pinnakate teeb pilti pimedamaks (st toru transmissioon on keffem kui toru ava, ainus toru kus tranmssioon = ava on makro-rõngas kus optikat EI ole).

Siit tagasihoidlik SOOVITUS – võta DIGITAALNE telekonverter ehk poolekaadriline kere. Loomulikult nii hea resoga (kõrge möga-pixelite arvuga) kui kätte saad. Alternatiivina või nii kõrge resoga täiekaaadriline kui kätte vähegi saad!
NB! 24-mpix poolekaadrilisega sama tihke senseli sammuga on 56Mpix täiekaadriline.
NB! Tele-konverterda nii palju kui tahad kuid klaasi-katsijad ei punnita üldjuhul palju rohkem kui häda-vajalik ning see peab olema Väga Hea klaas et eeltoodud pixelid tõesti välja joonistatud saaksid!

  • Ei ole täiendavaid kadusid valgusjõus
  • Ei ole täiendavaid kadusid teravuses
  • Kergem
  • Ei ole probleeme autofookusega (v.a. juhul kui võtad kõige juustuma poolekaadrilise)

PS. Digi-tele-konverter on hetkel ainus koht kus poolekaadrilisel kerel on veel mingi öko-turu-nišš

(aivar kirjutab): Siin on omavahel võrreldud 300mm/4 ja 200-500/5.6 torusid.
Huvitav on see et 300mm/4 on tunduvalt parem õhu virvenduse(heat distorsion) korral.
Samas tubastes tingimustes on 200-500 joonis korralik.Lähed toruga aga õue ja ongi teravusega kööga.
Test on siin: https://backcountrygallery.com/nikon-200-500-vs-300pf-review-and-comparison/
Õhu virvendusest on juttu siin https://www.youtube.com/watch?v=mrZk6q4mjzg

(Hans kirjutab): Mis seal ikka väga imestada, et fixtoru parem on kui zoom.

MetsJeesus kirjutas:

IGA optilise elemendi pinnakate teeb pilti pimedamaks

Teooria on tore asi, aga kas reaalselt mõjutab pilti see kas objektiivil on näiteks 15 läätse või 20 läätse? Kui mõlemad on sama fookusekaugusega ja 2,8 avaga, kas siis suurema läätsede arvuga objektiivi korral tuleb 2,8 ava korral panna hoopis näiteks 1/500 s säriaja asemel 1/250?

(Mihk kirjutab): Nüüd läksid vähe hoogu. Suhteline ava on optilise telje ja äärmiste kiirte vaheline nurk, kui objektiivile langevad optilise teljega paralleelsed kiired. Valguse läbilaskevõime vähenemine on see, mida põhjustavad üleminekud klaas/õhk, õhk/klaas ja lisaks valguse kadu klaasi enda sees liikumisel. Too viimane oli vanasti ca 4% klaasi paksuse sentimeetri kohta. Mitmekihilise vääristusega on ühe ülemineku kohta peegeldus alla 0,5%. Ehk pikale telele viie läätsega konverteri lisamine ei too kaasa olulist valguse kadu lisatud läätsede paksuse ja õhk-klaas-õhk üleminekute arvu suurenemise tõttu. Kadu sellest tuleb ca 20% kanti.

Dxo toob objede testides transmissioonikao kaudselt välja, nad mõõdavad objektiivide fotomeetrilist ava (ilmselt pidasidki silmas just fotomeetrilist ava). Pimedal 18-200 suumil näiteks 5,6 stoppi, valgel 70-200 2.8 suumil ca 3, fiksobjede kallim ots normaalide osas ca 1,7. Pilt on päris kirju.

PS kirjutas:

.

Suhtelise ava arvutamisel võetakse kõik võimalikud ja
võimatud valguse kaod läätsedes arvesse ja pildistaja ei pea
mingeid eraldi arvutusi tegema.

Vaatkus, ja mina m6tlesin, et T-stop on absoluutne valguse läbilaskmise t6de. F-stop näitab ainult augu suurust. Suhteline ikkagi, kui palju sealt läbi tuleb.

Niikuinii laseme kaameral
valgust mõõta. Isegi kui arvutamistel on viga tehtud, siis
kaamera mõõdab ikka, nagu teda on õpetatud. Pigem tuleb
säritust korrigeerida objekti heleduse järgi, nagu koolis
õpetati.

Ei ma viitsi EC-ga mängida. Hallkaart keskpunkti ehk k6igeparem.

(aivar kirjutab): Siin fotograaf näitab mida teeb 1.4x konverter.Objektiiviks on Nikon AF-S 500mm/5.6
Vasakpoolne on ilma konverterita ja parempoolne on konverteriga.Tasub tähelepanu pöörata puule millel lind istub.Ehk see pilt mis tehtud konverteriga detail puul pea puudub.Ehk kõik on läbi pestud kuidagi.
https://www.flickr.com/photos/[email protected]/43461115800/

(Prohv kirjutab): Ega ta puud ei pildistanud. Loogiline, et teravussügavus väheneb kui fookuskaugus suureneb. Samamoodi oleks siis kui oleks kasutanud 700 mm objektiivi (500x1,4).

(PicNoir kirjutab): Kui fotograaf, isegi väikese algustähega, tahab saada mingit talle vajalikku pilti, siis ta selle teeb. Mõningatel juhtudel isegi kogenud sellid on mänginud kahe telekonverteriga korraga. Eks vist põhiline on ootus ja selle täitumine. Näide ühest värskest arutelust. https://www.dpreview.com/forums/post/63913878

Milleks koverter, kui tänapäeva megapixlitest v6ib välja kroppida just sellise kompositsiooni, millest pildistamishetkel pole aega m6telda.

(enn kirjutab): H. P. kirjutas:

Milleks koverter, kui tänapäeva megapixlitest v6ib välja
kroppida just sellise kompositsiooni, millest pildistamishetkel
pole aega m6telda.

Ja milleks siis üldse teletoru, kui selle kompositsiooni saab normaalobjektiivi pildist välja kroppida :slight_smile:

[%sig%]

6ige :slight_smile:

Aga se extender on vaeste teema, ma ütlen :slight_smile:

(Külaline kirjutab): Kas vaestel ei kõlbagi fotograafiaga tegeleda.

(Mihk kirjutab): Aga oleksid võinud täpsustada. Ja ka seda, et objektiivi läbimõõdu all pidasid silmas objektiivi absoluutse ava suurust.

Telekonverteri lisamisega kaob füüsiliselt ära osa sensorini jõudvast valgusenergiast/valgusvoost sõltumata sellest, kas seda uskuda või mitte. Muud “valguseKADU” ei teki.

Objektilt (näiteks Kuult) sensorini jõudnud kiirgusvoog-valgusvoog joonistab 2x konverteri lisamisel sensoril Kuu kujutise, mis on mõõtmetelt 2x suurem kui enne. Ja Kuu kujutise pindala on 4 korda suurem kui enne. Ja tulemuseks on, et sensoril on Kuu kujutise valgustustihedus NELI korda väiksem (iga kuupiksel annab 4 korda nõrgema signaali), väike lisanduv energiakadu konverteri läätsedel vähendab seda veel natuke. Sest konverteri lisamisega ei tule Kuult objektiivi mitte grammigi rohkem valgusenergiat. Ühtlasi väheneb ka obje eraldusvõime, aga see sõltub palju konkreetsest komplektist (on hinnatud, et ca kaks korda).

DXO ei ole sugugi mitte saatanast - tootjad oma objede fotomeetrilist ava spetsides avaldama ei kipu. Dxo kutid teevad igati tänuväärset tööd olukorras, kus tootjad oma objede ja kaamerate erinevaid karakteristikuid ei avalda. Ka dpreview-l kõlbab aeg-ajalt nende mõõtetulemustele viidata.

Lisaks on Dxo Metsjeesuse lemmikvaldkonnas otsapidi kodus ning jälginud - uurinud nutikaamerate arengut. Märtsis ilmus nende pealikult üks igati asjakohane ettekanne nutifoto arengu võlude ja valude kohta, võrdluses digikaameratega. Erinevalt Jeesukesest igati asjalik, analüütiline ja emotsioonitu käsitlus koos mõningate näidetega (võrdluses täiskaadriga). Soovitan lõpuni lugeda, ei hammusta : https://www.dxomark.com/smartphones-vs-cameras-closing-the-gap-on-image-quality/

(Mihk kirjutab): Nn. vaene võtab C näitel uuema mudeli 70-200 2.8 toru, maksab ca 2000USD + 2-kordne konverter ca 450USD. Rikas võtab kohe uue 400 2.8 toru, maksab 12000USD. Mitu sellist (või 600 2.8) rikaste toru eelmisel aastal Eestisse müüdi ?

(Prohv kirjutab): Miks ta peab 400 2,8 toru võtma kui võtab selle alternatiiviks 70-200 +2x konverteri asemel kui selle viimase avaks tuleb 5,6.