Telekonverter

(Mihk kirjutab): Nüüd läksid vähe hoogu. Suhteline ava on optilise telje ja äärmiste kiirte vaheline nurk, kui objektiivile langevad optilise teljega paralleelsed kiired. Valguse läbilaskevõime vähenemine on see, mida põhjustavad üleminekud klaas/õhk, õhk/klaas ja lisaks valguse kadu klaasi enda sees liikumisel. Too viimane oli vanasti ca 4% klaasi paksuse sentimeetri kohta. Mitmekihilise vääristusega on ühe ülemineku kohta peegeldus alla 0,5%. Ehk pikale telele viie läätsega konverteri lisamine ei too kaasa olulist valguse kadu lisatud läätsede paksuse ja õhk-klaas-õhk üleminekute arvu suurenemise tõttu. Kadu sellest tuleb ca 20% kanti.

Dxo toob objede testides transmissioonikao kaudselt välja, nad mõõdavad objektiivide fotomeetrilist ava (ilmselt pidasidki silmas just fotomeetrilist ava). Pimedal 18-200 suumil näiteks 5,6 stoppi, valgel 70-200 2.8 suumil ca 3, fiksobjede kallim ots normaalide osas ca 1,7. Pilt on päris kirju.

PS kirjutas:

.

Suhtelise ava arvutamisel võetakse kõik võimalikud ja
võimatud valguse kaod läätsedes arvesse ja pildistaja ei pea
mingeid eraldi arvutusi tegema.

Vaatkus, ja mina m6tlesin, et T-stop on absoluutne valguse läbilaskmise t6de. F-stop näitab ainult augu suurust. Suhteline ikkagi, kui palju sealt läbi tuleb.

Niikuinii laseme kaameral
valgust mõõta. Isegi kui arvutamistel on viga tehtud, siis
kaamera mõõdab ikka, nagu teda on õpetatud. Pigem tuleb
säritust korrigeerida objekti heleduse järgi, nagu koolis
õpetati.

Ei ma viitsi EC-ga mängida. Hallkaart keskpunkti ehk k6igeparem.

(aivar kirjutab): Siin fotograaf näitab mida teeb 1.4x konverter.Objektiiviks on Nikon AF-S 500mm/5.6
Vasakpoolne on ilma konverterita ja parempoolne on konverteriga.Tasub tähelepanu pöörata puule millel lind istub.Ehk see pilt mis tehtud konverteriga detail puul pea puudub.Ehk kõik on läbi pestud kuidagi.
https://www.flickr.com/photos/[email protected]/43461115800/

(Prohv kirjutab): Ega ta puud ei pildistanud. Loogiline, et teravussügavus väheneb kui fookuskaugus suureneb. Samamoodi oleks siis kui oleks kasutanud 700 mm objektiivi (500x1,4).

(PicNoir kirjutab): Kui fotograaf, isegi väikese algustähega, tahab saada mingit talle vajalikku pilti, siis ta selle teeb. Mõningatel juhtudel isegi kogenud sellid on mänginud kahe telekonverteriga korraga. Eks vist põhiline on ootus ja selle täitumine. Näide ühest värskest arutelust. https://www.dpreview.com/forums/post/63913878

Milleks koverter, kui tänapäeva megapixlitest v6ib välja kroppida just sellise kompositsiooni, millest pildistamishetkel pole aega m6telda.

(enn kirjutab): H. P. kirjutas:

Milleks koverter, kui tänapäeva megapixlitest v6ib välja
kroppida just sellise kompositsiooni, millest pildistamishetkel
pole aega m6telda.

Ja milleks siis üldse teletoru, kui selle kompositsiooni saab normaalobjektiivi pildist välja kroppida :slight_smile:

[%sig%]

6ige :slight_smile:

Aga se extender on vaeste teema, ma ütlen :slight_smile:

(Külaline kirjutab): Kas vaestel ei kõlbagi fotograafiaga tegeleda.

(Mihk kirjutab): Aga oleksid võinud täpsustada. Ja ka seda, et objektiivi läbimõõdu all pidasid silmas objektiivi absoluutse ava suurust.

Telekonverteri lisamisega kaob füüsiliselt ära osa sensorini jõudvast valgusenergiast/valgusvoost sõltumata sellest, kas seda uskuda või mitte. Muud “valguseKADU” ei teki.

Objektilt (näiteks Kuult) sensorini jõudnud kiirgusvoog-valgusvoog joonistab 2x konverteri lisamisel sensoril Kuu kujutise, mis on mõõtmetelt 2x suurem kui enne. Ja Kuu kujutise pindala on 4 korda suurem kui enne. Ja tulemuseks on, et sensoril on Kuu kujutise valgustustihedus NELI korda väiksem (iga kuupiksel annab 4 korda nõrgema signaali), väike lisanduv energiakadu konverteri läätsedel vähendab seda veel natuke. Sest konverteri lisamisega ei tule Kuult objektiivi mitte grammigi rohkem valgusenergiat. Ühtlasi väheneb ka obje eraldusvõime, aga see sõltub palju konkreetsest komplektist (on hinnatud, et ca kaks korda).

DXO ei ole sugugi mitte saatanast - tootjad oma objede fotomeetrilist ava spetsides avaldama ei kipu. Dxo kutid teevad igati tänuväärset tööd olukorras, kus tootjad oma objede ja kaamerate erinevaid karakteristikuid ei avalda. Ka dpreview-l kõlbab aeg-ajalt nende mõõtetulemustele viidata.

Lisaks on Dxo Metsjeesuse lemmikvaldkonnas otsapidi kodus ning jälginud - uurinud nutikaamerate arengut. Märtsis ilmus nende pealikult üks igati asjakohane ettekanne nutifoto arengu võlude ja valude kohta, võrdluses digikaameratega. Erinevalt Jeesukesest igati asjalik, analüütiline ja emotsioonitu käsitlus koos mõningate näidetega (võrdluses täiskaadriga). Soovitan lõpuni lugeda, ei hammusta : https://www.dxomark.com/smartphones-vs-cameras-closing-the-gap-on-image-quality/

(Mihk kirjutab): Nn. vaene võtab C näitel uuema mudeli 70-200 2.8 toru, maksab ca 2000USD + 2-kordne konverter ca 450USD. Rikas võtab kohe uue 400 2.8 toru, maksab 12000USD. Mitu sellist (või 600 2.8) rikaste toru eelmisel aastal Eestisse müüdi ?

(Prohv kirjutab): Miks ta peab 400 2,8 toru võtma kui võtab selle alternatiiviks 70-200 +2x konverteri asemel kui selle viimase avaks tuleb 5,6.

(PicNoir kirjutab): Vaesed fotograafid, kõhna rahakoti tõttu või siis vaimult… Suurt teleobjektiivi paljud ju ei kasuta pidevalt, samuti on tegemist ka suuremate gabariitide ja kaaluga. Igaühe valik, kas võtab või jätab. Ja muidugi kõik ei teeni fotograafaga endale elatist, et soetada kõige vingemat varustust.

(Mihk kirjutab): No kuhu see valgusenergia küll kaob, ei taha ma mitte aru saada.
Füüsika ongi see, et ideaalse konverteri lisamisega kaasnev objektiivi fookuskauguse suurenemine ei kaota energiat. Lepi sellega. Reaalse konverteri lisamisega kaob (muundub) küll osa energiat (neeldub klaasis, peegeldub optilistelt pindadelt, arvestasin eespool, et kuni ca 20%). Allesjäänud energiaga joonistatakse sensorile Kuu kujutis, mille pindala on 4 korda suurem kui oli enne. Saime Kuu kujutise suurema, aga kaotasime vastavalt n-ö heleduses (valgusenergia kogus Kuu kujutise pinnaühiku kohta, sensori pinna valgustustihedus Kuu kujutise osas). See on tinglikult energia jäävuse seadus optikas.

Ehk kui Kuult objesse siseneb Kuu kujutise värvimiseks valgusenergiat ühe väikse värvipoti jagu, siis joonistades sellesama värvipotiga pindalalt 4 korda suuremat Kuu pilti (2x konverter), tulebki Kuu pilt 4 korda plassim. Varvipott kui energia kogus on ikka ühesuurune. …

(enn kirjutab): Mihk kirjutas:

Ehk kui Kuult objesse siseneb Kuu kujutise värvimiseks
valgusenergiat ühe väikse värvipoti jagu, siis joonistades
sellesama värvipotiga pindalalt 4 korda suuremat Kuu pilti (2x
konverter), tulebki Kuu pilt 4 korda plassim.

Mis füüsikaline termin on - plassim?
Kas see tähendab, et kui seesama kuu pilt viia täiskaadersensorilt A3 paberpildiks, on viimane 144 korda plassim- mida iganes see termin ka tähendaks?

[%sig%]

(PicNoir kirjutab): Muidugi suhteline ava väheneb, kuid pikendades säriaega saame tagada sensorile (filmile) sama vajaliku hulga valgust.
Tulemus on vast kõige tähtsam ja siin on ootused profil ning amatööril vast erinevad. Seega,a rahuldus :slight_smile:
Allpool lingil näitab üks mees, missuguse tulemuse saab ta 2X telekonverteri lisamisel objektiivile 300/2,8. Küllaltki ootuspärane.
Pole mingit põhjust kakluseks
https://www.youtube.com/watch?time_continue=567&v=jSeosGbG6w4&feature=emb_logo

Ja nii ongi, osa valgusenergiast kaob konverteri lisamisel ainult tänu fookuskauguse pikenemisele.
Miks sa seda elementaarfüüsikat eirad, ei saa keegi aru.

Vagusenergiat kaotad sa ainult fookuskauguse pikenemise tõttu siis kui kasutad:

  • Täielikult optikavaba konverterit ehk makro-rõngaid
  • Täisdigitaalset telekonverterit ehk väiksemat-tihedamat sensorit (kuigi ka sensoril ON ava kuid eeldame et sensori pinnaühiku valgustundelisus on suurel-hõredal ja väikesel-tihedal sama).

Mõlemal juhul pead arvestama et Puhta Matemaatika tõttu jääb DoF väiksemaks ning sinu kasutatava toru välja kratsinud klaasi-kratsijad tegid täpselt nii vähe kui võimalik ehk suht tõenäosuslikult EI ole sa teps mitte sensor-resolutsioon-limiteeritud. Väga Heal Juhul Difraktsioon-limiteeritud (eeltoodud näite 24Mpix poolekaadriline või 56Mpix täiekaadriline difraktsioonilimiit on f5.9 kanti ehk rohkem mulku kinni keerata mõtet EI ole)…
Praktikas oled sa vääga tõenäosuslikult klaasi-artefakt-limiteeritud ehk seesama üüber-tele-toru EI pruugi f5.6 juures sedasama 56Mpix välja joonistada. Ka kaadri keskosas.

Kui sinu tele-konverteris on vähemalt üks optiline element siis lisaks sellelesamale fookuskauguse pikenemisele teeb seesama element niigi pimedama pildi veelgi pimedamaks ja uduse pildi veelgi udusemaks. …

Lisaks seesama õhuvärelus. Sajakonna meetri peal võib teha sellise plürri et siga kaa ei näksi, ka ideaalse klaasi, konverteri ja sensori korral…

analüütiline ja emotsioonitu käsitlus koos mõningate näidetega (võrdluses täiskaadriga)
https://www.dxomark.com/smartphones-vs-cameras-closing-the-gap-on-image-quality/

See artikkel on tegelikult tsipa ajale jalgu jäänud – näidetes EI ole sedasama Huia-Weia P40-t. Kõik seni testitud moblakaamerad ON pildi järgi moblakaamerad. See käib ERITI Samsa ja selle tsisterniga doseeritava müratõje ja sharpeningu (ja sellest tuleneva plastiku) kohta.

Soe soovitus vaadata uuesti näidispilte https://www.dxomark.com/huawei-p40-pro-camera-review/
Mina vaatasin. Ei hakka siin viitama Aadu varakevadisele pröökamisele kuid kui vaatasin neidsamu P40 näidisfotosid oli vähemalt minu jaoks selge – Kaamera Kaputt. Vähemalt selleks korraks… Jahh, ka nõel-printeril ON mingi ökonišš. Jahh värvifilmi hakati uuesti tootma kuid peale P40 näidispiltide vaatamist on selge et Nutufööni-kaamera-maailmas ON mingi väga tõsine krõks ära käinud…

PõustSkriptum – Kaameral ON tegelikult dünaamikat siiski tsipa rohkem kui Mihk viidatud artiklis näidatud. Artiklis testitud Pana dünaamika on baidiföölt suht keffake ja kui Sony sensori ISO100 pealt järeltöötlusega korralikult pungestada, siis on vastu-akent pildistades tulemus mitte INES kategoorias 8-9 mõõtuv TööstusKatastroof vaid Lihtsalt Väga Kurb…

H. P. kirjutas:

Kui harva pildistada kaugele siis v6ib ju mingi sony rx10 4-ga
ka asja saada, päevasel ajal, kuigi bokeh pole enam päris
see.

Haa! Väga huvitav oleks joonele panna mõni keskpärase teleobje+konverteriga täiskaader ja too sony RX10 :slight_smile:
Sonyl on küll pisike sensor aga valge obje. Proovi leida 300mm obje ning 2x telekonverter täiskaadrile, mis oleks enam-vähem samas hinnasuurusjärgus? 300mm F4 ning 2x telekonverter annab avaks 8… Ma pole küll kindel kas sihukese kombo ees täiskaader kere eelised esile pääsevad…
Poolkaader ning 1.4 konverter veel võib olla…


petslane

Sony rx10 mõte???.. üldine telekonverteri mõttekus tekib siis, kui sul on 400mm, 500mm, 600mm teleobjektiiv ja sinna vaja lisada 1,4 või 2 kordaja. Kui objektile lähemale ei saa.