Telekonverter

(aivar kirjutab): Siin fotograaf nÀitab mida teeb 1.4x konverter.Objektiiviks on Nikon AF-S 500mm/5.6
Vasakpoolne on ilma konverterita ja parempoolne on konverteriga.Tasub tÀhelepanu pöörata puule millel lind istub.Ehk see pilt mis tehtud konverteriga detail puul pea puudub.Ehk kÔik on lÀbi pestud kuidagi.
https://www.flickr.com/photos/[email protected]/43461115800/

(Prohv kirjutab): Ega ta puud ei pildistanud. Loogiline, et teravussĂŒgavus vĂ€heneb kui fookuskaugus suureneb. Samamoodi oleks siis kui oleks kasutanud 700 mm objektiivi (500x1,4).

(PicNoir kirjutab): Kui fotograaf, isegi vĂ€ikese algustĂ€hega, tahab saada mingit talle vajalikku pilti, siis ta selle teeb. MĂ”ningatel juhtudel isegi kogenud sellid on mĂ€nginud kahe telekonverteriga korraga. Eks vist pĂ”hiline on ootus ja selle tĂ€itumine. NĂ€ide ĂŒhest vĂ€rskest arutelust. https://www.dpreview.com/forums/post/63913878

Milleks koverter, kui tÀnapÀeva megapixlitest v6ib vÀlja kroppida just sellise kompositsiooni, millest pildistamishetkel pole aega m6telda.

(enn kirjutab): H. P. kirjutas:

Milleks koverter, kui tÀnapÀeva megapixlitest v6ib vÀlja
kroppida just sellise kompositsiooni, millest pildistamishetkel
pole aega m6telda.

Ja milleks siis ĂŒldse teletoru, kui selle kompositsiooni saab normaalobjektiivi pildist vĂ€lja kroppida :slight_smile:

[%sig%]

6ige :slight_smile:

Aga se extender on vaeste teema, ma ĂŒtlen :slight_smile:

(KĂŒlaline kirjutab): Kas vaestel ei kĂ”lbagi fotograafiaga tegeleda.

(Mihk kirjutab): Aga oleksid vÔinud tÀpsustada. Ja ka seda, et objektiivi lÀbimÔÔdu all pidasid silmas objektiivi absoluutse ava suurust.

Telekonverteri lisamisega kaob fĂŒĂŒsiliselt Ă€ra osa sensorini jĂ”udvast valgusenergiast/valgusvoost sĂ”ltumata sellest, kas seda uskuda vĂ”i mitte. Muud “valguseKADU” ei teki.

Objektilt (nĂ€iteks Kuult) sensorini jĂ”udnud kiirgusvoog-valgusvoog joonistab 2x konverteri lisamisel sensoril Kuu kujutise, mis on mÔÔtmetelt 2x suurem kui enne. Ja Kuu kujutise pindala on 4 korda suurem kui enne. Ja tulemuseks on, et sensoril on Kuu kujutise valgustustihedus NELI korda vĂ€iksem (iga kuupiksel annab 4 korda nĂ”rgema signaali), vĂ€ike lisanduv energiakadu konverteri lÀÀtsedel vĂ€hendab seda veel natuke. Sest konverteri lisamisega ei tule Kuult objektiivi mitte grammigi rohkem valgusenergiat. Ühtlasi vĂ€heneb ka obje eraldusvĂ”ime, aga see sĂ”ltub palju konkreetsest komplektist (on hinnatud, et ca kaks korda).

DXO ei ole sugugi mitte saatanast - tootjad oma objede fotomeetrilist ava spetsides avaldama ei kipu. Dxo kutid teevad igati tÀnuvÀÀrset tööd olukorras, kus tootjad oma objede ja kaamerate erinevaid karakteristikuid ei avalda. Ka dpreview-l kÔlbab aeg-ajalt nende mÔÔtetulemustele viidata.

Lisaks on Dxo Metsjeesuse lemmikvaldkonnas otsapidi kodus ning jĂ€lginud - uurinud nutikaamerate arengut. MĂ€rtsis ilmus nende pealikult ĂŒks igati asjakohane ettekanne nutifoto arengu vĂ”lude ja valude kohta, vĂ”rdluses digikaameratega. Erinevalt Jeesukesest igati asjalik, analĂŒĂŒtiline ja emotsioonitu kĂ€sitlus koos mĂ”ningate nĂ€idetega (vĂ”rdluses tĂ€iskaadriga). Soovitan lĂ”puni lugeda, ei hammusta : https://www.dxomark.com/smartphones-vs-cameras-closing-the-gap-on-image-quality/

(Mihk kirjutab): Nn. vaene vĂ”tab C nĂ€itel uuema mudeli 70-200 2.8 toru, maksab ca 2000USD + 2-kordne konverter ca 450USD. Rikas vĂ”tab kohe uue 400 2.8 toru, maksab 12000USD. Mitu sellist (vĂ”i 600 2.8) rikaste toru eelmisel aastal Eestisse mĂŒĂŒdi ?

(Prohv kirjutab): Miks ta peab 400 2,8 toru vÔtma kui vÔtab selle alternatiiviks 70-200 +2x konverteri asemel kui selle viimase avaks tuleb 5,6.

(PicNoir kirjutab): Vaesed fotograafid, kĂ”hna rahakoti tĂ”ttu vĂ”i siis vaimult
 Suurt teleobjektiivi paljud ju ei kasuta pidevalt, samuti on tegemist ka suuremate gabariitide ja kaaluga. IgaĂŒhe valik, kas vĂ”tab vĂ”i jĂ€tab. Ja muidugi kĂ”ik ei teeni fotograafaga endale elatist, et soetada kĂ”ige vingemat varustust.

(Mihk kirjutab): No kuhu see valgusenergia kĂŒll kaob, ei taha ma mitte aru saada.
FĂŒĂŒsika ongi see, et ideaalse konverteri lisamisega kaasnev objektiivi fookuskauguse suurenemine ei kaota energiat. Lepi sellega. Reaalse konverteri lisamisega kaob (muundub) kĂŒll osa energiat (neeldub klaasis, peegeldub optilistelt pindadelt, arvestasin eespool, et kuni ca 20%). AllesjÀÀnud energiaga joonistatakse sensorile Kuu kujutis, mille pindala on 4 korda suurem kui oli enne. Saime Kuu kujutise suurema, aga kaotasime vastavalt n-ö heleduses (valgusenergia kogus Kuu kujutise pinnaĂŒhiku kohta, sensori pinna valgustustihedus Kuu kujutise osas). See on tinglikult energia jÀÀvuse seadus optikas.

Ehk kui Kuult objesse siseneb Kuu kujutise vĂ€rvimiseks valgusenergiat ĂŒhe vĂ€ikse vĂ€rvipoti jagu, siis joonistades sellesama vĂ€rvipotiga pindalalt 4 korda suuremat Kuu pilti (2x konverter), tulebki Kuu pilt 4 korda plassim. Varvipott kui energia kogus on ikka ĂŒhesuurune. 


(enn kirjutab): Mihk kirjutas:

Ehk kui Kuult objesse siseneb Kuu kujutise vÀrvimiseks
valgusenergiat ĂŒhe vĂ€ikse vĂ€rvipoti jagu, siis joonistades
sellesama vÀrvipotiga pindalalt 4 korda suuremat Kuu pilti (2x
konverter), tulebki Kuu pilt 4 korda plassim.

Mis fĂŒĂŒsikaline termin on - plassim?
Kas see tÀhendab, et kui seesama kuu pilt viia tÀiskaadersensorilt A3 paberpildiks, on viimane 144 korda plassim- mida iganes see termin ka tÀhendaks?

[%sig%]

(PicNoir kirjutab): Muidugi suhteline ava vÀheneb, kuid pikendades sÀriaega saame tagada sensorile (filmile) sama vajaliku hulga valgust.
Tulemus on vast kÔige tÀhtsam ja siin on ootused profil ning amatööril vast erinevad. Seega,a rahuldus :slight_smile:
Allpool lingil nĂ€itab ĂŒks mees, missuguse tulemuse saab ta 2X telekonverteri lisamisel objektiivile 300/2,8. KĂŒllaltki ootuspĂ€rane.
Pole mingit pÔhjust kakluseks
https://www.youtube.com/watch?time_continue=567&v=jSeosGbG6w4&feature=emb_logo

Ja nii ongi, osa valgusenergiast kaob konverteri lisamisel ainult tÀnu fookuskauguse pikenemisele.
Miks sa seda elementaarfĂŒĂŒsikat eirad, ei saa keegi aru.

Vagusenergiat kaotad sa ainult fookuskauguse pikenemise tÔttu siis kui kasutad:

  • TĂ€ielikult optikavaba konverterit ehk makro-rĂ”ngaid
  • TĂ€isdigitaalset telekonverterit ehk vĂ€iksemat-tihedamat sensorit (kuigi ka sensoril ON ava kuid eeldame et sensori pinnaĂŒhiku valgustundelisus on suurel-hĂ”redal ja vĂ€ikesel-tihedal sama).

MĂ”lemal juhul pead arvestama et Puhta Matemaatika tĂ”ttu jÀÀb DoF vĂ€iksemaks ning sinu kasutatava toru vĂ€lja kratsinud klaasi-kratsijad tegid tĂ€pselt nii vĂ€he kui vĂ”imalik ehk suht tĂ”enĂ€osuslikult EI ole sa teps mitte sensor-resolutsioon-limiteeritud. VĂ€ga Heal Juhul Difraktsioon-limiteeritud (eeltoodud nĂ€ite 24Mpix poolekaadriline vĂ”i 56Mpix tĂ€iekaadriline difraktsioonilimiit on f5.9 kanti ehk rohkem mulku kinni keerata mĂ”tet EI ole)

Praktikas oled sa vÀÀga tĂ”enĂ€osuslikult klaasi-artefakt-limiteeritud ehk seesama ĂŒĂŒber-tele-toru EI pruugi f5.6 juures sedasama 56Mpix vĂ€lja joonistada. Ka kaadri keskosas.

Kui sinu tele-konverteris on vĂ€hemalt ĂŒks optiline element siis lisaks sellelesamale fookuskauguse pikenemisele teeb seesama element niigi pimedama pildi veelgi pimedamaks ja uduse pildi veelgi udusemaks. 


Lisaks seesama Ă”huvĂ€relus. Sajakonna meetri peal vĂ”ib teha sellise plĂŒrri et siga kaa ei nĂ€ksi, ka ideaalse klaasi, konverteri ja sensori korral


analĂŒĂŒtiline ja emotsioonitu kĂ€sitlus koos mĂ”ningate nĂ€idetega (vĂ”rdluses tĂ€iskaadriga)
https://www.dxomark.com/smartphones-vs-cameras-closing-the-gap-on-image-quality/

See artikkel on tegelikult tsipa ajale jalgu jÀÀnud – nĂ€idetes EI ole sedasama Huia-Weia P40-t. KĂ”ik seni testitud moblakaamerad ON pildi jĂ€rgi moblakaamerad. See kĂ€ib ERITI Samsa ja selle tsisterniga doseeritava mĂŒratĂ”je ja sharpeningu (ja sellest tuleneva plastiku) kohta.

Soe soovitus vaadata uuesti nÀidispilte https://www.dxomark.com/huawei-p40-pro-camera-review/
Mina vaatasin. Ei hakka siin viitama Aadu varakevadisele pröökamisele kuid kui vaatasin neidsamu P40 nĂ€idisfotosid oli vĂ€hemalt minu jaoks selge – Kaamera Kaputt. VĂ€hemalt selleks korraks
 Jahh, ka nĂ”el-printeril ON mingi ökoniĆĄĆĄ. Jahh vĂ€rvifilmi hakati uuesti tootma kuid peale P40 nĂ€idispiltide vaatamist on selge et Nutufööni-kaamera-maailmas ON mingi vĂ€ga tĂ”sine krĂ”ks Ă€ra kĂ€inud


PĂ”ustSkriptum – Kaameral ON tegelikult dĂŒnaamikat siiski tsipa rohkem kui Mihk viidatud artiklis nĂ€idatud. Artiklis testitud Pana dĂŒnaamika on baidiföölt suht keffake ja kui Sony sensori ISO100 pealt jĂ€reltöötlusega korralikult pungestada, siis on vastu-akent pildistades tulemus mitte INES kategoorias 8-9 mÔÔtuv TööstusKatastroof vaid Lihtsalt VĂ€ga Kurb


H. P. kirjutas:

Kui harva pildistada kaugele siis v6ib ju mingi sony rx10 4-ga
ka asja saada, pÀevasel ajal, kuigi bokeh pole enam pÀris
see.

Haa! VÀga huvitav oleks joonele panna mÔni keskpÀrase teleobje+konverteriga tÀiskaader ja too sony RX10 :slight_smile:
Sonyl on kĂŒll pisike sensor aga valge obje. Proovi leida 300mm obje ning 2x telekonverter tĂ€iskaadrile, mis oleks enam-vĂ€hem samas hinnasuurusjĂ€rgus? 300mm F4 ning 2x telekonverter annab avaks 8
 Ma pole kĂŒll kindel kas sihukese kombo ees tĂ€iskaader kere eelised esile pÀÀsevad

Poolkaader ning 1.4 konverter veel vÔib olla


–
petslane

Sony rx10 mĂ”te???.. ĂŒldine telekonverteri mĂ”ttekus tekib siis, kui sul on 400mm, 500mm, 600mm teleobjektiiv ja sinna vaja lisada 1,4 vĂ”i 2 kordaja. Kui objektile lĂ€hemale ei saa.

(Mihk kirjutab): Keskkooli fĂŒĂŒsikaĂ”pikust vĂ”ib vĂ€heks jÀÀda. Arvutan nĂ€itlikult.
Canoni viimase, 2010.a. vĂ€lja tulnud Extender EF 2X III sees on 9 lÀÀtse. Teadmata tema tĂ€pset optilist skeemi lĂ€htun sellest, et omavahel kokku liimitud lÀÀtsesid ei ole. Seega on tal 18 vÀÀristatud pinda. Üks pind - kadu 0,5%, seega lĂ€bi ĂŒhe vÀÀristatud pinna lĂ€heb 99,5% valgusenergiast.
0,095 astmel 18 annab 0,914 ehk valgusenergia kadu klaas-Ă”hk ja Ă”hk klaas 18-l ĂŒleminekul on kokku 8,6%. Klaasi enda sees on valgusenergia kadu ehk neeldumine ca 4% 1cm lÀÀtse paksuse kohta.
VÔtame lÀÀtsede kogupaksuseks umbes 3,5cm, saame 0,96 astmel 3,5, mis annab 0,87 lÀbi minekut ehk 13% kadu.
Kokku lÀheb lÀbi telekonverteri 0,914*0,87=0,795. Ehk 79,5% valgusest lÀheb lÀbi, st ca 20% ongi valguse kadu. See osa valgusest / valgusenergiast kaobki tegelikult Àra.

Jah, 2x telekonverteriga fookuskaugus pikeneb 2 korda ja suhteline ava vĂ€heneb 2 korda, absoluutne ava ei muutu. Aga vastu saad 4 korda suurema pindalaga Kuu kujutise sensoril. Energia jÀÀvuse seadus - tasuta lĂ”unaid ei ole. SeetĂ”ttu selle suurema Kuu kujutise pinnaĂŒhiku heledus on sensoril 4 korda vĂ€iksem - nĂ€itlikult iga kuuketta taga olev piksel-fotoelement annab 2x konverteri lisamisel 4 korda nĂ”rgema elektrilise signaali. Aga kĂ”ikide kuuketta kujutise taga olevate pikslite-fotoelementide elektriliste signaalide summa on mĂ”lemal juhul ĂŒhesuurune. Telekonverteriga manipuleerimisel lisandub veel eelpool arvutatud nĂ€itel ca 20% puhttehnilist valguse kadu, ka aberratsioonid suurenevad mĂ”nevĂ”rra.

Jeesukesel on Ă”igus, et iga optilise elemendi lisamine kaotab valgust - valgusenergiat. KĂŒsimus on alati selles, et lisatav optiline element peab tĂ€itma talle antud ĂŒlesannet nii hĂ€sti, et on mĂ”istlik ohverdada kaasnev valguse kadu. Teadlikud valikud.

(enn kirjutab): Mihk kirjutas:

Canoni viimase, 2010.a. vÀlja tulnud Extender EF 2X III sees
on 9 lÀÀtse. Teadmata tema tÀpset optilist skeemi lÀhtun
sellest, et omavahel kokku liimitud lÀÀtsesid ei ole.

Aga lĂ€htuks ikka sellest, et EF 2x optiline konstruktsioon on 9 elementi 5 grupis ja need 5 gruppi tunduvad kĂŒll omavahel liimitud lÀÀtsedega olevat
https://global.canon/en/c-museum/product/ef409.html
Seal siis valida Block diagram

[%sig%]