Telekonverter

Ja nii ongi, osa valgusenergiast kaob konverteri lisamisel ainult tänu fookuskauguse pikenemisele.
Miks sa seda elementaarfüüsikat eirad, ei saa keegi aru.

Vagusenergiat kaotad sa ainult fookuskauguse pikenemise tõttu siis kui kasutad:

  • Täielikult optikavaba konverterit ehk makro-rõngaid
  • Täisdigitaalset telekonverterit ehk väiksemat-tihedamat sensorit (kuigi ka sensoril ON ava kuid eeldame et sensori pinnaühiku valgustundelisus on suurel-hõredal ja väikesel-tihedal sama).

Mõlemal juhul pead arvestama et Puhta Matemaatika tõttu jääb DoF väiksemaks ning sinu kasutatava toru välja kratsinud klaasi-kratsijad tegid täpselt nii vähe kui võimalik ehk suht tõenäosuslikult EI ole sa teps mitte sensor-resolutsioon-limiteeritud. Väga Heal Juhul Difraktsioon-limiteeritud (eeltoodud näite 24Mpix poolekaadriline või 56Mpix täiekaadriline difraktsioonilimiit on f5.9 kanti ehk rohkem mulku kinni keerata mõtet EI ole)…
Praktikas oled sa vääga tõenäosuslikult klaasi-artefakt-limiteeritud ehk seesama üüber-tele-toru EI pruugi f5.6 juures sedasama 56Mpix välja joonistada. Ka kaadri keskosas.

Kui sinu tele-konverteris on vähemalt üks optiline element siis lisaks sellelesamale fookuskauguse pikenemisele teeb seesama element niigi pimedama pildi veelgi pimedamaks ja uduse pildi veelgi udusemaks. …

Lisaks seesama õhuvärelus. Sajakonna meetri peal võib teha sellise plürri et siga kaa ei näksi, ka ideaalse klaasi, konverteri ja sensori korral…

analüütiline ja emotsioonitu käsitlus koos mõningate näidetega (võrdluses täiskaadriga)
https://www.dxomark.com/smartphones-vs-cameras-closing-the-gap-on-image-quality/

See artikkel on tegelikult tsipa ajale jalgu jäänud – näidetes EI ole sedasama Huia-Weia P40-t. Kõik seni testitud moblakaamerad ON pildi järgi moblakaamerad. See käib ERITI Samsa ja selle tsisterniga doseeritava müratõje ja sharpeningu (ja sellest tuleneva plastiku) kohta.

Soe soovitus vaadata uuesti näidispilte https://www.dxomark.com/huawei-p40-pro-camera-review/
Mina vaatasin. Ei hakka siin viitama Aadu varakevadisele pröökamisele kuid kui vaatasin neidsamu P40 näidisfotosid oli vähemalt minu jaoks selge – Kaamera Kaputt. Vähemalt selleks korraks… Jahh, ka nõel-printeril ON mingi ökonišš. Jahh värvifilmi hakati uuesti tootma kuid peale P40 näidispiltide vaatamist on selge et Nutufööni-kaamera-maailmas ON mingi väga tõsine krõks ära käinud…

PõustSkriptum – Kaameral ON tegelikult dünaamikat siiski tsipa rohkem kui Mihk viidatud artiklis näidatud. Artiklis testitud Pana dünaamika on baidiföölt suht keffake ja kui Sony sensori ISO100 pealt järeltöötlusega korralikult pungestada, siis on vastu-akent pildistades tulemus mitte INES kategoorias 8-9 mõõtuv TööstusKatastroof vaid Lihtsalt Väga Kurb…

H. P. kirjutas:

Kui harva pildistada kaugele siis v6ib ju mingi sony rx10 4-ga
ka asja saada, päevasel ajal, kuigi bokeh pole enam päris
see.

Haa! Väga huvitav oleks joonele panna mõni keskpärase teleobje+konverteriga täiskaader ja too sony RX10 :slight_smile:
Sonyl on küll pisike sensor aga valge obje. Proovi leida 300mm obje ning 2x telekonverter täiskaadrile, mis oleks enam-vähem samas hinnasuurusjärgus? 300mm F4 ning 2x telekonverter annab avaks 8… Ma pole küll kindel kas sihukese kombo ees täiskaader kere eelised esile pääsevad…
Poolkaader ning 1.4 konverter veel võib olla…


petslane

Sony rx10 mõte???.. üldine telekonverteri mõttekus tekib siis, kui sul on 400mm, 500mm, 600mm teleobjektiiv ja sinna vaja lisada 1,4 või 2 kordaja. Kui objektile lähemale ei saa.

(Mihk kirjutab): Keskkooli füüsikaõpikust võib väheks jääda. Arvutan näitlikult.
Canoni viimase, 2010.a. välja tulnud Extender EF 2X III sees on 9 läätse. Teadmata tema täpset optilist skeemi lähtun sellest, et omavahel kokku liimitud läätsesid ei ole. Seega on tal 18 vääristatud pinda. Üks pind - kadu 0,5%, seega läbi ühe vääristatud pinna läheb 99,5% valgusenergiast.
0,095 astmel 18 annab 0,914 ehk valgusenergia kadu klaas-õhk ja õhk klaas 18-l üleminekul on kokku 8,6%. Klaasi enda sees on valgusenergia kadu ehk neeldumine ca 4% 1cm läätse paksuse kohta.
Võtame läätsede kogupaksuseks umbes 3,5cm, saame 0,96 astmel 3,5, mis annab 0,87 läbi minekut ehk 13% kadu.
Kokku läheb läbi telekonverteri 0,914*0,87=0,795. Ehk 79,5% valgusest läheb läbi, st ca 20% ongi valguse kadu. See osa valgusest / valgusenergiast kaobki tegelikult ära.

Jah, 2x telekonverteriga fookuskaugus pikeneb 2 korda ja suhteline ava väheneb 2 korda, absoluutne ava ei muutu. Aga vastu saad 4 korda suurema pindalaga Kuu kujutise sensoril. Energia jäävuse seadus - tasuta lõunaid ei ole. Seetõttu selle suurema Kuu kujutise pinnaühiku heledus on sensoril 4 korda väiksem - näitlikult iga kuuketta taga olev piksel-fotoelement annab 2x konverteri lisamisel 4 korda nõrgema elektrilise signaali. Aga kõikide kuuketta kujutise taga olevate pikslite-fotoelementide elektriliste signaalide summa on mõlemal juhul ühesuurune. Telekonverteriga manipuleerimisel lisandub veel eelpool arvutatud näitel ca 20% puhttehnilist valguse kadu, ka aberratsioonid suurenevad mõnevõrra.

Jeesukesel on õigus, et iga optilise elemendi lisamine kaotab valgust - valgusenergiat. Küsimus on alati selles, et lisatav optiline element peab täitma talle antud ülesannet nii hästi, et on mõistlik ohverdada kaasnev valguse kadu. Teadlikud valikud.

(enn kirjutab): Mihk kirjutas:

Canoni viimase, 2010.a. välja tulnud Extender EF 2X III sees
on 9 läätse. Teadmata tema täpset optilist skeemi lähtun
sellest, et omavahel kokku liimitud läätsesid ei ole.

Aga lähtuks ikka sellest, et EF 2x optiline konstruktsioon on 9 elementi 5 grupis ja need 5 gruppi tunduvad küll omavahel liimitud läätsedega olevat
https://global.canon/en/c-museum/product/ef409.html
Seal siis valida Block diagram

[%sig%]

(Mvo kirjutab): Kuhu valgus kaob?

Nutta tuleks meil sinu selliste lollustest nõretavate postituste üle.

MetsJeesus kirjutas:

Antud näited ei pikenda objektiivi fookuskaugust isegi mitte
tutsukarvakese võrra

Fookuskaugus on üks hea näide fotograafias kasutusel olevast
väga napakast mõistest. Kogu arenguvõimeline maailm mõõdab
vaatenurka kraadides, foto-korüfeed millimeetrites. Nutukoht.

(Mihk kirjutab): Tänan lingi eest.
No siis jääb 18 tk asemel 10tk õhk-klaas üleminekut ja 4 klaas-liim-klaas üleminekut. Kui oleks teada, milliste omadustega krooni ja flinti on kasutatud, saaks nende nelja dupleksi sisemised üleminekukaod arvutada ja lisada. Jääb 8,6% asemel vast ca 6% järele. Vaadates seda lingitud skeemi on seal nii mõnigi pind suht väikse raadiusega, aga peegelduse osa sõltub teadupärast ka nurgast normaali suhtes. Ja ega pole mul ka teada, millise läbilaskega on konkreetse toote läätsede materjali nähtava valguse läbilase ja millised on konkreetse vääristuse tehn andmed.
Tegin suht robustse arvutusnäite, et igapäevaselt ainult stopp-ides mõtlejad vahel ka teistmoodi asju hindaksid.

(Mihk kirjutab): Valguse kadu 400% - see kõlab justkui allahindlus poes 400%… Päris naljakalt kõlab. Ma loodan, et tahtsid öelda - valgus väheneb 4 korda ehk kadu on 75% ja järele jääb 25% (üks neljandik) ? Seega sellest 25%-st läheb puhtfüüsiliselt kadudeks veel 20% (minu tinglik arvutus eelmises postituses) ehk 0,25*0,8= 0,2 ehk järele jääb kõigest 20%. Aga see tähendab juba ühte viiendikku, ehk VÄHENES VIIS KORDA. Ja tegemist oli kõigest koolimatemaatikaga - neli põhitehet, astendamine ja protsent.

Vast said aru, et valgus füüsiliselt kaob objektiivi sees sumbudes läätsede klaasides ja peegeldudes pindadelt tagasi ning seejärel sumbudes klaasis ja obje musta sisekesta pindadel. Soendab neid natuke. See, mis toodud näite puhul väheneb kokku 5 korda, see on sensoril tekkiva kujutise pinnaühiku valgustatus ehk heledus. Panid telekonverteri taha, said Kuu pindala 4 korda suuremaks, aga Kuu pinna kujutise heledus läks rohkem kui 4 korda väiksemaks, kuna telekonverteri optilised elemendid neelavad osa teda läbivast valgusest ära. Jääb küll alla poole stopi, aga seda võiks teada. Niipalju siis algtõdedest ja “valguse kadumisest”.

(Sulev kirjutab): Vanasti õpetati, et kui ristküliku kõrgus ja laius suurenevad 2 korda, siis suureneb pindala 4 korda.

(enn kirjutab): PS kirjutas:

Mina saan kujutise suurenemiseks kaks korda, fookuskauguse
suurenemisel kaks korda. Aga mul on ilmselt keskooli
füüsikast aega möödas ka. 4x pindala suurenemise valemit
palun.

Kui lineaarmõõde (pikkus, laius, diameeter) suureneb 2x, siis kujundi pindala suureneb 4x
See pole keskkooli füüsika, vaid põhikooli matemaatika.

[%sig%]

(Mihk kirjutab): PS kirjutas :

Suhteline ava on objektiivi läbimõõdu ja fookuskauguse jagatis, suhe.

Mulle tundub see sõnastus ebaselge. Mida nimetad selles valemis objektiivi läbimõõduks ?

(Mihk kirjutab): Kuuketta pindala valem on sama mis lapiku Maa oma, S=piiRR ehk pindala on võrdeline raadiuse ruuduga.

(Mihk kirjutab): Ja mida kogu maailm saadud numbriga peale hakkab, kui on ära mõõtnud “objektiivi diafragma labadest tekkiva peaaegu ümmarguse avause” läbimõõdu ?

(Mihk kirjutab): Uuri mõnest optika käsiraamatust, leiad sealt sama loogikaga protsentarvutused.

Kiusan austet proffi konkreetse näitega, ikka objektiivi ava teemal.
Objektiiv Canon 85 EF85mm f/1.8 USM, ristlõige ruudustikul ilma mõõtmeteta, aga mõõtmed on sellelt lõikelt ligikaudselt tuletatavad : https://global.canon/en/c-museum/product/ef313.html Ava läbimõõt peaks olema 85/1,8=47,2mm, aga iirisdiafragma avause läbimõõt paistab joonisel olema kõigest ca 28mm.
Või Helios 44M, mille kohta leidsin suisa mõõtudega ristlõike : http://allphotolenses.com/market/lot/c_279.html Tollel 58mm fookuskaugus, F2,0 ja ava seega 58/2 = 29mm. Aga joonisel on selgelt kirjas, et iirisdiafragma avause läbimõõt on 19,4mm. Seda viimast numbrit fookuskaugusega jagades tuleks avaarv F4,38, aga see ei saa ju nii olla.
Ei ole fotoobjektiivi ava läbimõõt võrdne objektiivi sees oleva diafragma avause suurusega.

Mis siis on tegelikult see “objektiivi läbimõõt”, mida silmas pidasid ja kuidas seda mõõdad ?

(Vahur kirjutab): See läbimõõt on ava läbimõõt, aga mitte füüsiline, vaid see, millisena ta paistab objektiivi esiotsast sisse vaadates.
Inglise keeles on selle nimi entrance pupil, selle järgi otsides leiab rohkem infot. Nt. sellel lehel on sellise pealkirja all illustreeriv pilt, mis asja selgitab
http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/geoopt/stop.html

(Mihk kirjutab): Rõõm lugeda, et keegi siin stoppide ja suhteliste avade igapäevamaailmas toimetades veel teab, mis on fotoobjektiivi ava (samaväärne efektiivse avaga) ja kuidas seda reaalselt vaadata-mõõta. Jääb lisada ainult seda, et iirisdiafragma (apertuurdiafragma) kujutis paistab eest vaadates suurem või väiksem sõltuvalt sellest, kas tema ees on läätsed kokku positiivsed või negatiivsed. Esimesed suurendavad iirisdiafragma augu kujutist, teised vähendavad.

(Mihk kirjutab): No ei pane ta valgust pihta. 2x konverteri lisamine paneb kõvasti pihta objektiivi geomeetrilist VALGUSJÕUDU (teeb 4 korda väiksemaks) ja lisaks paneb natuke pihta ka efektiivset valgusjõudu (füüsiline valgusenergia kadu lisandunud läätsedel). Ja osa lisatud läätsedelt tagasi peegeldunud valgusest jõuab ka sensorini, aga maabub sensorile “valedes kohtades”, st. hägustab natuke kujutist.

Leidsin netist mõne asjalikuma ülevaate optika terminite ja objede osas, ka vene keeles. Vaatan natuke veel ja siis panen kogutud lingid kommentaaridega uue teemana üles. Vast on kasu edaspidiseks. Leidsin juhuslikult ka aifööni obje optilise skeemi.

(Jp kirjutab): 100 vastust küsimusele "Kas telekonverterid on sobilik kasutada ainult fiksobjektiividele? " :slight_smile: