Telekonverter

(Mvo kirjutab): Kuhu valgus kaob?

Nutta tuleks meil sinu selliste lollustest nõretavate postituste üle.

MetsJeesus kirjutas:

Antud näited ei pikenda objektiivi fookuskaugust isegi mitte
tutsukarvakese võrra

Fookuskaugus on üks hea näide fotograafias kasutusel olevast
väga napakast mõistest. Kogu arenguvõimeline maailm mõõdab
vaatenurka kraadides, foto-korüfeed millimeetrites. Nutukoht.

(Mihk kirjutab): Tänan lingi eest.
No siis jääb 18 tk asemel 10tk õhk-klaas üleminekut ja 4 klaas-liim-klaas üleminekut. Kui oleks teada, milliste omadustega krooni ja flinti on kasutatud, saaks nende nelja dupleksi sisemised üleminekukaod arvutada ja lisada. Jääb 8,6% asemel vast ca 6% järele. Vaadates seda lingitud skeemi on seal nii mõnigi pind suht väikse raadiusega, aga peegelduse osa sõltub teadupärast ka nurgast normaali suhtes. Ja ega pole mul ka teada, millise läbilaskega on konkreetse toote läätsede materjali nähtava valguse läbilase ja millised on konkreetse vääristuse tehn andmed.
Tegin suht robustse arvutusnäite, et igapäevaselt ainult stopp-ides mõtlejad vahel ka teistmoodi asju hindaksid.

(Mihk kirjutab): Valguse kadu 400% - see kõlab justkui allahindlus poes 400%… Päris naljakalt kõlab. Ma loodan, et tahtsid öelda - valgus väheneb 4 korda ehk kadu on 75% ja järele jääb 25% (üks neljandik) ? Seega sellest 25%-st läheb puhtfüüsiliselt kadudeks veel 20% (minu tinglik arvutus eelmises postituses) ehk 0,25*0,8= 0,2 ehk järele jääb kõigest 20%. Aga see tähendab juba ühte viiendikku, ehk VÄHENES VIIS KORDA. Ja tegemist oli kõigest koolimatemaatikaga - neli põhitehet, astendamine ja protsent.

Vast said aru, et valgus füüsiliselt kaob objektiivi sees sumbudes läätsede klaasides ja peegeldudes pindadelt tagasi ning seejärel sumbudes klaasis ja obje musta sisekesta pindadel. Soendab neid natuke. See, mis toodud näite puhul väheneb kokku 5 korda, see on sensoril tekkiva kujutise pinnaühiku valgustatus ehk heledus. Panid telekonverteri taha, said Kuu pindala 4 korda suuremaks, aga Kuu pinna kujutise heledus läks rohkem kui 4 korda väiksemaks, kuna telekonverteri optilised elemendid neelavad osa teda läbivast valgusest ära. Jääb küll alla poole stopi, aga seda võiks teada. Niipalju siis algtõdedest ja “valguse kadumisest”.

(Sulev kirjutab): Vanasti õpetati, et kui ristküliku kõrgus ja laius suurenevad 2 korda, siis suureneb pindala 4 korda.

(enn kirjutab): PS kirjutas:

Mina saan kujutise suurenemiseks kaks korda, fookuskauguse
suurenemisel kaks korda. Aga mul on ilmselt keskooli
füüsikast aega möödas ka. 4x pindala suurenemise valemit
palun.

Kui lineaarmõõde (pikkus, laius, diameeter) suureneb 2x, siis kujundi pindala suureneb 4x
See pole keskkooli füüsika, vaid põhikooli matemaatika.

[%sig%]

(Mihk kirjutab): PS kirjutas :

Suhteline ava on objektiivi läbimõõdu ja fookuskauguse jagatis, suhe.

Mulle tundub see sõnastus ebaselge. Mida nimetad selles valemis objektiivi läbimõõduks ?

(Mihk kirjutab): Kuuketta pindala valem on sama mis lapiku Maa oma, S=piiRR ehk pindala on võrdeline raadiuse ruuduga.

(Mihk kirjutab): Ja mida kogu maailm saadud numbriga peale hakkab, kui on ära mõõtnud “objektiivi diafragma labadest tekkiva peaaegu ümmarguse avause” läbimõõdu ?

(Mihk kirjutab): Uuri mõnest optika käsiraamatust, leiad sealt sama loogikaga protsentarvutused.

Kiusan austet proffi konkreetse näitega, ikka objektiivi ava teemal.
Objektiiv Canon 85 EF85mm f/1.8 USM, ristlõige ruudustikul ilma mõõtmeteta, aga mõõtmed on sellelt lõikelt ligikaudselt tuletatavad : https://global.canon/en/c-museum/product/ef313.html Ava läbimõõt peaks olema 85/1,8=47,2mm, aga iirisdiafragma avause läbimõõt paistab joonisel olema kõigest ca 28mm.
Või Helios 44M, mille kohta leidsin suisa mõõtudega ristlõike : http://allphotolenses.com/market/lot/c_279.html Tollel 58mm fookuskaugus, F2,0 ja ava seega 58/2 = 29mm. Aga joonisel on selgelt kirjas, et iirisdiafragma avause läbimõõt on 19,4mm. Seda viimast numbrit fookuskaugusega jagades tuleks avaarv F4,38, aga see ei saa ju nii olla.
Ei ole fotoobjektiivi ava läbimõõt võrdne objektiivi sees oleva diafragma avause suurusega.

Mis siis on tegelikult see “objektiivi läbimõõt”, mida silmas pidasid ja kuidas seda mõõdad ?

(Vahur kirjutab): See läbimõõt on ava läbimõõt, aga mitte füüsiline, vaid see, millisena ta paistab objektiivi esiotsast sisse vaadates.
Inglise keeles on selle nimi entrance pupil, selle järgi otsides leiab rohkem infot. Nt. sellel lehel on sellise pealkirja all illustreeriv pilt, mis asja selgitab
http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/geoopt/stop.html

(Mihk kirjutab): Rõõm lugeda, et keegi siin stoppide ja suhteliste avade igapäevamaailmas toimetades veel teab, mis on fotoobjektiivi ava (samaväärne efektiivse avaga) ja kuidas seda reaalselt vaadata-mõõta. Jääb lisada ainult seda, et iirisdiafragma (apertuurdiafragma) kujutis paistab eest vaadates suurem või väiksem sõltuvalt sellest, kas tema ees on läätsed kokku positiivsed või negatiivsed. Esimesed suurendavad iirisdiafragma augu kujutist, teised vähendavad.

(Mihk kirjutab): No ei pane ta valgust pihta. 2x konverteri lisamine paneb kõvasti pihta objektiivi geomeetrilist VALGUSJÕUDU (teeb 4 korda väiksemaks) ja lisaks paneb natuke pihta ka efektiivset valgusjõudu (füüsiline valgusenergia kadu lisandunud läätsedel). Ja osa lisatud läätsedelt tagasi peegeldunud valgusest jõuab ka sensorini, aga maabub sensorile “valedes kohtades”, st. hägustab natuke kujutist.

Leidsin netist mõne asjalikuma ülevaate optika terminite ja objede osas, ka vene keeles. Vaatan natuke veel ja siis panen kogutud lingid kommentaaridega uue teemana üles. Vast on kasu edaspidiseks. Leidsin juhuslikult ka aifööni obje optilise skeemi.

(Jp kirjutab): 100 vastust küsimusele "Kas telekonverterid on sobilik kasutada ainult fiksobjektiividele? " :slight_smile:

Kesktoonid on need, mida saab raw-digifotos rahulikult “paika” panna peaaegu alati väikse näpuliigutusega. Olulisem on võttel teada, kas mängid pimeda või valge otsa toonide peale ja selle järgi korrigeerida mulli kaudu valguse mõõtmist. Või kaamera proovilaksu histogrammi järgi alumise või ülemise otsa suunas. Sest jamad tekivad just otstes, mitte kesktoonides.

Kui oli aeg, kus pidi suurt E6 filmi valgustama, oli peale selle mulliga mõõdetud kesktooni + korrektsiooni harilikult muljoon muud asja kokku arvutada, lõõtsa pikkuse parandus, filtrite koefitsiendid… Digifotos, kus kaameras juba enam-vähem võimalik tulemust näha, on see värk lausa lapsemäng.

Peenhäälestajad harilikult mures ka sellega, et kaameras näidatav histogramm on tegelikult jpg histogramm. Kuna pildistan raw-d ainult, siis selle histogramm on alati veidi laiem kaamera näidatavast jpg-histogrammist. Kui kaamera jpg-seadetes pole mingit värdjalikku “kreatiivset” presetti pandud, siis saab mingi “neutraalse” jpg-histogrammi järgi päris hästi orienteeruda heledustes ja pimedustes.

Täielikus hädas, kui valge põleb ikka veendunult välja ja ja mustades on lilla-roheline korn, siis paljudel juhtudel annab kiire kahvel lisavõimalusi otstes.
Aga tasub ehk siiski mõtelda, kas iga kord peab sul olema igal pool piisav signaal tagatud, tihti ta neelab kogu mahla pildist, jääb mingi hallide pläga, heledast tumeda plägani.Haisev must ja särav valge on toredad asjad.
Aga töös on vahel vaja maskidega siia-sinna olulistele detailidele lisa anda.

Selle pärast ei tasu oma elu rikkuda ja hakata endale vaevu otsima.
Kaamera histogramm kolme kanali näitamisega (st mitte ainult üks üld e tegelikult tihti rohelise kanali :slight_smile: histogramm, vaid kõik kolm kanalit) on piisav, kui pidevalt kasutada samade seadetega ja õppida vigadest.

Noh, need presetid on tegelikult äri, neid müüakse pimedatele, kes tahavad kreatiivsed visuaalimeistrid olla instagrammis vmt kohas.
Seal äris on vahelduvad preseti-moed nõudluse muutmiseks, nagu beibede hilbuturul roosa-roheline-pikk-lühike-kitsas-lotendav jne. Tuleb laine algul kontrasti, siis clarity, siis saturation maha, siis maski korrektsioonita värvinega jne jne. Peamine on leida lehm, kes vajab tunnustust sotsmeedias ja see tühjaks lüpsta :slight_smile:
Presette toodetakse äpardujate poolt mõne maailma eduka pildi look-i ahvides ja inimesed arvavadki, et selle paarikümne dolari pakiga ta saab globaalselt tunnustatud geeniuseks, mingi vaevata ega energia ega aja raiskamiseta… Et suva läbiseedimata asjale kupatad preseti pähe ja kunst valmis.
Mingid feisspuukide ja instagrammide püsibeibed muidugi laigivad kõike, silmad kinni, aga viie minuti pärast ei mäleta midagi. Äärmiselt vajalikud keskkonnad taoliste followerite karja korjata

Histogrammi (RGB kanalid) ma hoian pidevalt kaamera taga nähtaval. Ja igaks juhuks panen täiskiirusel kahvli, esimene kaader nii, nagu seatud. Ajaga on vilumus tekkinud, et kohe, isegi kiire töö juures kahtlases kohas iga üksiku rgb-kanali lõhki minek kontrollida.

Mu harilikus kliendi-töös on vaja kindel olla, et saan signaali vajadusel kätte igalt poolt, varjust ja valgusest. Kuigi pole iga kord vaja varjudest midagi, on see mul vajadusel olemas välja koukida. Ma ei taha väikse mälukaardi kokkuhoiu pärast hiljem sadu kilomeetreid uuesti sõita ja organiseerida turvade-adminnidega asju uuesti sobiva ilmaga.

Ühtede tööde juures on tehniline perfektsus tähtsam, kui teiste juures. Mingeid muusikuid laval võid toonide-tehniliselt palju ülbemalt pildistada, kui nt sügavaid interjööre arhitektile. Emotsioon mängib erinevalt.

Kaamera ja shopi histogrammi pole võrrelnud.Pole kaua ka otse jpg-d pildistanud rohelise ruuduga.
Tulen shoppi alles pärast raw-konverterit ja see on hoopis teine asi, raw-st välja imetud toonid, mitte kaamera jpg. Kui oleks igav, võiks ju kaameras eraldi raw külge pandud “preview” histogrammi vaadata… aga kas sel mingit tähtsust oleks? Tean ju, et see on teine lühem asi. Valguse mõõtmine jpg-histogrammiga otse võttel taandub umbes sellele, et kas ma oskan 3m mõõdulindiga mõõta 5m pikkust pulka :slight_smile:

Kesktoonide signaali ületähtsustamine ja nende ülitäpne mõõtmine pole ju üldse kõige hullem, üsna väike viga teel. Kui miski tundub lubav, tuleb kontrollida (oma nahal). Kõik muu on interneti möga, blogijate tsirkus. Sellesse reklaamimögasse tuleb hoopis õelamalt suhtuda, kui isiklikesse uurimistesse.

Silmad kinni harrastajate kalliste riistadega lüpsimasinasse astumine on palju ohtlikum. Silmad peavad lahti olema ja töötama, mitte peale sööki vats punnis, objektiiv ripakil vatsal, minema parki jalutuskäigul fotokunsti harrastama poole viieni :slight_smile: siis kolme presetiga instagrammi. sugulased ikka laigivad 2m kauguselt :slight_smile:

Olen ise nüüd juba aastaid tagasi kas mõttetult? palju aega viitnud näljaste ilmutajatega katsetades, lootes sealt mingit imet. Mis siis, et täna ei kasuta, midagi jäi tarikale karvade vahele ikka kogu sellest ametliku densitomeetria ja eri põhjadel näljaste võimalustest. Nt sharpen-erinevused ainult ilmutuspaagi keerutamise vahede pikkusest annab rohelise-ruudu pildi maailmast oluliselt erineva kogemuse, kui et rohelisele ruudule tasuta preset-sharpen-8 peale lasta

Tegelikult mingit visuaalset mälu proovitud protsessi tulemustest siiski kasutad, kuigi tehniliselt on asi teine. Iga sisseastutud solgiämber on kasuks. Nagu Lennart Meri kuulus lause tuleviku väetisest :slight_smile:

(enn kirjutab): MetsJeesus kirjutas:

MIKS?!? Räägime kuni niigi VILINAL kukkuvad müüginumbrid
muutuvad selliseks et MIDAGI muutub. Seni OOTAME

Kas tõesti usud, et kui Eestis ei ostetaks enam ühtegi kaamerat, siis C/N/S müügiosakonnad seda mikronihet üldse märkasksid? Kui moblasid siinmaal kaks korda rohkem müüdaks, oleks see nt Samsungile samasugune märkamatu nihe. Vale hunniku otsas ja vales keeles agiteerid. Äärmiselt Väga Lihtne.
Isegi ühtegi jüngrit pole selle postituslaviini aastate jooksul sulle tekkinud. Masendav.

[%sig%]

(AV kirjutab): Tegelt võsajeesuse moel mobla ja fotoaparaadi müüki võrrelda on debiilsus. Neid on pakuks et miski nullkoma protsent kes telefoni selleks et pildistada ostavad. Telefon on hädavajalik igapäevatarbeese, milleta ei saa hakkama. Fotoaparaat seda, vähemalt amatööri jaoks, ei ole. No mis kuram seal võrrelda on. Selge et telefone ostetakse rohkem. Pealegi, erinevalt fotokast mobla eluiga üle paari-kolme aasta ei kesta.MOTT.

(JUMAL kirjutab): Mis te raiskate oma aega. Elu on liiga lühike, et igasugsute jaburustega tegeleda. Mõne kuu pärast ei mäleta keegi, mida siin teemas keegi kirjutas. Ka praegu tegelikult ei huvita, lihtsalt igaüks ajab oma joru. Raiskab kallist elu.