Kas ei võiks selle pildikategooria nimele kasvõi sulgudes panna taha natüürmort vms? See on täiesti väljakannatamatu, kuidas inimesed topivad sinna kõike, kus just keegi ei karju pildil. Eriti räige tundub sinna looduspilte panna. Sulgudes nimi paneks ehk korrakski mõtlema…
Seda kõike muidugi siis, kui adminnid polegi just nimme mõelnud, et sinna peaks vaiksed olustikulised pildid minema…
Igasuguseid reegleid juurde tehes ei liigu kusagile.
Pane palun rahulikult kirja, mida see õige vaikelu endast kujutab. Inimesed ehk loevad, on tänulikud ja asi paraneb. Ei julge ka enda kohta öelda, et patust puhas olen.
Vaikelu on maalikunstizanr, mis lihtsalt öeldes kujutab endast elutute asjade joonistamist/visandamist paberile.
Samas annab ÕS seletusena ka “idüll”. Kas ehk seda on kala loojad antud kategooria juures tegelikult silmas pidanud? Sellisel juhul on kõik justkui ok peale selle, et nimi on mitmeti mõistetav ja seetõttu häiriv.
vigisesin ka algul paar korda selle kallal. aga sain aru, et harimatuse võidukäik on kalas juba heaks kiidetud suund.
Sama lugu on “Reportaazh-iga”. Terves maailmas tähistab see sõna sündmusvõtet, aga eestis on iga streetshoot kohe reportaazh. See torkas silma juba vanal heal Tallinna Fotoklubi aegadel, aga tuleb vist Tiiduga nõustuda, mõned asjad lihtsalt on meil geenides.
(Valts kirjutab): Aga kuhu “streetshot” siis paigutada?
Täiesti iseseisev nähtus, aga kalas on neid kategooriaid veelgi puudu, näit akt …
Tegelikult piisaks ühest - foto.
Kõrvaltvaataja arvamus, ei pea tõsiselt võtma.
(Kaur kirjutab): Klassikalised kategooriad “portree” “natüürmort” jne ei sobi kalas üks-ühele mitte kuidagi. Nad on mõeldud teatud kanoniseeritud foto/maalitüüpide kirjeldamiseks, fotokalal (ja teistel albumitel) on aga vaja KÕIK saadetud pildid kuhugi ära paigutada. Seega tuleb teha kas uus ja “oma” klassifikatsioon (kassipildid, kalapildid, kalaneljapäeva_järgne_pohmelus-vaikelu, …, ) või kasutada olemasolevaid termineid “valesti”. Usutavasti on teine variant parem. See ei ole harimatus, ei ole kalategijate lollus, on lihtsalt sunnitud kompromiss.
[%sig%]
siis poleks mõtet ju termineid üldse kasutada, vaid nimetada lihtsalt numbritega kastid? paigutuse mõtet oleks sama palju, kui praegu vaikelu kastis. et paigutamise kergendamiseks kasutada valesti, nt mustvalget kasti mitte-mustvalge jaoks?
mu meelest see küll lahendus pole, et nt sõnadega värvi määramise keerulisuse või värvipimeduse raviks värvide “kanoniseeritud” nimesid valesti kasutada ja nimetada nt punast roheliseks. kuidas siis ristmiku õnnetusi seletada, kes millise tulega sõitis?
probleem on kalas see, et kasutajad ei tea, mida vaikelu tähendab, mitte sobiva kategooria puudumises. vaikelu kast on ju täis maastikke, mille jaoks on täiesti olemas suur kategooria.
natüürmort on laiades massides selgemalt arusaadava sisuga sõna, vaikelu on rohkem peente näppudega intelligentide sõnavarast.
Oma klassifikatsioon võiks täitsa olemas olla ja see ei pruugi olla üldse mitte subjektipõhine. Näiteks oleks väga hea kategooria minu meelest “minu esimesed pildid fotokalasse”. Algajate puhul üldse rohkem muret kategooria valikul, kuna pildi peale jääb tihti lihtsalt huvitav moment või sündmus ja harvemini käiakse sihipäraselt pildistamas midagi konkreetset.
(twist kirjutab): Reeglid reegliteks (vaata KaarelN) ja suhtumine neisse on üks asi, kuid maastikud jms. natüürmordi kategoorias on pigem harimatus ja “vaikelu” kasutus fotokalas ei aita mitte kaasa algajate harimisele.
… võibolla, et võiks ju? Vahetaks õige kategooria pealkirja?
Et siis “esimesed pildid fotokalas” tähendab automaatselt algajastaatust? Siin siis asubki asjade algus? Huvitav mõttekäik:)
meeldiks sulle rohkem, kui see oleks kõigi asjade lõpp? tee siis nii!
loba lihtsalt 
See kemplemine ei vii kuhugi, algse teema juurde tagasi tulles, tähendas natüürmort justkui surnud loodust, mis on aga oma algsest tähendusest teisenenud elutute asjade paigutuseks. Siin tõlgendataks vaikelu pigem idüllina. Naljaga pooleks, võib-olla oleme mingi uue alguse tunnistjateks:) Tegelikult tahan öelda, et kõike ei pea võtma nii surmtõsiselt, pole see siin mingi maailmameistrivõistlus ometigi, kõik osalised pigem ikka harrastajad. Ehk ainult rohkem vannabiid kui mujal.
Selle kategooria mõte oleks selles, et ehk suhtutakse nendesse piltidesse leebemalt ja antakse rohkem konkreetset nõu, kuna on teada, et inimene on algaja. Sinu mõttekäigus, nil, on aga huvitav see, et sa näid arvavat, et antud kategooria on noortele kaladele kohustuslik ja ainuvõimalik valik.
(Kaur kirjutab): Tiit,
ma tahtsin oma mõttekäiguga öelda seda, et kategoriseerimise eesmärk peab olema selline süsteem, mis kõik tehtud pildid millegi alla ära mahutab. Ja et ranged kanoonilised kategooriad nagu “portree” ja “natüürmort” on ses suhtes veidi ebasobivad, sest neile tuleb niikuinii juurde teha “lihtsalt inimene” ja “üldised mitteliikuvad objektid” vms.
A jah, kõige tähtsamad on kokkulepped. Kui kõik saavad tollest vaikelust samamoodi aru (kama kaks, kas ta siis = natüürmort või on ta midagi muud) ja see ei tekita probleeme ei piltnikele ega hindajatele, siis on kõik enam-vähem korras. Peaasi, et ei oleks väga palju vaidlusi stiilis “kas surnud inimese näopilt on vaikelu või portree”
[%sig%]
Minujaoks on VAIKELU üldse üks hetk, kus ma olla tahan ja ei kusagil mujal, kui ainult Seal.
Selles neetultkaunis hetkes.
Millegis, mis on nii ja nii ja ainult nii! Ja veel rohkem.
(võibolla peaksin nad kõik siis reportaazi alla kobima?)
Vabanda mu kassipilti, kui sa seda mõtlesid…
Enamus mu piltidest on vaikelu all, siin.
Ma ei tea su kassipildist midagi 
Kuid arvan endiselt, et ei ole hea tava kasutada kategooriaid nii, nagu igaüks ise aru saab. Mina nimetan võib-olla oma looduspildi spordiks, kuna metsas käies läks otsaesine märjaks 
Kategooria on ju pildi jaoks, mitte emotsiooni jaoks. Vastasel juhul peaks olema “rõõmsad pildid”, “kurvad pildid”, …